Lennufirmad ja lennukitootjad töötavad praegu palavikuliselt selle kallal, kuidas lendude emissioone vähendada. Teemaks on ökonoomsemad mootorid, keskkonnasõbralikum kütus ja muu selline. Kuid on võimalik, et Euroopa lühemate lennuliinide puhul võib lahendus seista hoopis zeppelinide kasutuselevõtus, mis on võrreldes lennukitega 90% ökonoomsemad.

Kõik see jutt ei olegi väga utoopia. Iberia regionaallende teostav tütarfirma Air Nostrum sõlmis lepingu kaasaegsete zeppelinide valmistajaga Hybrid Air Vehicles (HAV) 10 zeppelini tarnimiseks alates aastast 2026. See on küll aasta hiljem, kui Briti tootja varem lootis, kuid siiski vägagi hoomatavas lähitulevikus.

Moodsast zeppelinist saaks suurim tsiviilotstarbeline õhusõiduk, mille pikkus on 92 meetrit. Võrdluseks: Boeing 747-8 pikkus on 76 meetrit ja Airbus A380 pikkus on 73 meetrit.

Airlanderi nime kandva zeppelini prototüübi töötas aastal 2010 välja USA armee, aga aastal 2013 arendusprogramm lõpetati. Briti firma HAV ostis prototüübi ära ja on seda seejärel edasi arendanud. Airlander 10 suudab lennata kiirusega 130 km/h, mis pole väga kiire ja sobib seega lühematele liinidele. Air Nostrumi puhul töötaks see näiteks Barcelona ja Mallorca vahel.

Airlander 10 on hübriidõhusõiduk. Teda hoiab õhus heelium, kuid gaasi ei põletata, mistõttu ei saa ta ka põlema minna. Samas tagab õhust kergem heelium, et suur lennumasin saab lennata ilma suurte mootoriteta. Kuigi Zeppelin oleks võimeline lendama ka kaugemale, oleks selle lennukiirust arvestades reaalsed ikkagi lühikesed, kuni 425 km pikkused liinid. Pardale mahuks umbes 100 inimest.

Praegu on raske ennustada, kui helge tulevik zeppelinidel saab olema. Aga oluline on juba fakt, et esimene lennufirma plaanib selle lähiaastatel reaalselt kasutusele võtta. Kõigepealt tuleb zeppelinile siiski lennusertifikaat saada.