Brasiilia lennufirma Azul on alates 2020. aasta maist katsetanud pardaleminekusüsteemi, mida nad kutsuvad siniseks vaibaks (azul on portugali keeles sinine). Lennuki pardaleminekut korraldab arvutisüsteem, mis projetseerib pardalemineku järjekorra liikuvalt lennujaama põrandale.

Seejuures ei toimu pardaleminek istekohtade järjekorras, vaid eesmärgiks on vältida lennukis tekkivaid pudelikaelu. Nii paigutatakse samaaegselt pardale minema reisijad lennuki tagumisest otsast, keskelt ja eest. Erandiks on prioriteetsed reisijad (väikelastega ja liikumisraskustega reisijad, eakad, rasedad, kliendiprogrammi kõrgtasemega liikmed), kes lubatakse pardale enne järjekorravaiba käivitumist. Lennufirma väitel kiirendab selline korraldus pardaleminekut kuni 25%. Mis omakorda tähendab, et reisijad peavad istmel lennuki väljumist vähem aega ootama. Ühtlasi saab reisijad ilma igasuguse juhendamiseta distantsi hoidma.

Monitoridel näidatakse järjekorda

Süsteemil on ka teatav AI (tehisintellekti) element. Kui keegi näiteks peaks mingil põhjusel seisma jääma, saab süsteem info ja blokeerib vaibas ainult selle bloki, kus asub seismajäänud inimene.

Aga nagu iga süsteem, kus osalisteks on inimesed, pole seegi päris täiuslik. Kuigi enamik inimesi võtab seda mängulise lisaelemendina, ei saa mõned süsteemist aru ja jäävad ootama, kuni teised on pardale läinud. Teiseks probleemiks on osutunud kohati liiga ere päikesevalgus, mis teeb põrandale kuvatavad numbrid raskesti nähtavaks. Halvema nägemisega inimestele on see selge probleem.

Vaatamata puudustele tundub sellise korralduse näol olema win-win süsteemiga: enamik Azuliga reisivaid inimesi võtab liikuva vaiba süsteemi pardaleminekuga kaasneva meelelahutusena ja lennufirma täidab lennukid kiiremini.

Praktikas peaks asi välja nägema nii:

Ilmselt hakkavad lapsed tihedamini küsima, kunas jälle lendama saab.

Fotod: kuvatõmmised ja Leonardo Cassol

[[poll:13]]