Egiptuse pealinn on riigi 5000 aastase ajaloo jooksul asukohta vahetanud paarkümmend korda, kuid alates aastast 969 on Egiptuse võimukeskus püsinud praeguses asukohas. Tänaseks on Egiptuse pealinn Kairo maailma üks kõige tihedama asustustihedusega linnu ning 0ma 20 miljoni elanikuga suurim linn Aafrikas ja Lähis-Idas. Kairo elanike arv on suurem, kui elab inimesi Liibüas, Liibanonis ja Jordaanias kokku.

Kairo on ühtlasi maailma üks suurimaid ehitustandreid, kus piirkond võib kahe kuuga olla täielikult muutunud. Kiiresti kasvav elanike arv toob ühtlasi kaasa probleeme – linn ja selle infrastruktuur on selgelt ülekoormatud. Vajadus leida Kairo hullumeelsele kasvule lahendus on ilmne.

Äsja Egiptuse valitsus Sharm El-Sheikhis toimunud majandusfoorumil sellist lahendust esitleski – Egiptus plaanib ehitada Kairost eemale riigile täiesti uue pealinna. Uut pealinna hakatakse rajama hetkel veel kinnitamata kohas Kairost ida pool, lähemale Punasele merele.

Plaanid on igal juhul ambitsioonikad – hetkel veel nimetu linn kataks 700 km² (ehk umbes Singapuri suurune maa-ala), sinna tuleks park, mis oleks kaks korda nii suur, kui New Yorgi Central Park, teemapark, mis oleks neli korda nii suur, kui Disneyland.

Uus pealinn on jaotatud 21 elurajooniks, sinna ehitatakse 663 haiglat ja kliinikut, 1250 mošeed ja kirikut. Kokku peaks 42,5 miljardit eurot maksev uus linn 1,1 miljoni elumajaga saama koduks vähemalt 5 miljonile inimesele. Egiptuse uus pealinn, mis ehitatakse koostöös Araabia Ühendemiraatidest pärit arendajaga, peaks valmima kõigest 5-7 aastaga.

Juhul, kui uus pealinn valmiks plaanikohaselt, saaks sellest rahvaarvu poolest maailma suurim spetsiaalselt pealinnaks ehitatud linn. Uus linn oleks umbes sama suur, kuid Islamabad (1, miljonit elanikku), Brasilia (2,8 miljonit elanikku) ja Canberra (380.000 elanikku) kokku liites.

Paljud linnaplaneerimise asjatundjad on uue pealinna suhtes skeptilised. Uue linna ehitamine nullist on alati paras õnnemäng. Viimastel kümnenditel ettevõetud projekte vaadates on vaid üksikutel juhtudel õnnestunud linn ellu äratada. Nii näeme me kummituslinnasid Hiinas, Araabia Ühendemiraatides ja mujalgi. Kurikuulsa näite võib leida aga ka sealtsamast Egiptusest, kus New Cairo eeslinnas, mis oli mõeldud mitmele miljonile inimesele, elab vaid mõnisada tuhat inimest.

Teoorias oleks uus linn elupaigana ülerahvastatuse all kannatavatele egiptlastele atraktiivne. Praktikas kipub aga olema nii, et enamik inimesi lihtsalt ei saa endale uude kohta kolimist lubada. Kuna paljudele on nende kodu ühtlasi nende töökoda või müügikoht, siis kõrghoonete rajoonis pole sellistele äridele kohta. Kogu äri- ja selle toetussüstem kukub kokku, sest puudub ligipääs klientidele ja varustuskanalitele. See tähendab, et uues linnas on vaesematele inimestele vähe töökohti. Lisaks tekitab küsimusi linna ehitamise ülikiire tempo – hiljutine ajalugu on näidanud, et kui ehitada midagi nii kiiresti, sünnivad kummituslinnad.

Kokkuvõttes võib juhtuda, et lahendusena välja käidud idee muudab Kairo olukorra veelgi hullemaks, sest tähelepanu ja ressursid on suunatud mujale.

Allikas: The Guardian

Vaata lisaks: Thecapitalcairo.com