Uudis põhjanaabrite juurest: Finnair läheb Euroopa lendudel üle ühe suuna põhisele hinnastamisele: https://www.aviation24.be/airlines/finnair/finnair-introduces-one-way-ticket-fares-for-its-flights-within-europe/?fbclid=IwAR0UFnr_uKCm6175tSe-9N27eeL7cJ0j54yMnbAFTrUvB1Pcmva3jOowXaU. Muuhulgas avardab see võimalusi Tallinnast Helsingi lennujaama minekuks - kui varem kippusid ühe otsa piletid üsna kallid olema, siis nüüd saab ühe otsa lennu 58€ eest kätte.
Riigiti on vaktsineerimise kohustuslikkuse määr erinev, hea ülevaate sellest, millised vaktsiinid kusagil kohustuslikud on, leiab Wikipediast: https://en.wikipedia.org/wiki/Vaccination_policy.
Üldjoontes võib öelda et vaktsineerimise kohustuslikkuse määr on erinev. Ise olen elanud Belgias, kus kohustuslik on lastehalvatuse (polio) vaktsiin, ülejäänud on soovituslikud. Vaktsineeritute osakaal rahvastikust on ca 98,5%, puuduolev 1,5% on osaliselt tingitud statistikast (vaktsineerimisandmed pole mingil põhjusel keskandmebaasi jõudnud) või põhimõttelisest vastuseisust. Kui mõni lapsevanem keeldub vaktsineerimisest, siis käivitab see Belgia bürokraatia masinavärgi rattakesed, mis lõppkokkuvõttes võib päädida trahvi või vangiminekuga: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2244783/. Sunniviisiliselt siiski kellegile süsti ei tehta. Viimastest uudistest võib veel mainida leetrite kaitsesüste kohustuslikuks muutumist Saksamaal: https://www.euronews.com/2020/03/02/measles-vaccination-becomes-mandatory-in-germany
Kel sügavam huvi vaktsineerimispoliitika eri aspektide ja põhjenduste kohta, võib lugeda Belgia teadusnõukoja sellekohast 54leheküljelist analüüsi, mis kõik selle teema erinevad aspektid ilusasti ära katab : https://www.health.belgium.be/sites/default/files/uploads/fields/fpshealth_theme_file/opinion_64_obligation_de_vacc_0.pdf. Kui lühidalt kokku võtta, siis kaitsepookimise kohustuslikkus sõltub alati reast argumentidest - haiguse nakkuslikkus, vaktsiini eeldatav mõju, kõrvaltoimete tõenäosus, majanduslik tulu-kuluhinnang jne. Näiteks Belgias on lastehalvatuse vastane vaktsineerimine kohustuslik haiguse kõrge nakkuslikkuse tõttu, samuti asjaolu tõttu et selle leviku peatamiseks on vajalik min 85% elanikkonna vaktsineerimine.
Seisukohad vaktsineerimise poolt ja vastu üle maailma ei järgi tihti tavapäraseid usulisi ning poliitilisi jooni - vaktsineerimine tehti varakult kohustuslikuks nii padukatoliiklikus Brasiilias kui ilmalikus Nõukogude Liidus, Hispaania kohta olen aga lugenud ülevaadet Franco-aegsetest uudistesaadetest 1945-1975, kus alguses vaktsineerimise osas skeptilised saated muutusid 1950ndate keskel täiesti vastupidiseks ja pookimist hakati propageerima kui iga moodsa inimese püha kohust. Kusjuures sama kehtib ka Eestis, kummaline on lausa näha, kus riiklikult kohustusliku vaktsineerimise kritiseerijad on sama hingetõmbega vastu nii homoabieludele kui ka eutanaasiale, olgugi et mõlemad on samamoodi inimese vaba enesemääramisõiguse riiklikud piirangud ning näiteks eutanaasia puhul mõjutab inimese eksistentsi oluliselt suuremal määral kui vaktsineerimine. Aga see on juba teine teema :-)
FBs on olemas grupp Eestlased Egiptuses, seal just kirjutas keegi, kes oli Minski kaudu Egiptusesse jõudnud. Ehk tasub sealt uurida.
Valgevenes viidi detsembri alguses tõepoolest sisse PCR testi nõue, vastava korralduse teksti leiab siit: https://pravo.by/document/?guid=12551&p0=C22000705&p1=1&p5=0. Korralduse teisel leheküljel on loetletud juhtumid, kus karantiini (korralduse p 2 esimene lõik) või testi (korralduse p 2 teine lõik) nõuet ei rakendata ning üheks selliseks juhtumiks on ka transiit läbi Valgevene territooriumi 24 tunni jooksul: Действие частей первой–третьей настоящего пункта не распространяется на: ... иностранцев, следующих транзитом через территорию Республики Беларусь и имеющих документы, подтверждающие выезд из Республики Беларусь в течение 24 часов.
Korraldus laieneb igasugusele transiidile ning seetõttu loen ma ise siit välja, et vajadusel võib ka lennujaama rahvusvahelisest tsoonist väljuda. Aga kindlam oleks kas saatkonnast või Belavialt järele uurida, samuti tasub see korraldus välja printida, juhuks kui Tallinna lennujaam seda nõuab. Iseenesest kahtlen et Tallinna lennujaamas takistusi tehtaks, viisavaba riiki sisenemine lennujaama kaudu on seal ju endiselt lubatud, täiendav on vaid karantiini nõue, aga see ei tohiks lennule lubamist mõjutada.
vatse öelduga nõus. Mis konkreetsesse tehnilisse korraldusse puutub, siis hetkel on veel raske öelda, millisest arendusest kujuneb reisivaldkonna standard, ent usun et siin on eelis süsteemidel, millel on analoogne kogemus juba olemas ning selle pinnalt pakuksin hetkel kõige lootustandvamaks lahenduseks IATA Travel Passi: https://www.iata.org/en/programs/passenger/travel-pass/, kuna IATAl on kollapalavikuga seotud kontrolli kogemus olemas, tegemist on lennuettevõtete katusorganisatsiooniga ning süsteemi arendamisel saavad nad tughineda juba olemasolevale Timatic andmebaasile, mille alusel ainuüksi 2019. aastal kontrolliti ca 700 miljonit reisijat.
Antud äpp hõlmaks nii riikide aktuaalseid sisenemisnõudeid kui ka näiteks infot selle kohta, milliste testikeskuste tulemusi tunnustatakse ning kuidas toimub võltsingute tuvastamine. Hetkel on äpp veel arendamisel, aga turule lubatakse sellega tulla selle aasta esimeses kvartalis. Elame-näeme.
Kui juurakeeles rääkida, siis Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) artikkel 9 ütleb tõepoolest et terviseandmeid on keelatud töödelda, ent sama artikli lõike 2 punkt i teeb sellest erandi, kui see 'töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral': https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET.
Lisaks muidugi asjaolu, et isiku enda nõusolekul on terviseandmete töötlemine alati lubatud. Iseküsimus on muidugi, kas info vaktsineerimise kohta on terviseteave, ent GDPRi tõlgendamisel on seda käsitletud üsna laialt ning ka vaktsineerimisteavet loetakse siia alla.
Yucatanil on kolm osariiki ja igaühes neist on erinevad tingimused. Üldiselt kasutatakse foorisüsteemi, tasemed on punane, oranž, kollane, roheline. Quintana Roo (Cancun) hetkel kollane, täpsema info koos piirangute kirjeldusega leiab siit: https://qroo.gob.mx/sesa/semaforo-estatal-de-riesgo-epidemiologico . Lingid teiste osariikide infole leiab siit: https://mx.usembassy.gov/u-s-citizen-services/covid-19-information/
Kõige parem on guugeldada mõne suurriigi välisministeeriumi lehel. Mehhiko puhul siis sealse USA saatkonna leht oleks abiks: https://mx.usembassy.gov/u-s-citizen-services/covid-19-information/, mida viimati uuendati 8. jaanuaril. Lehe andmetel kohustuslikku karantiini riiki sisenejatele ei ole. Mehhiko osariigid nelja kategooriasse - punane, oranž, kollane, roheline. Cancuni osariik Quintana Roo on oranž, mis tähendab et avalikud asutused on 25-75% täituvuse piir. Üksikasjalikuma info leiab allpool Quintana Roo all, ka on seal viide osariigi infolehele, kus hetkel on 4.-10.01 kehtiva olukorra kirjeldus: https://qroo.gob.mx/sesa/semaforo-estatal-de-riesgo-epidemiologico
@E.T. Selle 1926. aasta konventsiooni osas püüdsin ka ise leida, et kas Eesti on sellega liitunud. Konventsioonil endal on Eesti esindaja allkiri olemas (https://treaties.fco.gov.uk/awweb/pdfopener?md=1&did=64295) ja nagu kirjutasid, siis Riigikogu selle ka ratifitseeris. Iseenesest võeti tollal vastu igasuguseid konventsioone (samal aastal Pariisis näiteks hügieeninõuete ning rahvusvaheliste messide konventsioon) ja see, et Eesti toonane liitumine täna enam aktuaalne pole, tuleb ilmselt sellest et Eesti liitus uuema, 1968. aasta konventsiooniga, mis koos Euroopa Liidu õigusega kattis enamuse 1926. aasta osalisriike, v.a. mõned eksootilised erandid nagu näiteks Egiptus.
Mõte mitme asemel ühe ühtse konventsiooni loomisest on väga eesrindlik, päriselus on aga olukord selline, et isegi 1968. aasta konventsiooniga pole veel kõik riigid liitunud. Näiteks Suurbritannia kirjutas sellele küll alla, ent ratifitseeris (s.t. muutis siseriiklikult siduvaks) alles 2018. aastal ehk lausa 50 aastat hiljem - rääkimata USAst, Indiast ja Jaapanist, mis pole tänaseni seda ratifitseerinud. Suurbritannia ratifitseerimise põhjustest annab aimu selle seletuskiri: https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/679996/EM_9570_Conv_Road_Traffic.pdf, kus on öeldud et liitumist peeti lõpuks vajalikuks ennekõike seoses isesõitvate autode tekkimisega, mis nõuab rahvusvahelist regulatsiooni. Miks nad varem ei liitunud - ju neil mingid takistused olid, näiteks näeb konventsioon piiriüleste vaidluste puhul seal ette Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni ja see teaduspärast on brittidele väga vastukarva - nii nagu Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alt vabanemine oli üheks Brexiti põhiargumendiks. Lõpuks Suurbritannia liituski reservatsiooniga, et Rahvusvahelise Kohtu klausel neile ei kohandu.
E.T., et asja veelgi segasemaks ajada, siis tegelikult konventsioone lausa kolm :-) kolmas on 1926. aasta oma.
Tõsi ta on et need konventsioonid päris probleemivabalt ei ühildu. Nii näiteks ütleb 1949. aasta konventsioon et sellel alusel antav luba võib olla pikkusega kuni üks aasta, samas kui 1968. aasta konventsioon lubab väljastada lube kehtivusega kuni kolm aastat.
Mis puutub küsimusse mitme riigi läbimisest, siis tasub uurida vana koloniaalvõimu Suurbritannia kogemust. Nende välisministeeriumu andmetel tuleb eri konventsioone hõlmavate riikide läbimisel võtta erinevad load: If you’re travelling through more than one country, you might need more than one type of IDP., https://www.gov.uk/driving-abroad/international-driving-permit
Mis riigilõivu puutub, siis selle üle otsustab iga riik ise ja ka loa väljastamise korraldus on igal pool erinev. Ise elasin Belgias ja seal väljastasid IDPd kohalikud omavalitsused, hind oli 20€. Hollandis väljastavad neid autoklubid, hind 25€ 1968 ning 19€ nii 1949 kui 1926 IDP eest: https://www.anwb.nl/auto/rijbewijs/het-rijbewijs/internationaal-rijbewijs#hoe-lang-geldig?. Saksamaal väljastavad maanteeametid ja taotluses tuleb ise märkida, millise konventsiooni luba soovitakse, taks 15€: https://www.adac.de/verkehr/rund-um-den-fuehrerschein/fahren-ausland/internationaler-fuehrerschein/. Kui Eesti 1949 konventsiooniga liitumine on lõpule viidud (Eesti liitumisotsus ÜROs deponeeritud), siis eks MKM ka otsustab, kas ja millist lõivu nõudma hakatakse.
Püüan veelkord selgitada. Rahvusvahelisi juhilubasid on kahte liiki: ühed on 1949. aasta ÜRO Genfi maanteeliikluse konventsiooni alusel väljastatud juhiload ning teised 1968. aasta ÜRO Viini maanteeliikluse konventsiooni alusel väljastatud juhiload.
1949. aasta konventsiooniga liitunud riigid leiab siit: https://treaties.un.org/pages/ViewDetailsV.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XI-B-1&chapter=11&Temp=mtdsg5&clang=_en ning 1968. aasta konventsiooniga liitunud riigid siit: https://treaties.un.org/pages/ViewDetailsIII.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XI-B-19&chapter=11. Mõlemad on ÜRO kodulehe ametlikud dokumendid. Nagu näha, siis Eesti liitus 1968. aasta konventsiooniga juba 1992. aastal, ent kuni tänaseni ei oldud liitutud 1949. aasta konventsiooniga.
Veelkord, selle praegu väljastatava papiraamatu kaanele on suurte ja selgete tähtedega kirjutatud et see on väljastatud AINULT 1968 aasta Viini konventsiooni alusel. Seega kehtib see vaid 1968. aasta konventsiooniga liitunud riikides, mille hulka aga ei kuulunud kuni 1.5.2020 näiteks Tai või kuni tänaseni USA. Ehk siis kui rendid USAs auto ja politsei kinni peab, siis võid oma 1968. aasta konventsiooni tunnistusega küll vehkida, ent USA politseile on see tarbetu paberitükk, kuna USA selle konventsiooniga liitunud ei ole ja seetõttu ei ole sealsed ametiasutused kohustatud seda dokumenti tunnustama.
Huvitav uudis Küproselt - sealne valitsus otsustas et alates 1. märtsist 2021 pääseb vaktsineeringu olemasolul riiki ilma piiranguteta: https://cyprus-mail.com/2020/12/03/coronavirus-cabinet-approves-new-rules-for-arrivals/
päike12, varasemalt oli võimalik väljastada papitükki 1968. aasta konventsiooni alusel, see asjaolu on ka Eesti papitüki kaanel selgelt kirjas, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13060604, lisa 12.1. Küll aga ei kehtinud see papitükk riikides, mis olid küll vastu võtnud 1949. aasta konventsiooni, ent polnud liitunud 1968. aasta konventsiooniga; neis riikides kehtimiseks peab papitükk selgelt viitama 1949. aasta konventsioonile, näide siin: https://i1.wp.com/www.travelworldheritage.com/wp-content/uploads/2015/10/DSC04325.jpg?zoom=2&resize=830%2C375
Üheks selliseks riigiks on ka Tai, mis tänaseni ei olnud liitunud 1968. aasta konventsiooniga ja kus see papitükk seetõttu juriidiliselt ei kehtinud. Praktika on iseasi, see juurateadus on enamikule savi ja on täiesti võimalik et laenutajale sobib ka TÜ raamatukogu lugejapilet :)
Eesti kodanikud saavad vabalt Rootsi siseneda, reisi põhjus ei ole oluline, koroonatesti ei nõuta: https://www.krisinformation.se/en/hazards-and-risks/disasters-and-incidents/2020/official-information-on-the-new-coronavirus/travel-restrictions