Kõige lihtsam viis on deklareerida oma napsud juba enne Indiast Eesti poole teele asumist.
Võtame näiteks et oled Kerala napsupoest 800 INR eest soetanud kohaliku 42% kangusega kolenapsu, mis on 1 liitri jagu rohkem kui lubatud ning tahad seda nüüd ausalt Eestisse viia. Ostuarve pead alles hoidma ning enne Delhi lennujaamas lennukile asumist saadki deklaratsiooni esitamisega edukalt aega surnuks lüüa. Selleks sisene ID kaardi või Smart-ID abil EMTA infosüsteemi (https://www.emta.ee/et/reisimine-saadetised-umberasumine/reisimine-valjastpoolt-euroopa-liitu/deklareerimine/reisija), sealt vali jaotus 'toll' ning sealt omakorda 'reisijadeklaratsioon'.
Avanenud lehel saad päritoluriigiks valida 'India', riiki sisenemise kohaks 'Tallinna Lennujaam', liigiks 'viin, viski, dzinn ja muu alkohol', maksumuseks ostuarvel näidatud 800 INR ning kanguseks 42. Ühe klõpsuga raalib süsteem nüüd välja et pead selle joogi eest tollile välja käima 11.51€. Seejärel kliki 'Saada' ning ongi tehtud! Ekraanile ilmub teade, et mine Tallinnas punasesse koridori, ütle oma isikukood ja saadki kohe kaardiga summa ära maksta. Lihtsamaks vaevalt et seda protseduuri teha saab, minul läks proovimisele küll alla 5 minuti.
Alternatiiv on teha kogu see protsess muidugi saabudes Tallinnas ära, ent kes see ikka viitsib pikalt reisilt tulles sellega lennujaamas jamada.
Võib vaadata Flightradari statistikat. Aeroflotil on Phuketist Moskvasse kaks lendu päevas ning nii päevase (SU275) kui öise (SU279) lennu puhul on viimased 7 lendu kõik isegi enne ettenähtud saabumisaega Moskvasse jõudnud: https://www.flightradar24.com/data/flights/su275, https://www.flightradar24.com/data/flights/su279. Seega lootust on, kuigi üllatusi ei saa kunagi välistada.
Siin on üks teemakohane artikkel: https://www.eyes-on-europe.eu/brexits-impacts-cyprus/. Nagu vatse märkis, siis need Suurbritannia territooriumid ei kuulu ka praegu ELi, seega Brexit nende status quo osas mingeid muutuseid ei too, vähemalt mitte lähima paari aasta jooksul.
HeaNaine, tavalisest tugevam tuul on iseenesest tõesti vastutuse välistamise alus, eeldusel et tugev tuul sel päeval tõesti oli :) seda saab näiteks kontrollida jetstreami ajaloo lehel: https://www.metcheck.com/WEATHER/jetstream\_archive.asp# idast läände lennates on see tõepoolest lennukile vastu, samas on lennuaegades sellega ka arvestatud ning väljalennu edasilükkamine 15 minuti võrra jättis veelgi vähem aega. Üldiselt on aga 55 min ümberistumiseks alati risky business
Ise olen korra vaielnud olukorras, kus Eurowings väitis et hilinemise põhjuseks olid Frankfurdis valitsenud halvad ilmastikuolud. Kui aga näitasin ilmaajaloost et sel päeval paistis seal päike ja puhus õrn tuuleke ning soovitasin neil veel järele mõelda enne kui kohtusse lähen, siis muutsid nad ka oma meelt.
to lihtneelu Ideaalmaailmas oleks see tõesti ilus, praktikas aga pole kusagil seadust, mis keelaks e-viisa taotluse täitmise 'abistamiseks' eraldi lehte teha ning selle eest raha küsida. Kusjuures see pole vaid viisadega nii - meenutuseks näiteks 2000ndatel aastatel Jodhpuris toimunud 'omletisõda', kus Lonely Planet kirjeldas üht söögikohta kui India parimat omletivalmistajat, paar kuud hiljem aga oli kogu kvartal täis identseid söögikohti, mille fassaadil suur silt "See kõige õigem Lonely Planetis soovitatud omletikoht": https://www.reuters.com/article/us-india-omelette/lonely-planet-effect-sparks-omelette-war-in-india-idUSSP17542220070405
Mis juhuslike inimeste soovitustesse puutub, siis erinevalt Eestist ei pruugi mujal maailmas selline ametlik info aktuaalne olla või puudub see üleüldse. Näiteks annan Delhi lennujaamas SIM kaardi tegemise: kas oskad pakkuda ametlikku linki, mis selgitaks a) millised firmad pakuvad võimalust Delhi lennujaamas kohalik sim kaart teha, b) mis on nende SIM kaardi hind ning c) millised on selle teenusepakkuja/nende teenusepakkujate head ja vead? Mina ei oska, seetõttu kasutangi Tripadvisorit ja seni on sealne info reeglina olnud täpsem/värskem kui mõne 'ametliku' reisijuhi oma.
Kõhutõve võid saada nii probiootikume võttes kui mitte võttes. Meie neljasest seltskonnast jäi üldse ilma igasuguse hädata ainuke probiootikume mitte võtnu, 5aastane laps :-) kui kõhus möll algab, tuleb kohalikust apteegist võtta nifuroksatsiidi (https://en.wikipedia.org/wiki/Nifuroxazide, tableti nimi Diax või Antinal), 12 tk peaks normaalses apteegis maksma meie rahas 0,5-1€, aga kui hotelli apteegist ostad, siis võid ka 15€ maksta, hinna määravad selle järgi kui hädine välja näed, mida hädisem, seda kõrgem :-) selline kollane tabla on: https://eg.pricena.com/en/product/antinal-200-mg-24-cap-price-in-Egypt-2529636?ref=relatedproducts, Eestis ei müüda. Lisaks veel pits teravat ja söetablad ja 90% juhtudel elab selle nädala tilgutita üle
@mondrai alates 2018.a. saab taotleda e-viisat, ent see pole päris elektrooniline: viisa taotlemiseks saab avalduse, pildi jms vajaliku esitada internetis https://evisatraveller.mfa.ir/en/request/applyrequest/, ent kättesaamiseks peab ikkagi minema saatkonda/konsulaati. Kui avaldus on heaks kiidetud, siis saatkonnas saab 10 minutiga hakkama, tuleb vaid viisatasu maksta ja viisa käes (minu kogemus Brüsseli saatkonnast).
Sobiva saatkonna võib ise valida, üks variant on alles Bakuus see korda ajada, ent kindlam oleks nt Helsingis ära käia, vältimaks viimase minuti ootamatusi.
Ahjaa, ATMi ei ole tervest Iraanist mõtet otsida, kuna meie deebetkaardid ja Visa/Mastercard seal ei toimi.
Naaberriikidest maad mööda ikka saab. Ka lennuühenduste osas on vara midagi öelda, näiteks äsja teatas Lufthansa et ikka jätkab Teherani lendamist: https://www.deutschlandfunk.de/lufthansa-fluege-nach-teheran-werden-wieder-aufgenommen.1939.de.html?drn:news\_id=1088601. Maad mööda Aserbaidžaanist või Armeeniast Iraani minek on lihtne, mäletan et isegi Isfahanist oli nädalas mitu otsebussi Bakuusse ja Jerevani
Kasulikud tähelepanekud. See igasuguste libalehtede vohamine pole ainult India probleem, sama on ka USA, Kanada, Venemaa jne e-viisadega. Mis ETAsse puutub, siis tõepoolest kiirustada ei maksa, kuuldavasti olevat ka teistel reisijatel liialt varase kehtivusajaga probleeme: https://www.tripadvisor.com/ShowTopic-g293860-i511-k12940324-Date\_of\_expiry\_of\_ETA-India.html
Käisin ise selle e-viisaga paar nädalat tagasi Indias. Täpselt nii ongi - Delhi lennujaamas passikontrolli jõudes on seal mitu eri letti, igaühe kohal kiri, kellele mõeldud: India kodanikud, tavaviisaga tulijad, e-viisaga tulijad, asüüli taotlejad jne. E-viisa lette on päris palju,oma kümmekond, ära päris esimese juurde mine, kuna enamasti kõik seisavad just sinna :-) lähed letti, annad passi ja paberi (kas e-mail või pildiga väljatrükk e-viisa lehelt), siis sõrmejäljed ja saadki templi passi. Midagi maksma ei pea. Paberi peaksid terve reisi aja alles hoidma, kuigi lahkudes see piirivalvet küll ei huvitanud
Snoop, Luft teatas just paari tunni eest et katkestab kõik lennud. Pileteid ehk müüvad, aga ma nendele väga ei panustaks :-) https://www.reuters.com/article/us-iraq-security-lufthansa/lufthansa-cancels-daily-flight-between-frankfurt-and-tehran-idUSKBN1Z7184 Qatar vb lendab, Emirates/flydubai on praeguseks Iraagi lennud katkestanud, Iraani osas pole veel otsust tehtud. Kui asi väga hulluks ei lähe, siis jaanuariks mõne Lähis-Ida firmaga ehk sinna saab, ent soodukaid a la 120€ Riia-Teheran edasi-tagasi nagu UIA pakkus vaevalt et tuleb, selleks on nõudlust piisavalt palju, ikkagi ainus tõeliselt rahvusvaheline lennuväli 80 miljonilise rahvaarvu ning 4 miljonilise diasporaaga riigi kohta
Egiptusesse minnes võiks tervisekindlustuse kindlasti teha. Me detsembris käisime ja olgugi et muidu terved nagu ponksid, õnnestus ikka kolmel inimesel kõhutõbi korjata, mille ravimise eest hotelli arst mõnuga 400€ inimese kohta sisse kasseeris...
Pagasikindlustus on nii ja naa - kui minna otselennuga ja kaasas vaid pesu ja nutitelefon, siis pole mõtet teha, kui aga ümberistumistega lend ja kallimat vara kaasas, siis juba tasub mõelda. Ise ostsin reisitõrkekindlustuste rahadest juba enne tütre 2aastaseks saamist kaks käru, kuna ikka osati kaasavõetud käru hilinemistega kohale toimetada ja me ei jätnud siis võimalust kasutamata :-)
Varguse korral sõltub hüvitamine tingimustest, mõni firma nõuab seifis hoidmist, teine (nt Ergo) ütleb aga et piisab "mõistlikust järelevalvest": https://www.ergo.ee/fs-files/0000/0000/0002/files/Reisikindlustuse_tingimused_EST.pdf, p 4.6.1, mis võib tähendada ka et 20eurone sülearvutilukk peaks piisama.
Väga kummaline edetabel. Mõned minu kogemusest täiesti korralikud lennujaamad on tabeli tagaosas (nt Varssavi 56., Helsingi 46., Stockholm 98., München 99. jne), samas kui Euroopa üks peldikumaid lennujaamasid Brüssel-Charleroi on 14. kohal.
Lisaks on Charleroi OTP näitaja selles tabelis lausa maailma parim 8.6, samas kui palju usaldusväärsemas OAG tabelis on see 78.9: https://www.oag.com/on-time-performance-airline-airport-star-ratings?airport\_name=Charleroi, mis on tunduvalt kehvem kui nt Tokyo 86.4 ja Stavangeri 82.7 ning enam-vähem võrdne Helsinkiga, kus ilmaolud ju ometigi palju kehvemad.
Aga kui rõõmsa tooniga lõpetada, siis lisaksin positiivsete näidete loetellu paari päeva eest kogetud India Kochi lennujaama, kus isegi siseliinidel economy klassis lendajaid ootavad ehtsad samettugitoolid :) https://twitter.com/halgrimhelgason/status/705623373959659520
Google Mapsi otsingufiltris saab valida maksuvaba tee variandi (route options - avoid tolls). Tulemuseks näitab et teepikkus umbes sama, aga aega kulub ca 50 min rohkem. 10päevane vinjett maksab ca 13€: http://www.motorway.cz/stickers, eks siis võib ise arvutada, kas kasutada väiksemaid teid ja kaotada ajas või osta vinjett ja läbida vahemaa kiiremini.
meelis, täpselt nii, viimati tõsteti kiirteekleepsu hinda 1995. aastal ehk siis 25 aastat tagasi: https://www.swissinfo.ch/ger/politik/vorbild\_die-autobahnvignette-feiert-25--geburtstag/8931346, sellest ajast peale on ühtlaselt 40 CHF olnud.
Võrdluseks: Austrias viidi kiirteemaks sisse 1997. aastal ning kui tollal oli see ca 39€ aastas, siis tänaseks on selle aastatasu 91€ peal: https://www.swissinfo.ch/ger/politik/vorbild\_die-autobahnvignette-feiert-25--geburtstag/8931346.