Whitsunday saared on Austraalias Queenslandis asuv 74 erineva suurusega looduskaunist saarest koosnev arhipelaag. Nende hulka kuulub ka Keswicki saar, millest suurem osa moodustab rahvuspark. Kuid elu on seal sel aastal dramaatiliselt muutunud.

Rendileping Hiina arendajaga

Kõik sai alguse 2019. aastal, kui Hiina arendaja China Bloom sõlmis läbi kohaliku vahendaja 96 aastaks vaid 20 miljoni AUD (12,3 miljoni euro) eest rendilepingu, et ehitada 3000 inimesele mõeldud kuurort. Kontekstiks – praegu elab saarel mõnikümmend inimest, kuid turistidele on olemas külalistemaja, puhkuseks väljarenditavad majad ja kiosk. Nüüd plaanitakse sinna tõelist turismikombinaati, kirjutab news.com.au.

Ja sellist arendamist annab otsida.

Liikumispiirangud ja pisilennukite maandumisrada suleti.

Keswick asub 34 km Mackay linnast. Saarele jõudmiseks kasutati kas väikelennukeid või sõideti sinna paadiga. Nüüd on lennukite maandumisrada suletud, täpsemalt ligipääsmatu, sest arendaja teatas, et "ohutuse mõttes" saavad seal maanduda ainult kommertslendudeks sobivate paberitega. Hobilenduritel saarele enam asja pole. Ka varasem sadam on demonteeritud ja kohalikud peavad kasutama teist, ohtlikumat sadamat.

Elanikele on suletud ka pääs suuremale osale 530 hektari suurusest saarest, millest palju on riigimaa, s.h. 400 hektarit rahvuspargi alust maad. Kõikjal on juurdepääsu keelavad sildid ja teedele on paigaldatud tõkked. Ka looduskaunis Basil Bay on kättesaamatu.

Elanikke sunnitakse lahkuma

Kuus aastat saarel rendimajutuse elanud Julie Willisele anti kolm päeva lahkumiseks, sest China Bloom otsustas, et lühiajaline rent pole enam lubatud. Airbnb kaudu väljarentijad olid sunnitud broneeringud tühistama. Osadel välismaalt saabuvatel reisijatel oli tulekuni vaid nädal.

Kohalikest võimudest pole seni suurt abi, sest alati leitakse mingi formaalsus. Põhimõtteliselt blokeerib välisvõim saart ja saab seda teha. Ilmselt testitakse, kus on piirid.

Miks see lugu on oluline?

Selline Hiina arendajate maffia stiilis arendamine pole kaugeltki midagi erandlikku. Lihtsam on neil vaesemates riikides, kus lubatakse suurt majanduslikku tulu ja "jõutakse kokkuleppele". Klassikaline näide on Sihanoukville Kambodžas, mis paari aastaga muudeti mõnusast rannakuurortist betoonist ja klaasist kasiinolinnaks, kus sulle antakse üsna otse mõista, et teretulnud on vaid hiinlased.

Paljudel hiinlastel puudub soov tajuda ja mõista teisi kultuure, sest neid see lihtsalt ei huvita, kuna asjad organiseeritakse nii, et ümberringi on ainult kohalikud. Suhe elusloodusega on samuti meie arusaamadest üpriski erinev.

See, et selline arendus ja sellisel kujul toimub Austraalias, on ka eelneva taustal siiski üllatav. Justkui seal seadusi üldse poleks. Kõigile on selge, et sinna kuurortisse ei tule iialgi kohalikud, vaid see on mõeldud Hiinast saabuvatele gruppidele.

Kohalikud võitlevad selle nimel, et Queenslandi valitsus röövelliku rendilepingu tühistaks.