Viimased kommentaarid

Vaade on ilus (kui guugeldada 'Corfu pantokrator view', siis leiab näiteid piisavalt), ent kas ronimist väärt, see enda otsustada. Kui matkamine meeldib ja soov päev sisustada, siis võib päris tore olla. Nagu eelnevalt öeldi, tasuks vältida autoteed. Tippu viib ka mitmeid jalgradu, neid näeb näiteks www.OpenStreetMap.org lehelt ning rajal olles võib endale telefoni tõmmata mõne Openstreetmapi (OSM) põhise kaardirakenduse, nt Locus Mapi, kust saab oma asukohta ja edasist teed jälgida. 

Ise soovitaksin mäkke minnes külastada ka tipust ca 2 km põhja pool asuvat Palea Peritheia küla (http://old-perithia.com/ või https://greece.terrabook.com/corfu/page/palia-peritheia/), mis 1960ndatel maha jäeti, ent kuhu nüüd mitmed elanikud on naasnud ning peavad kohapeal vahvaid kohvikuid ja majutusi - hea koht vahepeatuse tegemiseks. 
Näiteks võib marsruut olla selline, et startida Acharavist (sinna nt Korfu linnast kl 8:30 väljuva bussiga: https://greenbuses.gr/index.php/routes-en?rt=A3), kl 10 Acharavis, sealt mööda külavaheteed läbi Agios Martinose Kriniase külla (4 km) ning sealt mööda OSMis näidatud rada Palea Peritheiasse (5 km). Peale lõunapeatust Perithias jätkaks OSMi kaardi põhjal mäetippu (ca 3 km) ning tagasi laskuks läbi Palies Sinies küla (https://goo.gl/maps/XjCtqVngr6L2) Nissakisse (ca 11 km), kust läheb ka õhtusel ajal mitmeid busse Korfu linna (liinid A4 ja A5, nt kl 17:10 ja 19:https://greenbuses.gr/index.php/routes-en?rt=A5 ). Kokku seega ca 23 km ehk 5-6 tundi rahulikku jalutamist pluss piisav aeg peatusteks.

Ma olen käinud rolleriga, ent ka jalgsi täiesti tehtav. Korful ühistranspordiga liikumise planeerimiseks soovitan kasutada Moovit.com reisiplaneerijat, kuna erinevalt Google Mapsist on Korfu bussiliinid seal olemas. Sisesta vaid omale sobiv algpunkt, sihtpunktina Monastery of Ipsilos Pantokrator ja soovitav stardiaeg ning lase masinal otsida. 

Üldjoontes on võimalik jala mäele minna kolmest suunast:  läänest  Spartilasest (buss A14) lõunast Nisakist (bussid A4, A5 ja A12) ja põhjast Perithiast või Loutsesest (buss A12). Graafikud leiab siit: https://greenbuses.gr/routes-en. Kun enamus Korfu ühistranspordist liigub mööda rannikut, siis juurdepääsetavuse osas on kõige parem Nisaki, sealt üle 10 bussi päevas, samas kui teistesse neist kohtadest vaid 2-3 väljumist päevatripiks ebasobilikel aegadel. Valitud lähtepunktist tippu juhendab Google Mapsi jalakäija rezhiim, teekonna pikkus ca 8-11 km üks ots.

Albaania Varssavi saatkonna (mille tegevuspiirkonnas on ka Eesti) kodulehekülje andmetel ei ole viisat vaja ELi kodanikel (sh Eesti kodanikel) ning ELis alalist elamisõigust omavatel isikutel (sh Eesti halli passi omanikud). Seevastu Vene kodanikele on Albaania viisavaba vaid ajavahemikul 31. mai - 15. november:  http://www.ambasadat.gov.al/poland/en/embassy-services. Ehk siis suure tõenäosusega olid  niitunnustatud reisikorraldaja saatja kui ka tema põhiklientuur suure ja võimsa naaberriigi kodanikud.  

Kuna teemaks eestlaste seaski populaarne Titanic Palace Hurghadas, siis jagaks oma viimaseid kogemusi.
Üldjoontes ütleks et Egiptuse 5* on umbes nagu Maroko 4* või Mallorca 3*.
Kui headest külgedest alustada, siis toad on ruumikad, üldalad päris hästi hoitud, lilled õitsevad ja muru niidetud. Personal üldjoontes abivalmis, kuigi on ka musti lambaid. 
Negatiivsema külje pealt on varasemates postitustes kirjeldatu üldjoontes tõene. Toit on pisut üheülbaline, niivõrd jubedat viinerit nagu seal hommikusöögiks ei sööks loomgi ning nädalavanune sarvesai pole ka just tipptase. Omlett on juba luksus, selle saamiseks peab sabas seisma, kohviks lahustuv lurr. Laps käis päeva lasteklubis, aga erilist tegevust seal ei olnud, lasti 2,5 tundi pilte joonistada ja rohkem tagasi ei kippunud. 
Toad pisut kulunud, telekajuhe kleeplindiga telekasse ühendatud, vetsuharja ja valamukorgi saab ka kui eraldi receptionist paluda. Lifehack: hommikune sääsepirin ja kuplakratsimine võib üsna tüütu olla, selle vältimiseks tasub juba Eestist kaasa võtta ajaleht ja kleeplint, millega konditsioneeriava kinni kleepida (seal taga tühimikus nad pesitsevad), garanteerib rahulikuma une. Uksetihendikummi võib ka võtta, siis ei aja kell 4 öösel lennukile minejad üles :) 
Tasulised teenused ulmeliste hindadega - ühe postkaardi eest taheti 4€ (kaubeldes võivad ka 1,5€ eest müüa :)), lauajalgpall 5$, šampoonipudel 4€, rummikokteil 10$. Esmatarbekaupade osas parem sõita Senzo Malli, sealses Spinney's marketis ausad fikshinnad; suveniire parem osta mõnest Sheraton streeti fikshinnapoest, nt Nil Pharaos. 
Transport: Hurghadas töötavad nii Uber kui Careem, hind ca 5x madalam kui taksistide pakutav. Careemil mitmeid sooduskoode, nt koodid 'Mastercard' ja 'Anghami15' andsid 15% soodukat ja 'MC1ride' kuni 4€ tasuta sõidu. Hind mõlemal Senzo malli ca 0.7€, Hurghada keskusesse 2.5€.
SIM kaardi tegin Senzo Malli Vodafones, alguses taheti 10€ ja 6 GB, kokkuleppele jõudsime 5€ ja 2,5GB peal, kaardi panid ise sisse ja kohe töötas.
Kohalikud ekskursioonid võtsime www.getyourguide.com lehelt, pakuvad paremaid hindu kui kohalike letid. Tuuride miinuseks on organiseeritud transport, mis tähendab et buss on tavaliselt 20-30 min hilja ja enne sihtkohta käib veel viiest kohast läbi. Samas on ise kohale mines pilet tihti kallis, nt delfinaariumi eest taheti 30€, mis on kaks korda kallim kui Dubais :) Luxoris ei käinud, aga käijad rääkisid et parajalt tappev 16tunnine programm - kui aega, siis pigem võiks juba minna omal käel kaheks päevaks Go Busi mugava bussiga ja ööbida kohapeal.   
Kokkuvõtteks, kui alla 400 raha nädal aega päikese alla ning lobi nina ette saab, siis võib minna, ent suuri nõudmisi ei maksa seada. Ööbida seal on OK, ent toidu-joogi osas on kindlasti paremaid sihtkohti.         

Piletite otsimiseks sobib www.kiwi.com, vali lähtekohaks Thailand, sihtkohaks kas teatud linnad (Tallinn, Riia, Helsingi) või piirkond (nt Europe) ning märtsikuu. Lisaks Norwegianile pakub soodsaid üheotsapileteid ka nt Eurowings ja Scoot, mõlemad Saksamaale. Soodsaima variandi annab Krabi-Kopenhaagen-Tallinn 13. märtsil,  351€. 

Ma olen kahel korral rentinud Centauro kaudu, mõlemal korral rahule jäänud. Teisel korral rehv purunes, panin varurehvi alla, sõitsin rendikohta, seal anti uus ja kindlustus kattis kulu.


Muide, rentimiseks soovitan sakslaste www.cardelmar.com lehekülge. Hetkel neil veebruariks Malagas autorent 0.05€ päev :) isegi kui juurde võtta nullomavastutusega täiskasko palett (Premium), on Seat Ibiza tüüpi väikeauto vaid 3,5€ päev.

Nullomavastutusega kindlustust lepingu lisana pakuvad minuteada pea kõik rendifirmad, küsimus vaid selles, mis tasu eest ja tingimustel. Ka nullomavastutus on tinglik mõiste, näiteks Europcar Eesti ei laienda seda auto sisustusele ja lisavarustusele, katusekahjustustele, veermikukahjustustele, valedest juhtumisvõtetest tingitud kahjustustele jne (vt  https://www.europcar.ee/pages/terms-conditions, p 4.IV). Igat kriimu vast nullomavastutuse puhul küll üle lugema ei pea, ent minu soovitus on alati teha telefonikaameraga lühike video auto külgedest ja sisust.

Kui täpne olla, siis mitte euro pole nõrk vaid bath enamiku valuutade suhtes viimase aastaga ca 5-10% tugevnenud. Ametlik EUR kurss on aastaga kukkunud 38.9 pealt 36le (-7,5%), samas kui USD ning JPY kurss sama, CHF kukkunud 5,5%, CNY 6%, GBP 7%,, RUB 15% ning PLN 10% ;)

Lihtsalt idee - äkki on võimalik piletit osta, tehes endale virtuaalse Rootsi TUI kinkekaardi, laadides sinna vajaliku raha ning seejärel selle kinkekaardiga makstes? Iseenesest pole TUI lehel otse öeldud, et välismaise krediitkaardiga seda osta ei saa. Täpsem info kinkekaardi kohta on siin: https://www.tui.se/resor/presentkort/#info. Lingil https://presentkort.retain24.com/TUI/activation.do klikates pääseb kinkekaardi loomise lehele, kus on võimalik teha virtuaalne kinkekaart ja lasta see endale e-posti saata. Proovisin huvi pärast järele ja kuni krediitkaardi andmete sisestamiseni oli küll kõik ok. 

Ühe alternatiivina on võimalik ka sõita hilisõhtul laevaga Soome ning veeta öö laevas: https://www.tallink.ee/liinireis-tallinn-helsingi. Maale pääseb sealt kl 6 hommikul, mis jätab enam kui piisavalt aega lennujaama jõudmiseks. Hind on sellel tavaliselt ca 80€, sega edasi-tagasi sõit tuleb ikkagi vähemalt 110€, kuna juurde tuleb arvutada ka lennujaama pääsemine ja tagasipilet. Sellisel juhul soovitan juba pigem lennata hommikul Tallinnast Helsingisse. Nt Norra Airlines lendab kl 6 hommikul ning edasi-tagasipileteid saab juba sama 110€ eest (üheotsapiletid on isegi kallimad). 

Hetkel on tõepoolest palju ebaselgust. Nii näiteks ei saa 100% välistada et viisat vaja pole. Brexiti taga on brittide soov oma piirid kontrolli alla saada ja paljude sealsete poliitikute arvates peaks nüüd iga Britistani külastaja omama piisavalt mõjusat põhjust nende riigi külastamiseks. Ja selle põhjuse tõestamiseks viisa ongi ning kuna enamus UK elanikke soovib karmimat piiri ja vähem reisijaid, siis ma viisat küll ei välistaks. Sveits ja Norra ei ole siinses kontekstis head näited, sest nt UK peaminister on korduvalt öeldud et nende riikide taoline lähedane suhe ELiga on välistatud. Pigem võib võrrelda UKd siis Kanada või USAga, kuhu reisimiseks üldjuhul viisat pole vaja, ent enne reisi tuleb end vastavas süsteemis registreerida (nt USAs ESTA) koos mõningase registreerimistasuga. Praeguses segaduses neil seda süsteemi veel loodud ei ole, ent see on lähema aasta teema. Kusjuures selline nõude saab olema vastastikune - ka EL on välja töötamas sarnast registreerimissüsteemi, mis jõustudes (eeldatavaasti 2021: https://www.schengenvisainfo.com/etias/)  hakkaks laienema ka UK kodanikele.   

Paar soovitust:

piiril säästab aega piisav ettevalmistus. Nii näiteks tasub enne reisi välja trükkida ja 2 eksemplaris ära täita tollideklaratsiooni vorm. Ingliskeelse vormi leiab Valgevene tolliameti kodulehelt: http://www.customs.gov.by/uploads/gtk/files/document/fizicheskim-litsam/PTDeng.pdf. Lehelt https://bezviz.by/en/border/auto leiab juhendi kuidas seda vormi täita. Lisaks vormile võiks kahes eksemplaris kaasa võtta ka juhi passiandmete ning tehnilise passi koopiad
marsruudi valimisel võib abiks olla piirijärjekordade online info: https://gpk.gov.by/situation-at-the-border/. Kuulu järgi on ka Valgevenes nüüd olemas piirijärjekorra reserveerimise süsteem: https://belarusborder.by/ ent kas ja kuidas see tegelikkuses töötab, ei oska öelda. Konkreetse piiripunkti valik sõltub sellest kuhu Valgevenes minna. Vilniuse-Minski tee on tõepoolest tasuline ja sellel liiklemiseks vajalik Valgevenesse jõudes rentida vastav maksukogumisaparaat. Teemaksu määr on 4 eurosenti/km, rohkem infot ning rendipunktide asukohad leiab siit: http://beltoll.by/index.php/en/. Tasuliste teede kaart: http://beltoll.by/images/toll_road_maps/march2018/Road-Map_beltoll-by_EN.pdf. Alternatiivina võib sõita üle Kotlovka piiripunkti ning sealt edasi läbi Smarhoni Minski. Üle Daugavpilsi Põhjas-Valgevenesse sõites tasulisi teid üldiselt ette ei jää. 

Kas mõlemad lennud on sama lennufirmaga? Kui pagasit ei oleks , siis kindlasti saaks (nn TWOV visa), ent pagasi puhul tuleb tsoonist välja minna ja see nõuab viisat. Seevastu kui firma sama, siis saaks ehk juba Riiast Manilasse välja chekkida. Ennekõike tuleks seda aga lennufirmalt uurida. Siin ka üks kogemus: https://www.seat31b.com/2014/09/the-vodka-dodge-transiting-russia-without-a-visa/

Tõsi, SIMi pakuvad ka mitmed väikepoed, ent kui ühes neist proovisin osta, siis läks neil pikalt aega et kaarti registreerida, vaatasid mu passi nagu ilmaimet. Ka võib neil hind kõrgem olla, kuna võivad vahendustasu võtta. Teisalt kipuvad AIM kontorid riigifirmale tüüpiliselt tõepoolest tihti kinni olema. Lisaks AIMile on seal kaks teist operaatorit, aga hinnad neil samad, ent võrk võib maakohtades kehvem olla: https://prepaid-data-sim-card.wikia.com/wiki/Morocco.

Kui vanu aegu meenutada, siis 10 aastaga on seal tõesti elu edasi läinud, vanad mersud asendunud uuemate Loganitega ning isegi agulis on prügi sorteerimise konteinerid. Mõnusa kliimaga ning parasjagu eksootikat pakkuv sihtkoht, eriti lastega reisijatele, on ta aga endiselt. Ning mõningane prantsuse keele oskus tuleb väga kasuks :-)

Levinuim ning parim rahavahetuskontor on Superrich, esindused nii Bangkoki lennujaamas, suuremates metroojaamades kui kuurortides. Täpsed kohad leiab Google Mapsist. Suuremate rahatähtede vahetamisel saab grammi soodsama kursi, seega parem vahetada 50 eurot kui 20+20+10 eurot. Hetkekurss nähtav siin: https://www.superrichthailand.com/#!/en/exchange. Automaadist võtmisel rakendavad kõik pangad 220 THB lisatasu. 

Kaardimakseteks kasutasin ise kohapeal Revoluti kaarti, mis võimaldab enne reisi virtuaalselt mingi summa bathideks vahetada, siis teab täpselt, mis kurss tuleb ja ei sõltu Swedpanga/SEBi armust. Hetkekurss 35.7, mis pisut kehvem kui sularaha, aga kui sula lõppemas või kaasas tassida ei taha siis on hea alternatiiv.

Agadiri teema on siit foorumist korduvalt läbi jooksnud, otsing kindlasti abiks. 


Rahavahetus: lennujaamas on üsna ok kurss, ent vahetada tuleb alles peale tolli läbimist, seal mitu vahetuspunkti. Enne tolli on ka üks rahavahetuspunkt, kuhu kõiki saabujaid lahkelt kutsutakse, ent kurss oluliselt kehvem. Soovitav on mitte liiga palju vahetada - minu kogemuses oli tagasiteel lennujaamas üsna raske vahetada, olgugi et kursid olid väljas, laiutati käsi ja suunati ühte ainsasse vahetusse kehvade kurssidega. Linna pääseb taksoga, fikshind 200 dirhamit. Osad autod parajad parsad, kui teid sellisesse suunatakse, siis keelduge viisakat ja valige endale meeldivam auto. Kui keegi lennujaamas juurde kargab ja oma teenuseid takso leidmisel pakub, ärge tehke välja, muidu hakkab takso juurde jõudes raha lunima.

Agadiris olen käinud neljal korral, seega tean juba täpselt mida oodata :-) meri, päike, normaalne temperatuur, jahe ookean. Paljudel kaupadel pole hindu küljes, neid tuleb kaubelda, normaalne tulemus on ca 1/3 alghinnast või veel vähem. Kohale jõudes tasub väisata kohalikku suurimat Marjane supermarketit (leiab Google Mapsis), sealt leiab umbkaudsed maksimumhinnad ning kaardiga saab maksta. Esimesel korral ostsime näiteks turult õhinaga karbi vaarikaid 4€ eest, samas kui supermarketis olid need 1,5€. Turul käimiseks tasub harjutada tüünelt tüdinud viisakat ilmet, millega seal ringi käia. Väga pealetükkivad seal üldjoontes ei olda.   

Agadir on Maroko mõistes üsna väike, puhas ja rahulik linnake. Enamus elu toimub rannapromenaadi ääres, kaugematesse linna kohtadesse (nt turg, krokodillipark jms) võib võtta tänavalt takso, hind 1-2€. Vältida tasub hotellide ees passivaid myfriende, kõige kindlam on võtta mõni oranž takso (nn petite taxi) ja nõuda taksomeetri käimapanekut. Promenaadi põhjaotsas on Maroc telecomi (IAM) kontor, sealt saab osta kohaliku SIM kaardi internetikasutuseks, kaart maksab ca 3€ ning 2,5 GB internetti ca 2,5€, ostuks vajalik pass. 

Kui Agadir end ammendab (tavaliselt paari päevaga kõik nähtav nähtud), siis võib väljasõite teha. Maroko on rendiautoga liiklemiseks igati ok, eraldi juhti pole vaja võtta. Tüüpilised päevatrippide sihtmärgid on näiteks Taroudant (väga vahva suure linnamüüriga väikelinn) kombineerituna lähedalasuva Tiouti oaasiga, Tizourgane mägikindlus, Souss-Massa rand. Mitmepäevase tripina võib plaanida tripi Agadir-Marrakech-Essaouira (linn + lähedalasuv veinimõis)-Agadir. Marrakechi pääseb mööda tasulist kiirteed. Linnas on üsna hull liiklus, seetõttu võib  jätta auto mõnda linnaäärse kaubanduskeskuse parklasse (nt  Carrefour Targa) ja edasisõiduks võtta takso. Kui liiklust ei pelga, siis võib ka sõita kesklinna ja jätta auto mõnda tasulisse parklasse (googelda parking, ise olen parkinud parking dar sokar). Kui soov vaid Marrakechi kesklinna näha, siis võib sinna sõita ka bussiga, väljub ca korra tunnis, hind ca 10€ üks ots, http://www.ctm.ma/en).

Toit võib olla pisut üheülbaline (põhiliselt tagined), aga kui otsida, leiab häid üllatusi. Mulle olid huvitavamateks elamusteks veinimõis Le Domaine du Val d'Argan Essouira lähedal ning Les Alizes Mogador restoran Essaouiras (mõlemad leiab googeldades). 

Kui vaatad Google Mapsi, siis kollasega märgitud ala ongi nn vanalinn. Keskpunkti asemel on seal linnas keskjoon, milleks on Ljubljanica jõgi. Kui konkreetset punkti nimetada, siis ehk France Prešereni monument. Sealt kiviviske kaugusel on  kõik  kesksed  kohad: linnamuuseum, linnavalitsus, katedraal, keskpurskkaev, keskturg ja McDonalds ;)

Ljubljana vanalinn tehti juba 2007. aastal autovabaks, samas see ala pole suur, paar kvartalit. Linn pole suur (ca 2/3 Tallinnat) ja keskus kompaktne, vaata parkopedia.com lehelt sobiva asukoha/hinna suhtega parkimismaja, navigeeri kohale, jäta auto parklasse ja jaluta ringi.

Vali Google Mapsis Okurcalar, seejärel klikka 'Nearby' ja sisesta 'car rental'. 

Reeglina hotellid autorenditeenuseid ei osuta. Küll võib mõnel rendifirmal olla hotellis oma putka, ent rendilepingu sõlmid ikkagi firma, mitte hotelliga. Tavaliselt on ka hotellis pakutav hind kallim, pigem tasub guugeldada paar lähedalasuvat firmat  (kiire otsing näitab et Okurcalari keskuses on 100 m raadiuses vähemalt 6 firmat), need läbi jalutada, tingimused ja pakutavad autod üle vaadata ning siis otsustada. 

Rahast tasub kaasa võtta eurosid ja kohapeal vahetada, enne reisi dollarisse või liiri vahetamine on tarbetu lisakulu.  

Minu kogemus on reisilt 2 täiskasvanut + 1 laps (5 aastat). Rentisime kohapeal korteri ja toiduskeem oli järgmine:

 
+ hommikusöögiks kokkasin helbeputru, omletti või pannkooke (nii kaerahelbeid kui pannkoogijahu on suuremates kauplustes saada, kaasa vedama ei pea). 

+ lõunal käisime kohaliku kaubakeskuse food courtis, seal oli ca 10 erinevat toidukohta ja süsteem lihtne - ostad kassast magnetkaardi ja laadid sinna peale mingi rahasumma, seejärel valid toidukoha, näitad mida soovid, kaart tõmmatakse läbi ning silme all tehakse toit valmis, sama jookidega. Portsud olid suured, hinnaga 2-3€ ning üks ports on paras täiskasvanu ja lapse vahel jagada. Meie näiteks laadisime esimese korraga 600 bathi (ca 16€) ning sellest piisaks kõigile kokku kolmeks lõunaks. Kui raha enne lahkumist kaardile jääb, saab selle kassast tagasi. Tai köögi kõrval on seal üsna levinud ka jaapani köök ja lastele on see kindla peale minek, kui nad vürtse ka panevad, siis alati eraldi.  Või siis mäkk/burgerking/kfc kui tõesti ei meeldi. Ning last but not least, lõuna ajal on kaubakeskustes mõnusalt jahe :-)

+ einete vahel söömiseks võtsime kohalikke puuvilju: mango, arbuus, ananass, papaia, pomelo, sapodillad, banaanid. Eriti mõnusad olid longanid: http://www.bangkok.com/restaurants/thai-fruits.htm.

+ õhtuks võib välja sööma minna, valida kas mõni kohalike või välismaalaste koht, hinnad neis nagu berliner kirjutas. Kuna endale meeldib kokata ja vaba aega oli, korteris oli hea köök ja terrass, siis heameelega tegin mõnikord näiteks ka ise krevette, khao patti, suppe vms. Aga maitse asi, võib ka väljas käia.  

Kokkuvõttes võis rahule jääda, toidu/joogikulu perele oli vast 200€ nädal, kõht oli kogu aeg täis ja tagasi tulles näitas kaal 3 kilo vähem :-)

Umbes sama palju kui Eestis. Ehk siis võib hakkama saada 100 euroga nädalas, aga probleemi pole ka 500 eurot nädalas kulutada. Konkreetsemalt sõltub sellest, kuidas toituda - kas süüa üksnes kodus või käia ka väljas? Kas osta pisikestest nurgapoodidest, turult või supermarketist? Kas planeeritud viibimiskoha läheduses on mõni suurem pood või vaid turud/nurgapoed? Kui tahta odavalt läbi saada, siis 5 kg kott riisi supermarketis on 2€, 12pakk mune 1.5€, kanafilee 3€ ja krevetid 5€ kilo. Teiste toiduainete umbkaudseid hindu näeb näiteks Big C kaubaketi promokataloogis: https://www.bigc.co.th/promotion/super-save-promo-bro1.html või siis Numbeo lehelt https://www.numbeo.com/cost-of-living/in/Bangkok?displayCurrency=EUR. 

Euroopa Keskkonnaagentuuri 2017. aasta hooaja andmetel vastas 92% Bulgaaria randadest veepuhtuse miinimumnõuetele. Võrdluseks - Eestis oli see suhtarv vaid 80%:  https://www.eea.europa.eu/themes/water/europes-seas-and-coasts/assessments/state-of-bathing-water

Ehk siis kui Eestis ujumas kõlbab käia, siis Bulgaaria ei peaks samuti maha tapma.