PRM

Uus kasutaja, liitus Tripiga 2 aastat tagasi
12 meeldimist
3 postitust / 18 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Karmen, kirjutasin privaatsõnumisse pikema kirjelduse hotelli, autorendi ja võimalike tegevuste kohta.

Jah, ma olen ka kindel, et tegid õige valiku. Olen käinud mõlemal saarel möödunud aastal. Kreetal häbematult palju kordi ja muudel Vahemere saartel ka. Proovisime ka möödunud sügis vahelduseks Rhodost ja nagu keegi just eelnevalt kirjeldas, et Rhodos on nagu vaene sugulane võrreldes Kreetaga.

Minu küsimus teemaalgatajale on, et mis on huvitav.

Arheoloogia/muusiumid/ajalugu?  Veepargid? Odavad söögikohad? Ööelu? Kas autorent on plaanis? Anna teada ja soovitame.

Paar soovitust veel:

- ärge unustage tankimist - tanklaid on iga nurga peal põhimaanteedel, mägedes  aga on tanklaid kaootiliselt. Nii et enne kui rannikult mägedesse suundute, kontrollige kütusenäidikut igaks juhuks.
- mägiteid ei ole vaja karta, tegemist on kahesuunaliste asfalteeritud teedega, vaated on suurepärased, liiklus on harv, 95% liiklejatest on  ettevaatlikud turistid (1,2-liitriste mootoritega), ülejäänud 5% on farmerid kitsi/lambaid/puuvilju täis laotud ning päevi näinud Toyota kastikaga.   Tallinn-Tartu maantee kiiruste, sõidumaneeride ja teeolude osas on kindlasti 100x ohtlikum.
- mägiteedel kurvi pimedas nurgas mõnikord signaalitatakse (kui mäeserv varjab vastassuunas tulija ja tahad hoiatada enda tulekust) - kõik seda muidugi ei tee, aga tore on see ikka.
- põhjast lõunasse ja tagasi valige erinevad maanteed (kõik need läbivad mäekurusid) - saate nautida rohkem.
- lõunas aeg kulgeb teistmoodi, kõik on personaalsem, odavam, külalise üle rõõmustatakse siiralt, palju õhku, vabadust, mägesid, vaateid, läbipaistvat merevett, puutumatud inimtühjad liivarannad, väljas süües oled nagu omaniku isiklik külaline. Ja seda siiralt, mitte nii nagu põhja turistilõksus kus renditud töötajad lihtsalt head nägu teevad ja sügiseks on ületöötamisest hullumas. 
Kui ise esimesi kordi Kreetal käisin, siis kimasin pea laiali otsas itta ja läände, nüüd alati panen suurema panuse lõunaosasse kuna see lihtsalt on nii maagiline.

Tegelikult on Kreetal tegemist nii palju, nt külastamist väärivad nii asustamata Chrisi kui ka Koufonisi saar  (paadid lähevad lõunaosa linnadest, aga oktoobris need enam ei käi). Ja siis on veel Lasithi platoo ning Zeusi koobas ja Elafonissi rand ja Matala festival (juunis) jne jne.

On veel näiteks Kreeta observatoorium (et vaadata 1,3-meetrisest mägede vahel olevast teleskoobist tähti ja galaktikaid), mis on ainult 5 päeva aastas külastajatele avatud. Mina olen sellele 10 aastat pihta üritanud saada ja mitte kunagi ei ole õigel ajal saare peal olnud :) 

Ma arvan, et panin teile (vanalinn/matkamine/loodus/privaatsed rannad) alustuseks hea plaani kokku, saate maitse suhu ja kuna tegu on oktoobriga, siis saate nautida omas tempos kulgemist ning kogeda seda elu ja ilu ilma seljas elavate turistideta.  

Kreeta on riik riigis ja nagu nad ise ütlevad, siis neid Kreeka poliitika ja majandus üldse ei puuduta. Kreetalased elavad oma elu,  neil on kõik hästi, ainuke põhjus,  miks nad Kreeka riigiga koos tahavad olla on ajalooline hirm türklaste ees ja seetõttu vajadus Natosse kuuluda. 
 

Kuna lennuk maandub hommikul ja ööbimispaika nagunii enne 14 üldiselt sisse ei lasta, siis kasutage see ennelõunane aeg ära nt Knossoses (Iraklioni lähedal) või pealinna arheoloogiamuuseumis käimiseks ja alles seejärel ööbimispaika sõitmiseks. 


Kui ilus vanalinn meeldib, siis soovitan võtta paar ööbimist Rethymno vanalinnas. 
Rethymno on hea stardipaik päevatrippidele (nt otse alla lõunasse läbi mägede), 
nt http://roadstodrive.com/kotsifou-canyon/ on suurepäraste vaadetega maantee läbi kanjoni (seal on ka matkarajad) või käiks vesijalgrattaga sõitmas kilkonnade järves  (Kournas lake), samuti  jõuaks ilusti ära käia lääneservas Balos lagoonil. Rethymno on ilusaima arhitektuuriga Kreeta linn ning piisavalt suur - seal on ka vihmaste ilmadega nauditav jalutada ning rannaäärsetes tavernites istuda.

Mina isiklikult võtaks 4 ööbimist päris lõunasse, nt Plakiasse või Frankokastellosse. Käiks ära Aradena sillal https://www.west-crete.com/aradena-gorge.htm ja kanjoni matkarajal, külastaks Frankokastello kindlust ja ujuks selle taga olevas rannas, astuks läbi Preveli kloostrist, sõidaks Hora Sfakionisse  rannarestorani kala sööma (vaataks, kas sealt mingid paaditripid oktoobris veel käivad, kuigi vaevalt), käiks ära Phaistoses http://www.minoancrete.com/phaistos.htm jne 

Oktoobris võib teil mõni päev vihma sadada, aga muidu on ilm veel hea, merevesi soe, turiste mõnusalt vähe.  Matkamise osas olen kahtleval seisukohal, Samaria mäekuru võib olla olenevalt ilmast oktoobri keskel juba suletud.
Saare keskel mägede vahele ööbimist ei võtaks mitmel põhjusel (tavaliselt pole neil seal lähedal valikut toidupoodide osas - hea kui üldse mingi pood on, samuti ei ole õhtul kuhugi välja sööma minna - hea kui üks tavern on, mägedes on teised temperatuurid kui rannikul - suvel on sisemaal oluliselt palavam, sügisel ja talvel külmem, tüütu ja väsitav on iga õhtu mägede vahel oma ööbimiseni sõita, eriti kui pimeda peale jääte - see seaks omakorda teile piirangud mis kell peate nö kodus olema)

Ma ei mäleta enam, mina printisin igaks juhuks kaasa, alati võib ju telefoniga midagi juhtuda (kaduda, katki minna, aku tühjaks saada). 

Happyday, saabud Riia lennujaama ja lähed oma kottidega otse turvakontrolli lindi juurde. Kui see läbitud, otsid õige värava ja jääd pardaleminekut ootama. Aasta tagasi oli seal mingi töötaja, kes jagas järjekorras seisvaid inimesi pardaleminekul kahte lehte - kui oli Priority ostetud, siis said kiiremini lennukini viiva bussi peale ja keegi ei üritanud sult vahepeal spordikotti ära võtta, et alla muu pagasi sisse sokutada :)




https://goo.gl/4nxdDF


Pane lennujaam, õiged kuupäevad ja kellaajad sisse. Tagastamiskohta saad ka valida. Otse lennujaama eest saad oma auto kätte, nädal autorenti on nii odav, et pole mingit mõtet busside või taksodega mässata.
Siin detailne video kuidas bussi või taksoga saab (takso hinnad 65-110 eurot, oleneb kummast lennujamast Los Gigantesesse sõidad.


Minu hinnangul on teemaalgataja tüüpiline lumehelbeke, kes ei saa aru, et ta sõlmis kindlustuslepingu läbi vahendaja, ise ta valis tingimused, ise maksis raha, ise peab teadma, mida valis ja mille eest maksis. Vahendaja lõi lihtsalt lumehelbekesele keskkonna, kust ta saab tutvuva erinevate kindlustusfirmade tingimustega ühekorraga, linnutada mida vaja ja valida endale sobivaim. Kui lumehelbeke kindlustusfirmade tüüptingimusi läbi ei viitsinud lugeda ja valis lihtsalt odavaima, siis nii ongi.  Iizi isegi väga leebelt suunab kindlustajat: "Selts ei pruugi seda olukroda hüvitada aga avalduse tasub teha kindlasti". 



Check-ini sabas kõige viimane olla ei tasu - lend võib olla ülemüüdud ja lihtsalt ei mahu lennukisse või lennukile lubatavat pagasit on liiga palju kogunenud (ülekaalu oht) ja teie pagas tuleb järgi järgmise lennuga - jällegi stress missugune.


Teine asi on see, et kõige viimasena jagatakse kohad esimesse ritta, seal aga ei tohi turvakaalutlustel väiksed lapsed istuda (ma ei tea, kas 8-aastaseid loetakse selles mõttes väikseks lapseks, 3-aastased igal juhul ei tohi). Saad küll lennukisse, aga stjuardess hakkab teid koos lapsega tahapoole ümber tõstma, kellegagi kohti vahetama - nõme sebimine, mille peale ümbertõstevad täiskasvanud muidugi porisema kipuvad ning sind vihase pilguga terve reisi põrnitsevad.

Nii et minge ilusti 2 tundi varem kohale ja sättige ennast teiste sekka sappa.

Mis seal ikka - jalutate mööda tänavaid, külastate pubisid, joote Guinnessi õlut (Arthur Guinnessil ja ta naisel oli 21 last, seetõttu nimetatakse Guinnessi õlut Viagraks), astute sisse erinevatesse muuseumitesse ja nii need 5 päeva lähevadki.

Aga mida tähendab: krediitkaardi andmeid näen kolm korda?

Ja küsimus, et kui klient on jätnud oma nime alt sama majutusasutuse kohta arvustuse, siis kui ta uuesti broneerib a la mitu aastat hiljem, on kohe seda kohe näha, et ta varem on ka käinud ja mis ta eelmine kord kirjutas? Ma mõtlen, et klient tuleb teist korda, eelmine kord jättis väga kehva või positiivse hinnangu, et siis oskad klienti kuidagi teistmoodi suhtuda?

Kreetal juuli on tõesti palavaim kuu - selles võid kindel olla.  Kui väga palavat ei kannata, siis väldiks aega juuni keskpaigast augusti keskpaigani.  

Nt juuni keskel 2016.a. oli Kreetal paaripäevane kuumalaine -  auto termomeeter näitas üks hetk õues 42 kraadi (mul on sellest foto alles) - kätt autost sõidu aeg välja panna ei saa - vastu nahka puhuv tuul on kuum nagu föönist ja konditsioneeriga autost/ruumist kuskile välja tuiama minna ei kannatanud. Aga siis sisemaalt rannikule tagasi sõites tõmbas jälle selle keskmise 26-30 kraadi peale, mis ongi just see mõnus Vahemereäärne kliima. 

Juulis on tegelikult igal pool Lõuna-Euroopas palav, kui lähete, siis vaadake kindlasti basseiniga elamine ning soovitavalt mere äärde - rannikul on jahedam.

Mis teie eelarve?
Ja kui pikaks planeerite reisi? - nädalaga kaugele ei ole mõtet sõita.
Märtsis saab ujuma nö lähiriikidest Egiptuses ja Kanaaridel.

Miks just märtsis? Kui soovite planeerida reisida koolivaheajal, siis on lennukipiletid oluliselt kallimad kui muul ajal

Algajatele (kes ise rendiautot internetis ei broneeri, võõral maal rendiautoga sõita väga ei tihka, ise hotelle internetis kunagi broneerinud pole) soovitaks esimese hooga veel paketireisi. Reisides kogunevad kogemused ja siis edaspidi võiks juba proovida omal käel reisida, alustuseks kasvõi uuesti samasse riiki :)

See hinnavahe paketireisiga tuleb siis kui sattuda peale ülisoodsatele lennupiletitele, reisimise kuupäevad ei ole rauast, ollakse valmis lennujaamades nö seiklema (ümberistumised), ise autot rentima, ise hotelle broneerima, ise vastutama võimalike ootamatuste puhul jne. Ja loomulikult tuleb vaadata lennupiletist kaugemale, sa võid ju odavalt nt Islandile kohale saada, on ööbimine ja söök seal ulme kallis, nii et ainult odav lennupilet ei ole ka määraja.

Aprillis pole veel jah hooaeg ametlikult alanud, veepargid on kinni, Chrissi saarele ei saa, Samaria mäekuru on veel suletud ja merevesi on jahedamapoolne (kuigi ujutav). Samas on turiste sel ajal imevähe ning ööbimine imeodav.

Mina soovitaks ööbimise juba Eestis välja valida, paar ööd saare keskosas, kolm ööd läänes, paar ööd lõunas....Praegu saab rahulikult valida, mis mõttega seal kohapeal selle peale aega raisata. Kreetal ei ole nii, et sõidad ringi, hinnakirjad majade seinte peal ja ööbimisvõimalus igas suvalises külas olemas. Ise nad väidavad, et 80-90% ööbijatest leiab neid läbi booking.com, seega miks mitte sellega juba Eestis tegeleda.

Läänes ööbides soovitan sõita Balos Beachile (autoga parklasse ja siis teiste järgi üle mäeselja jala randa kõndida). Kui viitsimist on, siis teisel päeval sõita pikem maa maha - Elafonissi randa. Läänes on ka Falassarna rand - Euroopa puhtaima veega rand. Ööbimiseks võiks läänes vaadata siis midagi Chania ja Kissamose vahelisest mereäärsest piirkonnast.

Idas on suht tuuline, kui just surfarid pole, siis pole erilist mõtet pikka teekonda Vai randa (või üldse idas olevatesse randadesse) ette võtta.

Saare keskosas on vaatamist väärt Lassithi platoo, Zeusi koobas (stalaktiitidega), ehk ka Kournas lake (pisikeste kilpkonnadega). Ööbimiseks oleks mugav nt Hersonissose kant.

Lõunasse sõitmine on ise elamus, vaatamisväärsustest soovitaksin läbida mäekuru näiteks Vryses-ist alustades ja Hora Sfakionis lõpetada, sealsamas lähedal korra sõita üle Aradena silla (Hora Sfakioni lähedal) googelda "Aradena bridge" ning ööbida kuskil läheduses, näiteks Plakiases kus suurem valik ööbimisvõimalusi (seal on ka pikk liivarand, hea värske kalavalik ja veidi ka õhtust melu). Ja tagasi põhja võiks sõita näiteks mõnda teist teed kaudu (kõikide mäekurude läbimine on omaette elamus)
Üldiselt on aprillis suhteliselt vaikne ja sellevõrra isegi meeldivam seal saarel. Kui ööelu tahate, siis valige ööbimine Rethymo või Chania keskusesse või Maliasse.

Ja muidugi on veel variant teha vahelduseks Heraklionist päevatripp kiirlaevaga Santorinile
http://www.ferries.gr/cruises/flying_cat_4.htm

Mina olen saanud varem lennukis lausa paanikaatakke, alati olin kindel, et me kukume alla, nt Lufthansa stjuardessid on mind pannud sinna taha oma konkusse eraldi istuma ja veini sisse jootnud, minuga rahustavalt lobiseda üritanud jne. Alati, kui lennupiletid ostetud, tuhnisin internetis kogu info välja (lennuki vanus, täpne marsruut, Flightradari pealt "lendan" eelnevalt marsruudi kaasa), loomulikult on mul nähtud kõik Air Crash Investigation-i seeriad jne, terve Youtube on lennukite ja lendamise teemal läbi lapatud. Lennukisse läksin ainult korralikus joobes ja Xanaxiga. Ikka värisesin, käed higised, kuulasin igat krõpsu, nutsin, nihelesin ja olin "valmis".
Tihtipeale kaalusin tõsiselt sihtkohta elama jäämist või auto/laeva/rongiga tagasitulemist, peaasi, et ei peaks uuesti lennukisse istuma.

Ja siis leidsin internetist psühholoogi haridusega piloodi videod (vene keeles) - tegeleb juba aastaid lennuhirmu likvideerimise keskuse juhtimisega.
Mind aitas konkreetselt see video (vene keeles):


ja tänu sellele videole teadvustamine, et lennuhirmul on neli väga konkreetset põhjust:

  1. Geneetika (ema/isa oli selline, kelle jaoks tundus maailm ohtlik paik)
  2. Kasvatus (ema/isa hirmutasid erinevate maailmas olevate ohtudega, halbade hinnete eest karistati, hullemal juhul füüsiliselt)
  3. Iseloom - olen kontrollifriik ja perfektsionist, ma ei kannata kui ei ole ette teada asjade algust/lõppu/sündmuste käiku jne
  4. Meedia - iga lennuõnnetust kajastatakse värvikalt ja pikalt, samas sellest, et iga päev tõuseb ja maandub sada tuhat lennukit, ei räägita.

Aerofoobiat esineb ainult neil inimestel, kes tahavad alati kõike kogu aeg ja igal pool kontrollida (olukorra üle kontrolli omada)! See on psüühika seisund (omadus), sest reaalselt mitte kellelgi mitte kunagi mitte millegi üle elus kontrolli ei ole - see, et sul on elus kõige üle kontroll, see on illusioon. Nagu ta seal ka räägib, siis aerofoobia tekib aja jooksul, me kogume enda sees elu jooksul alateadlikku stressi ja siis ühel hetkel saab kauss täis ning tekib aerofoobia. Näiteks ka see kui lapsepõlves pillad vaasi maha ja kardad, et isa tuleb annab peksa ja isa annabki, siis täiskasvanuna istudes lennukis ja tundes hirmu, hakkab alateadvus tööle, et hirmule järgneb ju valu, siis hakkab omakorda fantaasia tööle, et me kukume alla (on valus).

Tüüpiline aerofoob on isiksusetüübilt inimene, kes autos kõrvalistujana jälgib kogu aeg teed ja vajutab foori taga samamoodi pidurit, kes ülemusena ei oska ja ei usalda alluvatele tööd delegeerida, ja kui delegeerib siis ka kontrollib üle.
Nii et kui ise vene keelt ei oska, lase sõbral see tunnike videot sulle tõlkida ja võid tõesti abi saada kui endale teadvustad lennuhirmu tegeliku põhjuse (minul on see nii geneetika, kasvatus kui ka iseloom).

Üks selle vene piloodi keskuses abi saanu on ka öelnud, et nüüd ta läheb lennukisse hoopis teise tundega - ta võtab seda kui toredat seiklust!
Samad sõnad :)