Viimased kommentaarid

Iga kord kui keegi hakkab TezToursist rääkima, meenub mulle minu viimane pakettreis aastast 2011.

TezToursi reklaambrožüüris kujutatu oli tegelikust elust väga kaugel. Reklaam oli hea, maksime iga pereliikme pealt 500.- eur nägu.
Loomulikult lennuk maandus millalgi varahommikul ja peale transfeerimist ehk siis kolmandikule Kreetale ringi peale tegemist, saime koos ülejäänud saatusekaaslastega vestibüülis kohvrite otsas konutada veel päris mitu tundi ning pool päeva oli sisuliselt raisus.
Toa ainukesest aknast avanes vaade tagahoovi prügikastidele, rottidele  ja kohalike koduakendesse, seega sai nautida kohalikku elu, ehk siis jälgida, kuidas trussades vanamees kartuleid praeb. 
Öösiti sai kuulata kõrvaltoa rõdult kaasturistide venekeelset sõimu nagu Lasnamäel, meie imelise 17m2-se toa keskel rippus juhtme otsas lambikuplita pirn, toa äärtes oli 3 uskumatult aukumagatud voodit, linade vahel liiv, mööbel 70-ndatest, föönist ja peeglist võisid ainult unistada. Külmkapp vist ikka oli. Lubatud bassein asus kõrvalhotellis üle tänava - me seda vaatama ei läinudki.  
Korjasime järgmisel hommikul oma kodinad "hotellist" kokku, rentisime auto ja olgu tänatud booking.com - ööbisime enda poolt valitud kohtades üle terve saare, kokkuvõttes puhkus õnnestus, kuigi TezTouril selles küll mingit teenet polnud.

Ahjaa, reisikorraldaja oli umb-venekeelne ja loomulikult juba tol ajal Smartlynx vedas alt ning tagasilend lükkus hommikust õhtupoolikusse - reisikorraldaja lubas helistada, et millal linna pealt lennujaama tagasi tulla - seda kõnet me ootame tänase päevani.

Meie autojuhiluba kehtib seal ilusti. 

Auto rentisime siit https://www.citycarrental.is   
Nimesilt käes ootas viikingi mõõtu tüüp lennujaamas ja krediitkaardilt mingit raha ei broneeritud.
Käisime 2017.a. lõpus, autoks valisime tavalise Hyundai i30, julmad lumetormid olid, aga maanteedel liiklemiseks ja põhiliste turistikate/kuumaveeallikate/ujumiskohtade/koskede/laguunide jms ülevaatamiseks kõlbab tavaline sõiduauto seal väga hästi (ei pea olema 4x4).
Igaks juhuks aga võtsime kõikvõimalikud kindlustused: CDW, Gravel Protection (GP), SAAP, SCDW, Theft Protection

Nad ütlesid ka seda, et juhul kui midagi peaks juhtuma (jääme kuhugi lumevangi või satume avariisse või rehv puruneb või kütus saab otsa või mida iganes), siis kohe helistaks ja 24/7 nad tulevad appi.
Autot tagastades keegi ei visanud autole pilkugi, nii et meie kartus, et hakatakse kellegi teise mõlke meile pähe määrima (mida Islandil pidavat sageli ette tulema), oli asjatu.

Neli ööpäeva läks ca 220 eurot kokku.

Üritasin seda reisikirjeldust lugeda ja juba esimeses postituses oli kohutavalt palju tühist mula....mitu kotti ja miks te kaasa pakkisite ja miks ära andsite või ei andnud ja mitu kotti ja kui kaua te aasta tagasi pakkisite... no misasja nagu...esimesest peatükist mina kyll edasi ei viitsinud lugeda...keda see huvitab, mitu kreeka salatit te aasta tagasi ja mitu tükki te seekord sõite...Milleks sellist pahna toota. Pane Tripadwisorisse hotellide kirjeldused koos fotodega, tee siia lühikokkuvõte kohtadest ja hindadest kus käisid, plussid-miinused ja info on vähemalt väärtust omav.

celly01

Jaaa, mul oli ka ükskord igiammu Kreetal samasugune meeldiv kogemus, tookord olin paketireisil,  meeletu köha (külm õlu ja konditsioneerid). Reisikorraldaja  kaudu kutsuti eraarst välja, see loomulikult andis paki Amoxiciliini.
Arve oli suur selle eraarsti külaskäigu eest (reis maksis vist 4000 krooni, see arst tahtis 1500 krooni sulas), aga kindlustus maksis pärast tagantjärgi kinni. Samahästi ma oleks võinud ise apteegist selle antibiootikumi osta kui oleks tol ajal teadnud, et neid ilma retseptita saab. 
Kogemus iseenesest oli meeldiv, onu tuli hotellituppa nagu tellitult kohale, kuulas kopse (diagnoosis kuuldeaparaadiga bronhiidi või kopsupõletiku), rääkis oma Münchenis omandatud doktorikraadist ja isegi lubas edaspidi ühe külma õlu päevas juua.
Nüüd tagantjärgi tekib mul küsimus, et milleks meil see EU ravikindlustuskaart üldse on? Et kuidas vahet teha, milliselt juhul seda kasutada ja millisel juhul kasutada reisi jaoks sõlmitud tervisekindlustust. Kui mina oleks kindlustusfirma omanik, siis ma küsiks küll, et aga miks te ei pöördunud oma EU ravikindlustuskaardiga kohalikku EMOsse? Kas keegi teab, mis reeglid sellega on?

Jeltzik, ära näe vaeva :)

Kui sa vaatad hinda, siis on näha, et ilma kindlustuseta (*Basic Price). Kas sa soovid ilma täiskindlustuseta autot, soovid oma krediitkaardi andmeid jätta, tagatisraha maksta ja olla iga (juba olemasoleva või mõttelise) kriimu eest vastutav? Vaielda veel pärast selle üle, et kas paak oli 1/3 täis nagu alguses või oli 1/4 täis ja krediitkaardilt läheb nädala pärast mingi X summa maha? 

Kes see soovib, ei keegi. No siis jõuad ikka selle 40-50 euroni päev kui ainult mõneks päevaks rendid...

Põhiteema on neil selle lühiajalise rendiga see, et peale auto tagastamist on neil vaja teha täielik puhastus (liivased jalajäljed, sise- ja välipesu jne) see koristus on see mis maksab ja miks ainult mõneks päevaks rentides on see hind nii kõrge.

Üldse need autofirmad on seal kõik ühes mestis, selles mõttes, et tellid ühest kohast (kui tal ei ole sinu tellitud autot), siis sõber teisest rendifirmast toob oma auto kohale jne. Hinnad on suht samad kõik kokkuvõttes.  

Tänaval ka - kõnnid ringi, sa võid isegi näha kuulutusi a la 17-20 eurot päev (st tähendab nädalaks või kuuks ja 1,2-liitrist autot), sinna ju lisandub kindlustus jne. Kindlustust kohapeal müüvad nad ka nii, et kui ei soovi, siis kraapige oma krediitkaart välja, võtame andmed ja broneerime mingi korraliku summa sealt pealt endale tagatiseks. Huhhh....seda küll vaja pole. Nii et ära üldse vaeva ennast odavaima rendi otsimisega. Neil on seal kõigil hinnad suht ühesugused tegelikult.

Chrissi saare pluss on tuhkpeen hele-helekollane liiv, merikarbid (vanasti oli kogu rand pisikesi merikarpe täis), kõige soojem merevesi, mis sealkandis saada on, puhas ja lasuursinine meri ning Aafrika mandrilt voogav kuumalaine. Snorgeldades midagi eriti sealt ei leia, mõned üksikud hõbedakarva kalakesed on.


Kui mingid aastad tagasi ei olnud seal prügikaste ja söögikohti, siis nüüd on see siiski keskkonnateadlikult organiseeritud üritus. Isegi üks dušš ja nagu ütlesin kaks ajutist söögikohtagi on olemas. 

Siiani elab seal nö rastapatsidega hipisid - telgid on 300-aastaste seedripuude vahel näha - tegelikult sinna ööseks jääda ei lubata - seetõttu ongi nii, et laeva sisenedes loetakse näod jälle nö üle. 

Kui laevad tulevad, siis hipid kaovad oma telkidesse ära või asutavad ennast kai äärde käsitööd müüma. Praegu meenus, mõned aastad tagasi nägin kuidas üks üleni paljas  ja suurde habemesse kasvanud naturalist rannast kiiruga jalga lasi kui nägi et turistide mass hanerajas põhiranna poole tuleb :)

Teine alternatiiv on Makry Gialose sadamast (Ierapetrast ida poole) võtta laevatripp Koufonisi saarele. See on ka omamoodi huvitav ja sõit kuidagi lõbusam (maksumus sama). Turiste on vähem, piraadilaeva stiilis, vahepeal tehakse mere peal peatus kus soovijad saavad otse laevalt lasuursinisesse merre hüpata, sõidetakse laevaga peaaegu ühe kaljukoopa sisse, muusika üürgab, meeleolu rõõmus, Koufonisile otse randuda ei saa, pisikese mootorpaadiga viiakse inimesed laevalt randa ja pärast tuuakse tagasi. 


Saarel ollakse vähem aega, Kariibimere saarte tunnet nagu Chrissil ei teki, aga kui Chrissil on juba korra või paar käidud, siis vahelduseks Koufonisil ära käia pole üldse mitte paha mõte. Koufonisi hallikas liiv ja mererand ei ole võrreldav Chrisiga, aga see on jällegi teistmoodi kogemus. Koufonisil pigem tekib tunne, et kui see ainuke laev meile nüüd järgi ei tule, et kas me siis jäämegi ööseks siia üksikule ja pimeduse saabudes ähvardalt süngele saarele :) 

Tagasi sõites nägime laevalt delfiiniparvesid ja üldse kogu see üritus oli kuidagi mitte nii konveieri peal värk - lastele võib see üritus ägedam tunduda - mingi piraadikostüümis tegelane laeva peal jne.

Chrissi saar väärib kindlasti külastamist, laevakesed lähevad hommikul 10st ma ei mäleta enam kas 11ni vist, pileteid saab osta nt sealtsamast Ierapetra sadamast suvaliste söögikohtade eest, teil ei jää piletimüüjad märkamatuks. Ca 22-25 eurot on täiskasvanu ja kuni 13-aastasele oli pilet poole odavam, edasi-tagasi. 

Peale mahute kindlasti - seal mitu laeva kai ääres inimesi peale võtmas, aga 9:30 võiks Ierapetra sadamas kohal olla - jõuate pileti osta ja peale minna. Kohapeal saate täpsemat infot.
Tagasi hakkavad laevad tulema 16-st. Sama laevakesega millega tulete, sama peale peate ka tagasi tulema. Laeva peal antakse teile täpsed instruktsioonid, mis kell kai ääres tagasi peate olema.

Ierapetra sadam - autoga sõidate linna sisse, tänavasildid juhatavad teid sadamasse, ärge laske ennast häirida tasulistest parklatest enne sadamat, sõitke sadamasse välja, leiate sealt tasuta parkimiskoha kindlasti.
Enne 1.maid ja väga suure lainetusega reise ei toimu - pilet kehtib siis järgmisel päeval kui reis toimub. 

Chrissi saarel on viimastel aastatel ka paar ajutist söögiputkat olemas (üks sadamas, teine põhirannas). Laeval saab ka näkse, õlut (a la 3 eur 0,33l) ja vett kaasa osta. 
Rannatoolid/päikesevarjud on Chrissil tasulised, aga keegi ei keela neid mitte kasutada. 
Aega on piisavalt, et jalutada üldisest rahvamassist kõrvale ning leida oma vaikne nurgake saare mõnes teises küljes - peaasi, et te pärast õigel ajal Chrissi kai peal tagasi olete.
Seda kohalikku maksu, ehk siis Chrissi saare naturaalse looduse säilitamise heaks kogutavat 1 eurot küsitakse minu mäletamist mööda laeva sisenedes.

Paariks päevaks auto võtta on suht mõttetu - see teeb 40-50 eurot päev.

Kui nädalaks võtta, siis saab sama auto 26 eurot päev. Ikka tahaks ju suuremates poodides toiduvarusid käia täiendamas, kuskile kaugemale randa sõita jne. 
Mõttekam on maksta seitsme päeva eest 180 eurot, selle asemel, et kahe päeva eest 90-100 eurot.

Ise olen kasutanud seda: https://www.gorentacar.gr/en/ - tagatisraha ja krediitkaarti ei küsita, 100% kindlustus, omavastutust pole. Neil on miiniumum 3-ks päevaks. Tulevad lennujaama vastu, silt käes, sealsamas lennujaama välisukse eest viskad paberile allkirja, autot ülevaatama ei pea - nagunii täiskindlustus ja omavastutust pole, pärast nädala pärast jätad auto rendiautode parklasse ja viskad võtmed parkla putkasse.

Viimased kolm aastat neid kasutanud ja ei tõesti ei viitsi enam tänavapealsete rendiputkade tegelastega kaubelda ning tingida.

Odavaima, st 1,2-liitrise mootoriga autoga kärutab mööda põhimaanteid põhjast-lõunassse ilusti ära, teise käiguga veab mäekallakutest üles. Viimasel ajal oleme 1,6-liitrise auto võtnud - meil rahvast ka auto peal rohkem ja auto raskem.

Karmen, kirjutasin privaatsõnumisse pikema kirjelduse hotelli, autorendi ja võimalike tegevuste kohta.

Jah, ma olen ka kindel, et tegid õige valiku. Olen käinud mõlemal saarel möödunud aastal. Kreetal häbematult palju kordi ja muudel Vahemere saartel ka. Proovisime ka möödunud sügis vahelduseks Rhodost ja nagu keegi just eelnevalt kirjeldas, et Rhodos on nagu vaene sugulane võrreldes Kreetaga.

Minu küsimus teemaalgatajale on, et mis on huvitav.

Arheoloogia/muusiumid/ajalugu?  Veepargid? Odavad söögikohad? Ööelu? Kas autorent on plaanis? Anna teada ja soovitame.

Paar soovitust veel:

- ärge unustage tankimist - tanklaid on iga nurga peal põhimaanteedel, mägedes  aga on tanklaid kaootiliselt. Nii et enne kui rannikult mägedesse suundute, kontrollige kütusenäidikut igaks juhuks.
- mägiteid ei ole vaja karta, tegemist on kahesuunaliste asfalteeritud teedega, vaated on suurepärased, liiklus on harv, 95% liiklejatest on  ettevaatlikud turistid (1,2-liitriste mootoritega), ülejäänud 5% on farmerid kitsi/lambaid/puuvilju täis laotud ning päevi näinud Toyota kastikaga.   Tallinn-Tartu maantee kiiruste, sõidumaneeride ja teeolude osas on kindlasti 100x ohtlikum.
- mägiteedel kurvi pimedas nurgas mõnikord signaalitatakse (kui mäeserv varjab vastassuunas tulija ja tahad hoiatada enda tulekust) - kõik seda muidugi ei tee, aga tore on see ikka.
- põhjast lõunasse ja tagasi valige erinevad maanteed (kõik need läbivad mäekurusid) - saate nautida rohkem.
- lõunas aeg kulgeb teistmoodi, kõik on personaalsem, odavam, külalise üle rõõmustatakse siiralt, palju õhku, vabadust, mägesid, vaateid, läbipaistvat merevett, puutumatud inimtühjad liivarannad, väljas süües oled nagu omaniku isiklik külaline. Ja seda siiralt, mitte nii nagu põhja turistilõksus kus renditud töötajad lihtsalt head nägu teevad ja sügiseks on ületöötamisest hullumas. 
Kui ise esimesi kordi Kreetal käisin, siis kimasin pea laiali otsas itta ja läände, nüüd alati panen suurema panuse lõunaosasse kuna see lihtsalt on nii maagiline.

Tegelikult on Kreetal tegemist nii palju, nt külastamist väärivad nii asustamata Chrisi kui ka Koufonisi saar  (paadid lähevad lõunaosa linnadest, aga oktoobris need enam ei käi). Ja siis on veel Lasithi platoo ning Zeusi koobas ja Elafonissi rand ja Matala festival (juunis) jne jne.

On veel näiteks Kreeta observatoorium (et vaadata 1,3-meetrisest mägede vahel olevast teleskoobist tähti ja galaktikaid), mis on ainult 5 päeva aastas külastajatele avatud. Mina olen sellele 10 aastat pihta üritanud saada ja mitte kunagi ei ole õigel ajal saare peal olnud :) 

Ma arvan, et panin teile (vanalinn/matkamine/loodus/privaatsed rannad) alustuseks hea plaani kokku, saate maitse suhu ja kuna tegu on oktoobriga, siis saate nautida omas tempos kulgemist ning kogeda seda elu ja ilu ilma seljas elavate turistideta.  

Kreeta on riik riigis ja nagu nad ise ütlevad, siis neid Kreeka poliitika ja majandus üldse ei puuduta. Kreetalased elavad oma elu,  neil on kõik hästi, ainuke põhjus,  miks nad Kreeka riigiga koos tahavad olla on ajalooline hirm türklaste ees ja seetõttu vajadus Natosse kuuluda. 
 

Kuna lennuk maandub hommikul ja ööbimispaika nagunii enne 14 üldiselt sisse ei lasta, siis kasutage see ennelõunane aeg ära nt Knossoses (Iraklioni lähedal) või pealinna arheoloogiamuuseumis käimiseks ja alles seejärel ööbimispaika sõitmiseks. 


Kui ilus vanalinn meeldib, siis soovitan võtta paar ööbimist Rethymno vanalinnas. 
Rethymno on hea stardipaik päevatrippidele (nt otse alla lõunasse läbi mägede), 
nt http://roadstodrive.com/kotsifou-canyon/ on suurepäraste vaadetega maantee läbi kanjoni (seal on ka matkarajad) või käiks vesijalgrattaga sõitmas kilkonnade järves  (Kournas lake), samuti  jõuaks ilusti ära käia lääneservas Balos lagoonil. Rethymno on ilusaima arhitektuuriga Kreeta linn ning piisavalt suur - seal on ka vihmaste ilmadega nauditav jalutada ning rannaäärsetes tavernites istuda.

Mina isiklikult võtaks 4 ööbimist päris lõunasse, nt Plakiasse või Frankokastellosse. Käiks ära Aradena sillal https://www.west-crete.com/aradena-gorge.htm ja kanjoni matkarajal, külastaks Frankokastello kindlust ja ujuks selle taga olevas rannas, astuks läbi Preveli kloostrist, sõidaks Hora Sfakionisse  rannarestorani kala sööma (vaataks, kas sealt mingid paaditripid oktoobris veel käivad, kuigi vaevalt), käiks ära Phaistoses http://www.minoancrete.com/phaistos.htm jne 

Oktoobris võib teil mõni päev vihma sadada, aga muidu on ilm veel hea, merevesi soe, turiste mõnusalt vähe.  Matkamise osas olen kahtleval seisukohal, Samaria mäekuru võib olla olenevalt ilmast oktoobri keskel juba suletud.
Saare keskel mägede vahele ööbimist ei võtaks mitmel põhjusel (tavaliselt pole neil seal lähedal valikut toidupoodide osas - hea kui üldse mingi pood on, samuti ei ole õhtul kuhugi välja sööma minna - hea kui üks tavern on, mägedes on teised temperatuurid kui rannikul - suvel on sisemaal oluliselt palavam, sügisel ja talvel külmem, tüütu ja väsitav on iga õhtu mägede vahel oma ööbimiseni sõita, eriti kui pimeda peale jääte - see seaks omakorda teile piirangud mis kell peate nö kodus olema)

Ma ei mäleta enam, mina printisin igaks juhuks kaasa, alati võib ju telefoniga midagi juhtuda (kaduda, katki minna, aku tühjaks saada). 

Happyday, saabud Riia lennujaama ja lähed oma kottidega otse turvakontrolli lindi juurde. Kui see läbitud, otsid õige värava ja jääd pardaleminekut ootama. Aasta tagasi oli seal mingi töötaja, kes jagas järjekorras seisvaid inimesi pardaleminekul kahte lehte - kui oli Priority ostetud, siis said kiiremini lennukini viiva bussi peale ja keegi ei üritanud sult vahepeal spordikotti ära võtta, et alla muu pagasi sisse sokutada :)




https://goo.gl/4nxdDF


Pane lennujaam, õiged kuupäevad ja kellaajad sisse. Tagastamiskohta saad ka valida. Otse lennujaama eest saad oma auto kätte, nädal autorenti on nii odav, et pole mingit mõtet busside või taksodega mässata.
Siin detailne video kuidas bussi või taksoga saab (takso hinnad 65-110 eurot, oleneb kummast lennujamast Los Gigantesesse sõidad.


Minu hinnangul on teemaalgataja tüüpiline lumehelbeke, kes ei saa aru, et ta sõlmis kindlustuslepingu läbi vahendaja, ise ta valis tingimused, ise maksis raha, ise peab teadma, mida valis ja mille eest maksis. Vahendaja lõi lihtsalt lumehelbekesele keskkonna, kust ta saab tutvuva erinevate kindlustusfirmade tingimustega ühekorraga, linnutada mida vaja ja valida endale sobivaim. Kui lumehelbeke kindlustusfirmade tüüptingimusi läbi ei viitsinud lugeda ja valis lihtsalt odavaima, siis nii ongi.  Iizi isegi väga leebelt suunab kindlustajat: "Selts ei pruugi seda olukroda hüvitada aga avalduse tasub teha kindlasti". 



Check-ini sabas kõige viimane olla ei tasu - lend võib olla ülemüüdud ja lihtsalt ei mahu lennukisse või lennukile lubatavat pagasit on liiga palju kogunenud (ülekaalu oht) ja teie pagas tuleb järgi järgmise lennuga - jällegi stress missugune.


Teine asi on see, et kõige viimasena jagatakse kohad esimesse ritta, seal aga ei tohi turvakaalutlustel väiksed lapsed istuda (ma ei tea, kas 8-aastaseid loetakse selles mõttes väikseks lapseks, 3-aastased igal juhul ei tohi). Saad küll lennukisse, aga stjuardess hakkab teid koos lapsega tahapoole ümber tõstma, kellegagi kohti vahetama - nõme sebimine, mille peale ümbertõstevad täiskasvanud muidugi porisema kipuvad ning sind vihase pilguga terve reisi põrnitsevad.

Nii et minge ilusti 2 tundi varem kohale ja sättige ennast teiste sekka sappa.

Mis seal ikka - jalutate mööda tänavaid, külastate pubisid, joote Guinnessi õlut (Arthur Guinnessil ja ta naisel oli 21 last, seetõttu nimetatakse Guinnessi õlut Viagraks), astute sisse erinevatesse muuseumitesse ja nii need 5 päeva lähevadki.

Aga mida tähendab: krediitkaardi andmeid näen kolm korda?

Ja küsimus, et kui klient on jätnud oma nime alt sama majutusasutuse kohta arvustuse, siis kui ta uuesti broneerib a la mitu aastat hiljem, on kohe seda kohe näha, et ta varem on ka käinud ja mis ta eelmine kord kirjutas? Ma mõtlen, et klient tuleb teist korda, eelmine kord jättis väga kehva või positiivse hinnangu, et siis oskad klienti kuidagi teistmoodi suhtuda?

Kreetal juuli on tõesti palavaim kuu - selles võid kindel olla.  Kui väga palavat ei kannata, siis väldiks aega juuni keskpaigast augusti keskpaigani.  

Nt juuni keskel 2016.a. oli Kreetal paaripäevane kuumalaine -  auto termomeeter näitas üks hetk õues 42 kraadi (mul on sellest foto alles) - kätt autost sõidu aeg välja panna ei saa - vastu nahka puhuv tuul on kuum nagu föönist ja konditsioneeriga autost/ruumist kuskile välja tuiama minna ei kannatanud. Aga siis sisemaalt rannikule tagasi sõites tõmbas jälle selle keskmise 26-30 kraadi peale, mis ongi just see mõnus Vahemereäärne kliima. 

Juulis on tegelikult igal pool Lõuna-Euroopas palav, kui lähete, siis vaadake kindlasti basseiniga elamine ning soovitavalt mere äärde - rannikul on jahedam.

Mis teie eelarve?
Ja kui pikaks planeerite reisi? - nädalaga kaugele ei ole mõtet sõita.
Märtsis saab ujuma nö lähiriikidest Egiptuses ja Kanaaridel.

Miks just märtsis? Kui soovite planeerida reisida koolivaheajal, siis on lennukipiletid oluliselt kallimad kui muul ajal

Algajatele (kes ise rendiautot internetis ei broneeri, võõral maal rendiautoga sõita väga ei tihka, ise hotelle internetis kunagi broneerinud pole) soovitaks esimese hooga veel paketireisi. Reisides kogunevad kogemused ja siis edaspidi võiks juba proovida omal käel reisida, alustuseks kasvõi uuesti samasse riiki :)

See hinnavahe paketireisiga tuleb siis kui sattuda peale ülisoodsatele lennupiletitele, reisimise kuupäevad ei ole rauast, ollakse valmis lennujaamades nö seiklema (ümberistumised), ise autot rentima, ise hotelle broneerima, ise vastutama võimalike ootamatuste puhul jne. Ja loomulikult tuleb vaadata lennupiletist kaugemale, sa võid ju odavalt nt Islandile kohale saada, on ööbimine ja söök seal ulme kallis, nii et ainult odav lennupilet ei ole ka määraja.