Kanaari saartel registreeriti 2026. aasta aprillis välisturistide arvu märkimisväärne langus, kui välisriikidest saabus saartele üle 110 000 külastaja vähem kui eelmise aasta samal kuul. Turistide arvu langus on esmakordne pärast pandeemia lõppu, kirjutab Canarian Weekly.
Riikliku Statistikainstituudi (INE) viimaste andmete kohaselt külastas saari aprillis 1,21 miljonit välisturisti, mis on 8,3% langus võrreldes eelmise aasta sama ajaga. See on esimene märkimisväärne rahvusvahelise turismi langus Kanaari saartel alates 2019. aasta oktoobrist, kui välja arvata pandeemia aegne sulgemisperiood. Kanaari saared olidki ainus suurem turismisihtkoht Hispaanias, kus aprillis registreeriti negatiivsed numbrid.
Suurim langus toimus Saksamaa ja Skandinaavia turgudel
Üks järsemaid langusi toimus Saksamaa osas, kust saabujate arv vähenes 2025. aasta aprilliga võrreldes 13,5%. Kanaari saari külastas aprillis kokku 225 526 Saksa turisti, mis on umbes 35 000 vähem kui aasta varem.
Oluline Briti turg püsis suhteliselt stabiilsena, kuigi ka Ühendkuningriigist saabunud külastajate arv langes 1,2%, mis on veidi üle 6000 turisti. Vaatamata langusele domineerisid Briti reisijad saabujate osas endiselt, Ühendkuningriigist reisis Kanaaridele kokku üle 506 000 inimese.
Protsentuaalselt toimusid suurimad langused Itaalias ja Põhjamaades:
- Itaalia: -14,5%
- Rootsi: -29,2%
- Taani: -30%
- Soome: -38,4%
Languse taga on majanduslik ebakindlus
Turismieksperdid osutavad kasvavale üldisele rahvusvahelisele ebakindlusele kui ühele peamisele majanduslanguse põhjusele. Sealhulgas viidatakse majanduslikule olukorrale Saksamaal ja Ühendkuningriigis, mis on traditsiooniliselt Kanaari saarte kaks suurimat lähteturgu. Arvatakse, et reisikindlust on mõjutanud ka geopoliitilised pinged, eriti Iraani sõda. Paljud turistid broneerivad nüüd puhkusi palju hiljem kui varem.
Vaatamata aprillikuu tagasilöögile on Kanaari saarte 2026. aasta turisminumbrid eelmisest aastast veidi ees. Välisturistide koguarv jaanuarist aprillini on 5,69 miljonit, mida on umbes 10 000 võrra rohkem kui 2025. aasta samal perioodil.
Ühe kuu põhjal on järeldusi muidugi veidi ennatlik teha. Eelseisvad suvekuud peaksid pakkuma selgema pildi, kas aprillikuu langus oli ajutine või oligi see saarte rekordilise turismikasvu aeglustumise algus. Aga Skandinaavia ja Soome lähteturgude sedavõrd suur langus on siiski üllatav.
Samal teemal:
Kas märtsis olnud tormidel ja sellest levitatud apokalüptilistel uudistel ei olnud minigt mõju turismi langusele? Kuigi tegelikul olukord ei olnud nii hull, siis klikkidel töötav meedia võimendas ja tegi olukorra ehk veidi hullemaks kui see tegelikult oli ja sellel võis olla oma mõju. Tavaline soomlane-rootslane võis mõelda, et kui seal nagunii sajab, siis pigem lähen mujale.
Ilmauudistel võis siin kindlasti oma mõju olla, aga see oli ju ka see aeg, kus kõik lennufirmad pasundasid, et oi, nüüd lähevad lennupiletid sõja tõttu väga kalliks. Võimalik, et hilised otsustajad Põhjamaades jäid äraootavale seisukohale.
Olin märtsis 2 nädalat Tenerifel ja meediakajastus oli täiesti üle võlli. Näidati pilte lumetormidest Tenerifel, aga pildil oli mingi koht Teide läheduses, kus millimeetrine lumekiht ei paneks meil isegi mõtlema, kas talvekummid peaks juba all olema. Järgmine pildiline kajastus oli kaosest lennujaamas, kus lende tühistatakse. Nii vähe inimesi, nagu seal fotol, pole ma Lõuna lennujaamas kunagi varem näinud ja lennud, mida mõned tühistati, olid kohalike saarte vahelised, väiksemate lennukitega lennud. Kohalikud pingutasid minu meelest ka vähe üle, meie majutuskompleksis suleti välibassein tugeva tuule tõttu. Elan mere ääres ja tuultega nagu tuttav - minule ei andnud see isegi noore tormi mõõtu välja, rohkem selline tavaline rannaäärne tuul. Jah, hommikust õhtuni päevitada ei saanud, sest vahel oli pilves ja sadas kuigipalju.
Kui teema juurde tulla, siis arvestades seda majanduslikku ebakindlust, hakkavad ehk majutuse jätkuvalt tõusvad hinnad ka mõjuma.
Olin ise ka samal ajal Tenerifel ja ei näinud samuti midagi hullu. Üle mägede sõites oli udune/sajune ja oli näha, et tuul oli palmioksi laiali pildunud. Ja Teidele viivad teed olid igaks juhuks suletud (õnneks jõudsime 2 päeva enne seda väga ilusa ilmaga ära käia). Suurim erinevus tavapärasest oli see, et lõunapool, kus tavaliselt on ilus, sadas vihma samas kui põhjapool oli just vastupidi ilus ilm. Lennujaam oli samuti tavapäraselt rahvastatud ja midagi hullu ei olnud. Lähedased kõik muretsesid meediakajastusi vaadates, et kuidas teil seal on ja kas jääte ikka ellu...
Eks veidi sama võib arvata ka Ukraina sõja meediakajastustega, kus iga droonihäire peale maalitakse meist pilt kui rinderiigist, mille peale keegi ei julge siia tulla...
