Viimased kommentaarid

Eelmine aasta seiklesin Gilidel 6 päeva, see aasta sai mindud tagasi G Airile 2 ööks.
Edasi-tagasi koos transfeeriga Padangbaisse ja pärast tagasi Kutasse v Ubudisse on 500 000 Rp. Eelmine aasta ostsin 1 otsa 250k eest kuna ei teadnud kuna v kust saarelt tagasi tulla tahan, edasi-tagasi oli 500k (open tiket). Pärast nägin kurja vaeva et sealt kohapealt 250k eest pilet saada.
Eelmine aasta töötas tagasiteel transfeeri asi hästi- minibussiga otse Kutasse. See aasta olid aga vastas mingid mehed seal kai peal, et "oi see transfeer Kutasse võtab 3 tundi ja läheb läbi Sanuri, suur buss" jne jne. Et võtke takso 350k otse hotelli. Kuna mul hakkas sellest katus juba kergelt sõitma (transfeeribussi ei näinudki, sest see organiseerija oli nagu näts talla küljes) siis võtsime selle auto 300k eest. Pärast hotelli ees juht küsis, et andke veel 50k tippi, mille peale sai talle lihtsalt naeratatud (sest kokkulepe on kokkulepe). Ühesõnaga äärmiselt nõmedaks on see asi nüüd läinud, eriti veel kui tuled Gilidelt puhanud, rõõmus ja rõõsa nagu ullike :D. Muidu on jätkuvat mul Bali suhtes vaid ülivõrdes kogemused ja inimesed on seal toredad.

Mina ostsin suvel 2016 nusatrip.com lehelt ja mingit probleemi ei olnud Mastercardiga, ei pidanud registreerima.

Milleks Gilidele minna???? Kui ma oleksin piirdunud vaid Gili Trawanganiga, oleks ma samuti vastanud. 2 kuud tagasi olin just 6p Gilidel: 2 Airil, 2 Trawanganil ja sõitsin 2 päevaks tagasi Airile.
Miks? See oli Puhkus, suure P-ga. Inimtühjad imelised rannad, äärmiselt toredad ja vahetud kohalikud; algupärasus- et sul ongi ainult hobused ja jalgrattad transpordiks, et vahepeal läheb elekter ära, et kui menüüs näidatud toitu ei ole, siis ei ole.
Kuna kohtun iga päev sadade inimestega, oli selline lihtsus ja samas ilu ning sõbralikkus (ja lihtsus ka inimeste poolt) kohalike poolt just see, mida vajasin. Tagasitulles võin öelda, et leidsin sealt rahu, oma paradiisi. Ja muide, lähen see sügis sinna tagasi. See on nagu "väljaspool maailmakaarti", middle of nowhere.
Trawanganilt põgenesin lausa Airile tagasi, kuigi plaanisin T-l olla 4 päeva. Need turistide hulgad, putukad!, mustus (jalad olid koguaeg põlvini mustad tolmust) ja tänu suuremale turistide hulgale müüjate ja inimeste "ükskõiksus", kõrgem hinnatase; saar oli suurem, aga vaid paar-kolm imeilusat randa leidsin.

Btw- Bali oli kah muidugi täis elamusi, kuid Gili Air võitis mu südame. Inimesed on erinevad.

Gili Airil on sonrgeldamisvarustuse rent 35000-40000Rp päev. Vedada ei ole mütet ja kohapealt osta samuti mitte.

Mina käisin Gili saartel ja armusin Gili Airi. Sellel saarel on oma võlu. Kuna käisin novembris, madalhooajal, siis oli seal ülivähe turiste. Samas Gili Trawanganil oli neid nii palju, et põgenesin Airile tagasi. Gili Airil on odavam, illusam, algupärasem, puhtam ja rahulikum, kui Trawanganil.

Balil soovitan Ubudit, Jaaval aga jättis Yogyakarta kaootilise mulje. Nägin Jaaval täpselt 2 heledanahalist turisti selle paari päeva jooksul. See on minuarust nii omas elemendis linn, et turistile seal küll väga ei mõelda.

Minu Komoodo kui see plaani mahub, näeks välja: lend Bali-Labujanbajo, kaubelda paat, 2 päeva kokku Rinca ja Komoodo ning 4. päeva hommikul siis tagasi Balile lennukiga.

Lähen 4-22.nov Plaan oli samuti Kuta 2 ööd, Ubudis 4-5 ööd (sealt saab igale poole sõita ja atmosfäär on minu maitsele), Gili saared. Komoodole tahaks kah väga, aga vist jääb ajast puudu.
Mis Sanuris ja Ulu Watul pikemalt teha? Ulu Watu tempel jäi vaid silma.

Sattusin otsinguga siia teemasse, kuna minemas samuti AÜE-sse, Ras Al Khaimah-i. See on Dubaist põhjapool ja lootsin saada natukenegi inffi. Kuidas on väljaspool Dubaid/Sharjahi?

Suvekleit võib olla samuti õlapaeltega, mis siis välistab selle riideeseme kasutuse seal? Viimane asi, mida tahaks, on kohalikega jageleda või neid oma riietusega solvata.

Gianibis on väga korralik ööbuss, magamisasemed sees (nb- vali ülemised kohad!), wifi, wc. www.giantibis.com. Meie ostsime piletid netist enne reisi. Saab ka kohapealt.

Teinek ohalik korralikum firma on PP Sorya. http://www.ppsoryatransport.com/eng/
Sellega sõitsime Kepist Phnom Penhi.

GST oli kõige kehvem. Sõitsime PP-Sihanouki otsa sellega.

Meie 2 nädala reisikava (eile tulin ja kõik sujus ja aega oli piisavalt!):
1-2. päev Phnom Penh: Silver Pagoda, Royal Palace, National Museumi aed; Independence Monument, S21, Killing Fields
3.-4. päev Siem Reap: Floating Villages (paras turistilõks), Angkori templid (NB- võta kaasa pikkade käistega pluus, õlasalli ei aktsepteerita)
5.-6. päev Sihanoukville (sõida Otres Beachile, ilusam kui Occuteral)
7.-8. päev Koh Rong Samloem
9.-10. päev Koh Rong
11.-12. päev Kep (ghost down, näed maaelu, prantsuse hõng, liblikafarm, pipraistandus, Krabimarket)
13.-14. Phnom Penh

Ööbuss on väga ok. Siem Reap oli kõige rohelisem ja ilusam. Saared erakordsed! Kirjutasin neist pikemalt eraldi teemas.
Elamusi oli palju ja kõike oli parajalt!

Tulin just Kambodzast ja külastasin mõlemat saart.
KOH RONG on suurem. Laevad randuvad Koh Tui külasse. Kui su öömaja on seal, pole proleemi. Kui aga vaatad, et teises külas, siis arvesta, et sinna saad vaid paadiga mis maksab lisaks. 5-15$ kui paadis on veel teisigi. See ferry port on peorand. Eemal saad ka rahu, aga seal saarel uhub meri palju prügi randa.
KOH RONG SAMLOEM on teine saar. Saracen Bay on koht kuhu laevad tulevad ja see on valge liivaga tõeline paradiis. Enamus öömaju ongi seal. Meie peatusime teisel pool saart, kuhu tuli veel 45min läbi jungli minna. Seal on vaid 2-3 öömaja. Kaardil on märgitud enamasti Robinson bungalow, mida peavad sakslased. Meie peatusime seal kõrval Huba Huba bungalows. See on tõeline junglielamus. Rand on vaikne ja majad mäe nõlvapidi otsapidi junglis. Erakordne kogemus. Tõeline Robinsoni tunne. Tasub ära, kuigi see oli kalleim öömaja meil kogu reisi jooksul.

Elektrit on mõlemal saarel umbes kl 17/18st kl 22/24ni. Muul ajal mitte.
Käia tasub mõlemal, need on ikkagi selles mõttes erinevad. Kui aga paradiisi tahad kus liiv pimestab, vesi läheb aeglaselt sügavaks ja on eresinine ja puhas, siis Samloem ja just Saracen beach.Meie reisi tippelamus oli aga jungel ja ööd Huba Hubas, kus vist pool jungli faunat oli üks öö meie onnis. Hiired, oravad, ämblikud, gekod ja võimalik isegi et mägrad, sest avastasime põrandast augu, kust ka ahvid sisse mahuvad.
Koh Rong Samloemil toimub vaid Full Moon Party (ja minuarust on seal just ilusamad rannad) ja see kindlasti ei ole "peosaar". Koh Rongi pearand on see "peokoht".

Kas keegi on otsustanud ka aastavahetuse selles hotellikompleksis vastu võtta? Kui jah, võta julgelt ühendust!

Kirjutasin mitmele tuuripakkujale Angeli asjus. Bernaltours tuli välja google otsingu kaudu (kirjutasin yldmeilile)ja Walter vastas sealt kah kõige kiiremini ja kõige asjalikumalt. Pluss- kõige paremad hinnad. Ja oli tõesti 330 USD inimene, aprilli keskel. Mitte EUR.
Ja Walterit soovitan kõigile kel sinna kanti asja- vennal on tõsiselt kõik kontrolli all ja mõtleb juba sinu eest järgmise võimaliku sammu kah ette. Raha sai kah tema kaudu vahetada sama kursiga mis Caracase lennujaamas.

Siinkohal on jah teemaalgataja ise süüdi viimase võimaliku bussi võtmises lennujaama.
Ja ma ei imesta, sest oma kogemus, kus Heatrows tõsteti meie kotid lennukilt maha, kuna jõudsime turvaväravasse 40 min ENNE väljalendu (45 min asemel). Ja seda British Airwaysiga.

Märts 2010 sai loa samaks päevaks isegi pealinna kontorist. Jälgisime ilmaolusid ja olime varakult kontoris platsis. Seal kus telerfico lõpetab, lastakse loa alusel väravast edasi. Meil tuli ühte last seltskonnas süles tassida üles, aga naised on tugevad... väga ilusad pildid saime.

Pikkmees: meil olid kõik paberid alles (maale saabudes on 1 immigratsioonipaber ja teine tollipaber). Küll aga pidi ikkagi seda maksu maksma, kohe kõrvallauda.

urmaseonu: turvakontrollile jms kulus pool tundi. Läksime Lufthansa lauda 4h enne väljalendu, piletile trükiti väravas oleku ajaks 15.00, küll aga parandas ametnik selle 14.00ks, kuna rahvast olevat palju. Siis maksad selle 33 BsF-i kõrvallauda ja lähed lennujaama maksu maksma eraldi letti- 190 BsF-i.
Seejärel lähed piletiga ühest väravast läbi, siis on pakikontroll (seal võib veepudeliga sisse minna kuid tikud ja välgumihklid korjatakse Venezuelas igas lennujaamas ära). Peale seda pikk saba immigratsiooniametniku juurde. Meil töötas vaid 1 laud, kuigi max oli 5 lauda 1 saba kohta. Asjaajamist on ühesõnaga. Seejärel otsid oma Gate´i üles ja lähed näitad ametnikule oma piletit, see märgib ära, et oled juba "tsoonis". Ja siis guljaitad seal. Kohe värava juures on ka poed (ja see soodne maiustuste pood, müüakse ka kohvi ja kakaoteed). Kes suitsetab, siis suitsuruum on Gate 22 ja selleks tuleb osta pilet kõrvalt kohvikust- 25 Bsf-i inimese kohta (siis käi palju tahad).
Kes määratud ajaks väravas end reganud ei ole, seda karjutakse läbi mikrofoni 10min tagant kuni ta väravasse ilmub. Paar-kolm kutsuti ka mikrofoni kaudu välja et kotte puistata. 1L kanget alkot võib välja viia. Kohalikel lendudel on see suurem kogus, mida vaevalt et ületad (Margaritalt tulles ntx).

Olen nüüd reisilt tagasi ja jagan oma muljeid.

8.aprill läksime laevaga Helsingisse, et seal 9. aprillil kell 7 lennukile minna. Frankfurdis paaritunnine vahe ja maanduski lennuk 9. aprillil kell 15.35 Caracases. Seniks oli kõik lilleline kui turvatsoonist välja sai. Edasi läks tempo magnifico! Enne kui hinge jõudsime tõmmata, oli kell 19 ja me istusime teel El Vigia poole bussis. Vahepeale mahtus lennujaamatöötaja "rünnak", rahavahetus kursiga 8, takso 300 BsF eest La Banderiasse (maksime üle nagunii), LaBanerias kaos...
Kommentaarid siia vahele- LaBanerias marssige rahus uksest sisse, mis sest et inimbarjäär ees on igasugu "abimeestest". 2. korrusel on piletikassad, aga sõiduplaani kui sellist ei eksisteeri. Selgus et kõik Merida bussid väljusid kell 18 või kohe kell 18.30 ja rohkem busse ei lähegi! Meid pandi siis El Vigia bussile- 120 BsF (kust on Meridasse veel 1h sõitu edasi 10 BsF). Buss oli jahe aga mugav!

  1. aprilli veetsime Meridas. Järgmisel päeval algava LosLlanose tripi ostsime Guamanchist, seega jäime ka nende posadasse ööbima (23 USD). Vaade on ilus ja posada okei. Adminn on indiaanlane ja meiliteel suhtlus oli eelnevalt juba kiire ja väga asjalik. Meridas õnnestus käia Guinessi rekordite raamatusse kantud jäätisekohvikus ja maitsta chilli ja singi-juustu jäätiseid.

11.-14. aprilli veetsime Los Llanose tuuril (175 USD nägu). Meid oli kokku 5. Esimene päev sai LandCruiserist tõsine siiber, kl 8-18 sisuliselt ainult loksusime. Vend kimas 140+..km/h, sest muidu oleks sõit veel pikem olnud. Teine päev ladistas ja jõesafaril saime totaalselt märjaks. Õhtune jeebisafari käigus sai anakondat sabast sikutatud, sipelgakaru ja kapivaarasid ning kaimaneid nähtud. Pluss igasugu linde. Kolmas päev oli ratsutamine ja piraajapüük (1 sain). Aga vastik luine kala. Neljas päev oli meil kiire Barinasesse, et saada Maracay bussile. Ülejäänud kaaslased ühinesid meie plaaniga jätkata sama pundiga tsillimist Puerto Colombias. Tuuril oli toit okei, kuigi oleks võinud rohkem tegevust olla.
Jõudsime peale 6,5 tundi pimedas bussis kõrvad rämedast muusikast pilli löömas, lõpuks Maracaysse (90BsF), kus selgus, et viimane buss läks just ära. Taksoga saime jutule 300BsF eest (3 inimest). Sõit oli seda väärt, sest vend ikka väänas barankat seal teel mis kole oma 1,5 tundi, pimedas!

15.-16. aprilli veetsime Henry Pittieri National Parkis, õigemini Chorony-Puerto Colombias. Rand on ilus ja hipid vahvad. Üks vend tegi mulle minu silme all kõrvarõnga (talismani)- väga stiilse kusjuures. Lained suured ja loodus ilus. Suurim toidupood oli seal ehk 1,5m2 suurune "putka" pigem. Puuvilju nägime vaid 2 kohas müügil. Ainuke variant restos süüa. Ööbisime Tornasol-is. See on peatänavalt kõrval suts, ei soovita. On parema asukohaga kohti-muu oli okei, h/s hinnas!

  1. aprill sõitsime läbi Maracay Caracasesse, et minna Ciudad Bolivari lennule. Piletid ostis Bernaltours meile ära. 50 USD nägu. Maracay vahet sõidavad rannikult vanad ninaga ära joonistatud "peo"bussid. Tümm võtab kõrvakuulmise ja tutte-vilesid on mis kole. 55km läbivad 2-2,5 tunniga (25Bsf). Edasi Caracase buss (60Bsf) ning takso lennujaama (150Bsf).
    Vahemärkus- bussijaamas kõik karjuvad kohanimesid, suunavad õige platvormi poole kui vaja. Nagu ütlesin, ei mingit sõiduplaani ega isegi kohanimesid "postidel" mille alt buss väljub. Ja buss väljub tõesti siis kui kohad täis. Passinumber õppige PÄHE, sest seda on vaja igal võimalikul ajal, mil isegi ette ei kujuta. Vahepeal tehakse ka videovõte reisijatest(turvalisus).
    Ciudad Bolivaris võttis vastu meid Walter Bernal, keda saan küll vaid sajaga SOOVITADA!!! Tüüp on äärmiselt abivalmis ja kõik sujus! www.bernaltours.com

18.- 20. aprilli veetsime Angel Fallsi tuuril (330USD). Paadiga 4,5h mööda jõge ja kärestikke, 1h junglis matk joani, käisime ujumas kose all ja tagasi laagrisse, mis oli kohe üle jõe. Giid indiaanlane ja toit oli vaid 1. lõuna SAI (mida süüakse seal vist 80% kogu toidust-jaik!), muidu väga okei (juurde küll ei antud). Öö junglis võrkkiiges ja järgmine päev sama tee tagasi, kuid allavoolu võttis see 3,5 tundi. Bernal´i baaslaager Canaimas asub aga imelises kohas. Otse vaatega Hacha Fallsile, fantastilisel beachil. Teise poole päevast kolasime ümbruskonna jugasid ja laguune mööda.
Soovitus- Mida tagapool paadis istud, seda märjemaks saad, nii et igal juhul vihmakeebid kaasa (mitte need õhukesed kiletükid, vaid ikka korralikumad). Ja rumm pistke kindlalt kotti. Meie väike pudel sai 1. päev tühjaks ja 2. õhtu ostsime kohalikelt 60 asemel 200Bsf eest pudeli- mis teha, kuna saime tsehhidega tuttavaks ja vaja oli ju aega millegagi sisustada. Ja tagasitulles ela lennujaamatöötajatel seljas, muidu "unustavad" nad su lennukile panna.
Tagasi Ciudad Bolivaris oli Walter meil jälle vastas, kes organiseeris meid ka otse Porlamari bussile. Luks! Täpselt nagu vaja! Ei mingit muret. Buss väljus kell 18.30, 23 ajal olime PuertoLaCruzi sadamas, kus tuli välja minna, bürokraatiakadalipp läbida, kell 2 väljus laev mis kell 7 oli Margarital, tagasi bussi ja kella 8ks jõudisme Porlamari. Olime harjunud juba pea püstijalu magama selleks ajaks.

  1. aprillil olime niisiis lõpuks oma hotellis Costa Linda Beach- Playa el Aquas. No ei ole see Margarita jah teab mis eriline koht. Tavaline. Meie hotell oli kah 200m rannast, küll aga väga ilus-Mehhiko stiilis, basseiniga ja rikkaliku hommikusöögiga. 42USD öö. Rannatoolid rannas hinna sees.
    Käisime ka Porlamaris shoppamas (niivõrd kuivõrd). Buss Playa el Aquast sinna oli 14 Bsf. Ülejäänud päevad vedelesime lihtsalt rannas ja kõndisime peatänavat edasi-tagasi mitu korda läbi. Seal on vaid 1 arvestatav market, mis müüb kõike söödavat-joodavat peale puuviljade muidugi....
    Kuna mingi sipelgas oli mind jalast hammustanud siis õnnestus ka kohalikus Ambulatorias `suurel reedel ära käia. Jalg läks punaseks ja veidi paiste, kartsin et äkki see lihasööja putukas, aga arst vaatas üle, et allergia. Muide, minu äärmiselt kasinas hisp keeles sai end piltkirja abil selgeks tehtud, sest arst inglise k ei rääkinud. Aru aga saime.Arstiabi oli tasuta, andis veel paracetamoli kaasa ja retsepti allergiarohule Loratine vms... mis maksis apteegis 5 Bsf. Puhta muidu.
    Viimase päeva, mis juhtus ka meie üks tähtpäev olema, veetsime Coche saare kruiisil. 350BsF/inimene, kõik hinnas- auto tuleb järgi, katamaraanil sändvits ja tasuta joogid, saarel avatud baar, lõuna, pidu laevas, tants laevatekil, sõit hotelli. Kõik hinnas ja väga vinge oli!!! Vot seal on ilus rand valge liiva ja helesinise veega.

  2. aprilli varahommikul tuligi lennujaama takso võtta (200Bsf- kell oli 4 öösel), et Avior Airlinesiga läbi Barcelona Caracassesse lennata. Need piletid ostsime viimasel hetkel Eestist ära, kuna otselennule enam pileteid ei saanud, maksid 250 euri 2-le, mis on kallis, aga saime ka teada, miks- sõitsime äriklassis. :)
    Caracas-Frankfurt-Helsingi + laev ja kell 00.00 vastu 27ndat olimegi tagasi.
    Muide, Caracase lennujaamas tuleb olla Gate´s juba 3 tundi enne väljalendu. St kõik turvad ja immigratsioonilauad läbitud. Osad kutsuti veel välja et kotte puistata. Kusjuures- Gate 12 juures on seal odav maiustuste pood. Kui muidu midagi kaasaostmiseks kodustele ei leia (usu mind, ei leia), siis Gate 12 juures on üks maiustuste pood kus on hinnad ligi poole soodsamad kui teistes putkades seal lennujaamas. Ja valik on suur, nii et viimased lepalehed seal laiali lüüa.

Kokkuvõttes, mis meelde jäi:

  • kohutavad rasvaste pirukate ja saiasöödikud. Äärmiselt ebatervislikud toitujad.
  • kaos bussijaamades, ent raudse närvi korral- miks mitte. Ajaliselt tihedat graafikut ei tasu teha.
  • imeilus loodus ja taevalik rahu Canailmas (AngelFallsi tuur)
  • liialt ülekiidetud Margarita ja kariibilik Coche saar
  • putukad, putukad, putukad.... prrr
  • tohutu bürokraatia- passinumbrit võin nüüd unepealt öeld aja mitte ainult enda vaid ka kaaslase oma, sest seda läks söögi alla ja söögi peale vaja. Alati kui tegu laeva-lennukiga, arvesta et lisaks piletile/check-inile pead minema ka maksu maksma.

Ehk- reis oli tore, aga Veneezuelast nüüd mulle aitab.
Küsimused- andke tulla!

Istun praegu Caracase lennujaama wifis, oodates tagasilendu. Maksud: 190 bolivari + 33 bolivari. Ja väravas pead olema 3h enne väljumist (kõik turvakontrollid ja immigratsioonilauad läbitud). Siis kutsutakse vajadusel veel nimeliselt, kelle pagasit puistata tahetakse. Riigisisese lennu tasu on olnud 38 () ja 25 kohalikku

Kellega olete Angel Fallsil käinud?

LosLlanose osas aitäh hääletajale, saime juba Guamanchiga öömaja ja tripi osas kaubale. Väga meeldiv suhtlus, mida paraku ei saa kõigi büroode kohta öelda, kelelga sealt suhelnud olen.

Hääletaja blogi olen paar korda tsekanud, väga hea. Väga hea info tuleb minu jaoks ka viimasekt autorilt. Paar küsimust:

  • mis tuurikorraldajaga Los Llanoses käisid ja mis soovida andis?
  • meil no soov sõita vastupidi: Ciudad Bolivarist Puerto La Cruzi- mis firma või kui tihti bussid sõidavad? Selle kohta pole kusagil infot.

Vabandused, parandasin ära. Lühend on siiski VEB mida netis näitab.

Tänud viimaste kogemuste eest! Pühapäeval mil soovime Ciudad Bolivari sõita, ei välju lennud. Seda ütles ka üks kohalik reisibüroost kellele Angel Fallsi asjus kirjutasin. Aga uurin Maracay-Ciudad Bolivari bussi kohta, siis saab Henry Pittieri randades pool päeva kauem olla :)

Orinco Deltas ei ole käinud. Mille poolest soovitad?

Nüüd, kus reisini on 3 kuud jäänud, saime ka lõpuks kava paika. Suur tänu siin eespool soovitustele ja mõtetele. Selline ta sai:

  1. päev saabume 15.25 ja kohe ööbussiga Meridasse
  2. päev Merida (äkki ikka Telerifico töötab)
    3.-6. päev Los Llanos, õhtul Maracay bussile (19.15)
    7.-8. (reede-laupäev) päev Henry Pittier NP
  3. (püha)päev läbi Caracase Ciudad Bolivari ööbussile. Lendu ei leidnud.
    10.-12. päev Angel Falls
    13.-17. päev Isla Margarita. Munapühad. Sinna laevaga, tagasi lennukiga.

Suureks kurvastuseks tuleb T&T jätta mingiks teiseks korraks :(. Lennupiletid on haige hinnaga ja ehku peale paadile kah loota ei tahaks.

Olen nüüd niipalju uurinud ja teemaga edasi liikunud, et teinud kavasse väikesed muudatused, kuid ikka on lahtisi kohti:

  • Caracas- kesklinn. Kas cable car´iga tasub sõitma minna. Meridas telerifico ei tööta, mõtlesin et sõidaks siis CAracase panoraami vaatama.
  • Henri Pittier NP või Morrocoy NP- rand. Aga kumb? Henri Pittieri parki tuleb 2h sõit, eeldan et mööda fantastilist maastikku. Morrocoys aga on kena saarestik, mille päevatuuri mööda randasid võtaksime. Kumba külastada?
    *Merida ja Catatumbo. Võtame 3 päevase tuuri- kuumaveeallikad ja kohvi istandused ning looduslik fenomen- välk ilma müristamiseta. Telerifico ei tööta ja jääb ära.

Kuidas saada Meridast Ciudad Bolivari? Leidsin et keegi on sõitnud vAlenciasse bussiga ja sealt lennanud Puerto Ordazi (ja sealt edasi bussiga), kuid ma ei leidnud seda lendu. Ainult bussiga läbi Caracase oleks liig.

  • Angel Falls 3 päeva

ja edasi Trinidadi ja Tobagosse. Aga kas laevaga või lennukiga?
Laev läheks Gürijast, lend aga Caracasest.
Kas laev läheb kah Caracasest Trinidadi Port of Spaini?

Angel fallsi müüakse 3 päevaseid ekspeditsioone, mille plaanisime võtta. Olen erinevaid pakkujaid uurinud ja kõigil on 3 või 7 päevane reis. 3 päevane tundub väga optimaalne- 2 ööd võrkkiiges jne
Ma just mõtlen Los Llanose osa. virtoaltouristis eiriti ei ole kiitvaud noote, et pigem tavaline. Ise lugesin tutvustusest- loomade osa tundub igati vahva, kuid seda ju korraldajad garanteerida ei saa. Kaaslasele tundus anakonda püüdmine liiga kommertslik... Selle kohapealton kõige suuremad kõhklused.

Ja huvitav huvitav- kas siis telerifico Meridas töötab v mitte? Kes on viimati käinud? Tippude vallutamine on saanud juba üheks harjumuseks ;)