Maailmas pole vist teist sellist lennujaama, mille ametlikku avamist oleks välja kuulutatud lausa kolm korda – aastatel 2000, 2006 ja 2012. Eriti suurejooneliseks kujunes avamisüritus aastal 2012, kui punased vaibad olid kõik juba piltlikult öeldes lahti rullitud, kui vaid paar päeva enne tähtsat päeva avamisüritus tühistati. Muid avamistähtaegu on vähem pidulikult välja pakutud sedavõrd palju, et neid on keeruline kõiki kokku lugedagi. Veel aasta tagasi nägid optimistlikumad plaanid lennujaama avamist 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses.

Kõik eelnev jutt puudutas siis Berliini uut Brandenburgi lennujaama (lühend BER), mille vähem või rohkem koomilistest ehitusprobleemidest on Trip.ee-s kajastusi alates aastast 2012.

Berliini uue lennuvälja avamine lükkub edasi! (2012) Saaga jätkub: Berliini uut lennuvälja ei avata enne 2013. a. oktoobrit (2012) Tragikomöödia nimega "Berliini Brandenburgi lennujaama avamine" jätkub (2014) Berliini uue Brandenburgi lennujaama avamine viibib veelgi (2016)

Saksamaa ajakirjandus hoiab Brandenburgi lennujaama lõputuna näival ehitusel silma peal. Uudiste ühendavaks jooneks on kujunenud see, et vahet pole, mis aasta uudiseid vaatad, lennujaamast on alati valmis 80% ja avamine toimub paari-kolme aasta pärast. Veidi üllatavam on aga see, et avastatud vigade hulk näib olema endiselt lõputu.

Nagu varem sai kirjutatud, puudus lennujaama turva- ja automaatikasüsteeme projekteerinud Alfredo di Maurol vajalik inseneriharidus ja ta lähtus kavandamisel eelkõige esteetilistest kaalutlustest. Tulemuseks olid mittetöötavad tuletõrje- ja ohutussüsteemid, mille praegust olukorda kajastab värske tehnilist järelvalvet teostava TÜV raport: tuletõrjealarmid ei tööta, sprinklersüsteemides on surve kas liiga suur või liiga nõrk, hädaolukorra valgustus ei funktsioneeri jne.

Brandenburgi lennujaama jamad said alguse mitmest põhimõttelisest möödalaskmisest. Kõigepealt, lennuvälja ehituse eest ei vastutanud justkui keegi. Brandenburgi lennuvälja haldab Flughafen Berlin Brandenburg, mille omanikud on Berliini linn, seda ümbritsev Brandenburgi liidumaa ja Saksamaa valitsus. Haldusfirma nõukogu komplekteeriti ainult poliitikutest, kelle valdkondlik võhiklikus kombineerus hästi lühiajalise poliitilise profiidi tagaajamise ja omavahelise kemplemisega.

Teiseks puudus lennujaama ehitusel peatöövõtja. Selle asemel, et leida hankemenetlusega üks peatöövõtja, jaotati ehituslepingud paljude pisikeste firmade vahel. Selle taga oli ehituse algusaegade sisepoliitiline olukord. Ühendamisjärgsel Saksamaal oli vaja endise Ida-Saksamaa firmadele pakkuda lepinguid ja töökohti. Sellega võideti lühemas plaanis küll populaarsust, kuid lennujaama ehituse haldamine muutus sisuliselt võimatuks.

Kolmandaks, lennujaama ehitusel puudus väline järelvalve.

Kuigi lennujaamas on hulk tehnilisi puudujääke, julges lennujaama nõukogu hiljuti siiski välja tulla uue avamistähtajaga, milleks on oktoober 2020. Kas see on realistlik või ei, näitab aeg, kuid ilmselt ei üllataks kedagi, kui seda mingil hetkel jälle edasi lükatakse.

Ja isegi kui Berliini uus lennujaam paari aasta pärast tõepoolest avatakse, on tegemist moraalselt vananenud ehitisega, mis sai kavandatud ajal, kui näiteks odavlennud olid veel väga uudne värk ja lennureisijate arv hoopis väiksem. Nii tekibki olukord, kus Berliini Brandenburgi lennujaama võimsusest jääb puudu juba selle avamise hetkest. Seejuures on poliitikud soovinud Tegeli lennujaama sulgeda, kuigi hiljuti läbiviidud (mittesiduval) rahvahääletusel pooldati Tegeli lennujaama säilitamist.

Tänaseks on ka selge, et Berliinist ei saa ilmselt mitte kunagi Frankfurdi või Müncheni sarnast sõlmjaama. Lufthansa on teatanud, et nende kauglendude põhibaasideks jäävad endiselt FRA ja MUC ning Berliinist arvestatavas mahus kauglende ei tule. Nii jääbki Saksamaa pealinna saatuseks olla peamiselt odavlendude ja point-to-point lendude koht, mitte oluline transiitlennujaam.

Brandenburgi lennujaama ehitamise esialgne eelarve 2 miljardit eurot on tänaseks kasvanud üle kolme korra ja arvatakse jäävat suurusjärku 6,5 miljardit eurot. Iga kuu kulub lennujaama hoolduskuludeks 16-17 miljonit eurot. Märkimisväärne summa, kui arvestada, et päris täpset pilti, mis lennujaama ehitusel toimub, pole kellelgi. Seetõttu on ka raske hinnata, kas Brandenburgi lennujaama täisvõimsusel tööle hakkamine 2020 aasta lõpus on realistlik või mitte.

Seni on BER igapäevasele tööle kõige lähemal olnud augustis 2016, kui Berliini Tegeli lennuväljal avastati II Maailmasõjast pärit lõhkekeha ja osad lennud suunati ümber Brandenburgi lennujaama.