Lennukitootja Airbus teatas, et ei suuda püsida plaanitud tootmisgraafikus ning lennukite tarned lennufirmadele hilinevad. See omakorda mõjutab lennufirmade pakkumise poolt, tuues kaasa kõrgemad hinnad reisijatele.

Airbusi eesmärk oli sel aastal lennufirmadele üle anda 800 lennukit, kuid Travelweekly teatel jääb eesmärgist 30 lennukit puudu. Plaan kasvatada paljude Euroopa lennufirmade poolt eelistatud A320neo lennukite tootmismahtu 75 lennukini kuus ei realiseeru samuti enne 2027 aastat ehk esialgsest kavast ollakse vähemalt aastajagu maas. Hetkel valmib Airbusi tehastes alla 50 erineva lennuki ühes kuus.

Kõige selle juures on Airbusi isegi raske milleski süüdistada, sest probleemide juurpõhjuseid tuleb otsida hoopis tarnijates. Suurimad viivitused on Airbusile lennukimootoreid tarnivates Pratt & Whitney ja CFM International tehastes.

Kõige suuremad probleemid on A320neo lennukitel kasutatavate Pratt & Whitney GTF mootoritega. Osadel P&W lennukimootoritel esineb ebatavaline probleem, kus mootori teatavatele komponentidele koguneb metallipuru, põhjustades mootoririkkeid. See tähendab, et üle tuleb kontrollida suur hulk lennukimootoreid, mis nõuab omajagu aega. Mõni lennuk on seetõttu kasutuses väljas olnud 450 päeva.

Lennufirmadest on kõige hullemini pihta saanud ainult Airbusi lennukeid kasutav Wizz Air, mille lennukipargist oli Pratt & Whitney mootoriprobleemide tõttu kasutusest väljas tervelt 20% lennukitest ning suvisest lennuplaanist võeti maha üle 100 liini. Hinnatakse, et mootoriprobleemide tõttu oli selle aasta mais erinevatel lennufirmadel kasutusest väljas kokku 650 A320 lennukit. Seda on ikka päris meeletu hulk. Oma suvist lennuplaani korrigeerisid seetõttu ka näiteks Lufthansa ja Turkish Airlines.

Koroona ajal kokku tõmmatud tarneahelaid pole senini õnnestunud normaalselt tööle saada. Lennufirmade hinnangul said nad kahelt suurelt lennukitootjalt Airbusilt ja Boeingult selleks suveks 20% lennukeid oodatust vähem ja kuna pakkumine ei suuda nõudlusega piisavalt kaasas käia, kajastub see paratamatult ka lennukipiletite kõrgemates hindades. Ryanairi tegevjuhi Michael O’Leary sõnul põhjustab lennukite nappus kõrgemaid hindu veel kaks või kolm järgmist suve.

Uute lennukite puudus on kõrgele ajanud ka vanemate lennukite liisinguhinnad. Vanemad lennukid tarbivad samas rohkem kütust ja nende hoolduskulud on kõrgemad. Lõpuks jõuab see jälle välja lennukipiletite hinda. Uute lennukite puudusel on lennufirmad asunud uuendama vanemate lennukite siseinterjööri, aga ka siin seavad piirid ette tarnijad, kes ei suuda lennufirmade kasvanud nõudlust rahuldada.

Kokkuvõtteks

Lennukipiletite hindade suurim mõjutaja on nõudluse ja pakkumise vahekord. Kvaliteetmeedia undamine keskkonnatasude ja muu sellise ümber on siin üsna viiendajärguline. Me keegi ei tea, mis liinid oleks sel suvel veel avanenud, kui oleks olnud piisavalt lennukeid. Nii et midagi pole teha – sinu ja minu ostetava lennupileti hinda mõjutab ootamatult palju see, kuidas toimib mingi kauge ja tundmatu tarneahel.