Pärast mitmeid aastaid poliitilist segadust hakkas elu Egiptuse Punase mere rannakuurortites tasapisi jälle tavapärasele turismirajale veerema. Kõik muutus järsult, kui 31. oktoobril kukkus Siinai poolsaare kohal alla Venemaa lennufirma Metrojet lennuk, põhjuseks ilmselt islamivõitlejate poolt lennukisse paigaldatud pomm. Hukkus 224 inimest.

Seejärel teatasid paljud Euroopa riigid lendude peatamisest Sharm el-Sheikhi ning alustati seal juba viibivate puhkajate kiirkorras kodumaale toimetamist. Lennud Sharmi peatasid ka Eestis tegutsevad reisikorraldajad Novatours, Tez Tour ja GoAdventure.

Kuigi lennuki allakukkumisest Siinai poolsaare kohal on möödas juba parasjagu aega, pole õnnetuse täpsed põhjused endiselt selged. Õnnetuse uurimisega tegeleb rahvusvaheline uurimisgrupp, samas viib näiteks KLM läbi oma eraldi uurimist. Välja on öeldud, et uurimine võib kesta veel 2 nädalat või kauemgi. Briti ajalehed on pessimistlikumad ja arvavad, et lennud Egiptusesse ei taastu enne paari kuud, kuid on ka võimalik, et lennud ei taastu enne suve.

Turkish Airlines ja Lähis-Ida lennufirmad lende Egiptusesse vähemalt praegu peatada ei kavatse. Emirates (kes ise küll Sharm el-Sheikhi ja Hurghadasse ei lenda), näeb Kairot endiselt väga tähtsa sihtkohana ja praegu erimeetmeteks põhjust ei näe.

Aina rohkem signaale tuleb selle kohta, et probleem pole mitte niivõrd üle Siinai poolsaare lendamisega, kui turvakontrolliga maa peal, eriti Sharm el-Sheikhi lennujaamas. Ajakirjandusse on lekkinud info korduvatest juhtumitest, kus läbivalgustusaparaadid kas ei tööta või on neid kasutatud valesti või neid lihtsalt ei osatagi kasutada. Korduvalt on juhtumeid, kus peale turvakontrolli on kätte saadud narkolastiga kotid või isegi relvad, mida alatasustatud ametnikud on väikese altkäemaksu eest turvakontrollist nõustunud läbi laskma. Egiptuse võimud loomulikult eitavad kõiki väiteid ebapiisavast turvalisusest, kuid millegipärast eelistatavad lennufirmad vedada reisijaid ja pagasit eraldi lendudel.

Egiptuse lootused selle aasta turismi osas olid suured. Euroopa ja USA suurlinnades kutsusid suured plakatid Egiptust külastama. Prognoosid näitasid, et sel aastal külastab Egiptust rohkem turiste, kui eelmisel aastal, mil Egiptuses käis 9,9 miljonit turisti. 2015. aastaks prognoositud 12 miljonit külastust viitab turismi selgele taastumisele. Araabia kevade eelsest 2010. aasta tipust, kui Egiptus võttis vastu 14,7 miljonit turisti, on see number veel kaugel, kuid trend oli selgelt üles. Seejuures kasvas nii puhkajate kui ärireisijate arvu (puhkajad moodustavad kõikidest Egiptuse külalistest 72%).

Egiptuse turism on samas 70% ulatuses orienteeritud vaid kahele riigile – Venemaale ja Suurbritanniale. Venemaalt saabub (või tuleb öelda: saabus?) umbes 3 miljonit turisti aastas, Suurbritannia turiste on 1 miljoni kandis. Kuna mõlemad riigid on lennud Egiptusesse ajutiselt peatanud, siis tähendab see Egiptuse turismisektorile meeletut kahjumit. Kuid ohuhoiatuse on lisaks neile väljastanud ka paljude teiste riikide välisministeeriumid ehk suur osa ülejäänud 30%.

Venemaa valitsus on hakanud jälle rääkima, et Egiptuse asemel peaks venelaste päikesesihtkohaks saama hoopis Krimm. Ilmselt pole see ei esimene ega kaugeltki viimane kord, kui sellise jutuga lagedale tullakse. Paraku mängib siin kliima oma rolli ja väljaspool 5-kuulist suvehooaega pole Krimm vahest see kõige soojem koht maamunal.

Küll aga võib tänu Egiptuse reiside äralangemisele päris suuri probleeme tekkida paljudele Venemaa reisifirmadele. Venemaa turismisektori võimalikku kogukahju Egiptuse reiside ärakukkumise tõttu hinnatakse kuni 50 miljonile dollarile (46,5 miljonit eurot), paljudele sealsetele reisikorraldajatele ennustatakse pankrotte. Aeg näitab, kuidas puudutavad Egiptuse sündmused Eesti reisikorraldajaid ja kui kaua tagasilöök Egiptuse suunal üldse kestab.

Kokkuvõttes ei pea muretsema kindlasti ainult turismifirmad, tegemist on osaga trendist, kus Euroopale lennutundidelt mitte liiga kaugel asuvad jahedama aja puhkusekohad hakkavad vaikselt kokku tõmbuma. Piisab, kui vaadata kaarti.

Meie hilissügisel ja talvel võib sooja leida allpool mõttelist joont, mis jookseb mööda 28-27 paralleeli. Kui vaadata, mis selle alla Euroopast mõistlike lennutundide kaugusele jääb, siis ega suurt rohkem valikuid polegi, kui Kanaari saared ja Egiptuse kuurortid (ok, võtame natuke põhjapoolsema Madeira ka kampa).

Reisikorraldajatel on ees see sama kaart. Kui reiside korraldamine Egiptusesse muutub majanduslikult liiga riskantseks, siis lähimate soojamaareiside korraldamisega saab olema paratamatult keeruline. Lähimad soojemad ja turvalised riigid sel ajal on Araabia Ühendemiraadid ja Omaan (kuigi veidi kaugemal, mõnevõrra teistmoodi ja mõnevõrra kallimad).

Kokkuvõttes hakkab õhku kerkima küsimus, et kas tulebki hakata harjuma olukorraga, kus talvel soojemasse kliimasse reisimine tähendab valikut Kanaari saarte või kaugreiside vahel?

  Samal teemal:

Lähis-Ida podisev katel mõjutab Vahemereäärset turismi (kus sai tahtmatult Egiptuse kohta ennustatud)

Trip.ee foorumis: Turvalisus hetkel Egiptuses