EasyJet valmistub Brexitiks, asutades tütarfirma Austrias

Viin

Suurbritannia suurim lennufirma easyJet andis teada, et on välja valinud lennubaasi Brexiti-järgseks Euroopa Liidu siseste lendude opereerimiseks – selleks saab Viin. EasyJet asus uut strateegiat välja töötama kohe, kui Briti rahvahääletuse tulemused olid selgunud. Erinevalt Ryanairi häälekast juhist Micahel O’Learist, kes ei jäta iga natukese aja pärast kuulutamata, et lennuliiklust Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel ähvardab katkemine, on easyJet toimetanud vaikselt, kuid üsna tulemuslikult.

See tulemus on kokkuvõtvalt järgmine:

  1. EasyJeti peakorter jääb ka edaspidi Londoni Lutoni lennuväljale.
  2. Euroopa Liidu siseste lendude opereerimiseks asutatakse tütarfirma Austrias, mis hakkab kandma nime easyJet Europe.
  3. EasyJet on asunud Austria lennundusettevõtja sertifikaati (AOC).

EasyJet Europe asutamine tähendab, et easyJet saab opereerida Euroopa Liidu siseseid lende ja lende Euroopa Liidust Suurbritanniasse ka Brexiti järgselt nagu seni. Mida Brexit lennufirmadele täpselt kaasa toob, on hetkel kõike muud, kui selge, sest mida aeg edasi, seda suuremad raskused on Ühendkuningriikide valitsusel Brexitit puudutavate läbirääkimispositsioonide formuleerimisel.

Tulenevalt lennufirmade planeerimistsüklist, mis vaatab aastajagu ette, läheneb 2019. a. märts, kus asjad peaksid olema põhimõtteliselt kokku lepitud, hirmuäratava kiirusega. Kuna Suurbritannia ja EL vahelised läbirääkimised pole sisuliselt alanudki, on pea kindel, et ka järgmise aasta alguses ollakse lennundust puudutavate kokkulepetega enam-vähem sama targad, kui seni. EasyJet Europe asutamine on easyJetile siin nagu elukindlustus, mis võimaldab lendamist jätkata nagu seni, sõltumata Brexitit puudutavate läbirääkimiste lõplikust tulemusest. (Loe ka: Mida tähendab Brexit reisijale?)

Viinis baseeruva tütarfirma asutamisega hakkab easyJet koosnema kolmest üksusest, üks Suurbritannias, üks Sveitšis ja üks Austrias. Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on pärit pooled easyJeti reisijatest, kolmandik reisijatest lendab Euroopa Liidu sisestel lendudel.

Austria ja Viini uueks lennubaasiks valimisel on easyJet välja toonud mitmeid olulisi argumente. Esiteks järgib Austria rangelt Euroopa lennundust reguleerivaid turvastandardeid ja seetõttu on Austria ja Suurbritannia vastavad praktikad küllalt sarnased. Teiseks on Viini lennuväli võimeline teenindama suurt hulka lennukeid tänu kogemusele teiste suurte lennufirmadega. Praegu on easyJetil Viinist 9 liini, neist 5 Suurbritanniasse. Lisaks mainiti Viini plussidena ära linna soodne majandusgeograafiline asukoht ja Austria majanduse head kasvuväljavaated.

EasyJet plaanib Austriasse ümber registreerida umbes 100 lennukit. See loomulikult ei tähenda, et kõik need hakkavad baseeruma Viinis, kuid selge on see, et lähitulevikus hakkab Viini lennuvälja tähtsus easyJeti operatsioonides oluliselt kasvama. Näis, kas ja kui palju sealt meie piirkonda lende avatakse. Igal juhul vihjab easyJeti uute lennukite kättesaamise graafik, et lähiajal võib oodata uute liinide avamist. Äsja teatati talvises graafikus Tallinn - Berliin Schönefeldi liini taasavamisest. Näis, kas see liin jätkab ka suvises lennuplaanis.

Euroopa Liidus opereerimise üheks eeltingimuseks on, et lennufirma enamusosalus peab kuuluma Euroopa Liidus asuvatele omanikele. EasyJeti suurim osanik 33 protsendiga on lennufirma Küprose passiga asutaja Stelios Haji-Ioannou ja tema perekond. Kokku on Euroopa Liidust pärit omanike käes vaid veidi vähem, kui 50% lennufirma aktsiatest ja Brexiti toimumishetkeks (kui see ikka aset peaks leidma) peaks olema saavutatud EL osanike enamusosalus.

Austria tütarfirma asutamine ei tule easyJetile odavalt. Rohkem kui 100 lennuki ümberregistreerimine on küllaltki bürokraatlik protsess ja läheb maksma vähemalt 10 miljonit naela (11,3 miljonit eurot). Kõik Brexitiga kaasnevad kulud saavad olema aga märkimisväärselt suuremad. Inglise naela nõrk kurss teiste põhivaluutade suhtes on üks teguritest, miks 2016. aasta lõpetati 100 miljoni euro suuruse kahjumiga, 2017. aastal võib lennufirma kahjum veelgi kasvada.