Kes küll oleks võinud seda arvata? Itaalia valitsus on otsustanud taasnatsionaliseerida Itaalia rahvusliku lennufirma Alitalia. Tegemist on osaga Itaalia valitsuse koroonaviiruse tagajärgede leevendamiseks mõeldud abipaketist. Itaalia maksumaksjale võib Alitalia järjekordne päästmine maksma minna kuni 600 miljonit eurot.

Alitalia meenutab Vene muinasjuttudest tuttavat lennundusvaldkonna Surematut Kaštšeid, kes suudab ikka rahulikult edasi tegutseda vaatamata aastakümneid kestnud rahapõletamisele - Alitalia pole kasumit teeninud viimased 15 aastat. Viimase kümne aasta parimaks tulemuseks võib lugeda 2011. aasta, kui kahjum oli kõigest 69 miljonit eurot. Tavalised aastased kahjuminumbrid on kolmekohalised, näiteks 2014. aastal ulatus kahjum 580 miljoni euroni. Eelmise aasta lõpus nentis Itaalia tööstusminister, et Alitalia toodab iga päev 2 miljonit eurot kahjumit. Muuhulgas aitab sellele kaasa see, et Alitalia maksab iga kuu suure summa lennukite liisingumakseid kaugelt üle nende turuväärtuse.

Alates 2017. aasta kevadest on Alitalia tehniliselt pankorotis, kui töötajad ja ametiühingud lükkasid tagasi lennufirma restruktureerimiskava, mis nägi ette 11 000 töötajast 1700 koondamist. Sellest alates on Alitaliat juhtinud haldurid ja Itaalia valitsus on võimaldanud ühe laenu teise järel.

Viimased kolm, kui mitte kümme aastat on Alitaliat püütud tulutult müüa. Huviliste ringis on erinevatel ajamomentidel olnud Ryanair, EasyJet, Lufthansa, Delta ja China Eastern. Kõigi huvi on vaikselt lahtunud peale seda, kui on selgeks saanud, et ametiühingud töötaks igasuguse restruktureerimise (s.t. koondamiste) vastu.

Vahepeal on ka Itaalia valitsuse seisukoht diametraalselt muutunud. Kui 2017. aastal välistas Itaalia valitsus Alitalia natsionaliseerimise, siis see seisukoht hakkas peagi muutuma ja nüüd siis näib asi lõpuks otsustatud olema. Ametiühingud on sama korduvalt taotlenud.

Kui natsionaliseerimisplaaniga edasi minnakse, luuakse Alitalia haldamiseks täiesti uus firma, mida kontrollitakse kas Itaalia majandusministeeriumi või riigiettevõtete kaudu. Kõik see ei lahenda siiski küsimust, kuidas kavatseb Itaalia riik lennufirma kasumisse viia, eriti arvestades hetkeolukorda lennunduses. Kui osad firmad on lendamise ajutiselt üldse peatanud (AirBaltic, Austrian Airlines, Brussels Airlines, Lauda), teatanud kuni 90% töötajate ajutisest koondamisest (SAS), siis kuhu plaanib lennata Alitalia, mis tegutseb riigis, kus on kõige rohkem koroonaviiruse juhtumeid Euroopas? Ja mida hakkavad tegema need 11 000 töötajat?

Igal juhul on ammu selge, et Alitalia on itaallaste jaoks midagi rohkemat, kui lihtsalt lennufirma ja selle elushoidmiseks ollakse valmis panustama maksumaksja raha vaatamata ilmselgele majanduslikule ebaefektiivsusele. Analüütikute hinnangul on Alitalias raha põletatud 9 miljardit euro ulatuses. On välja arvutatud, et selle raha eest, mis Itaalia valitsus on aegade jooksul Alitaliasse kokku süstinud, oleks Itaalia valitsus võinud osta kuus lennufirmat. Need oleks Air France, KLM, Turkish Airlines, Norwegian, Finnair ja SAS.