Akendeta lennukid pole kaugeltki uus idee, disainerid ja insenerid on selle mõttega mänginud juba aastaid. Loogika seal taga on suhteliselt lihtne – akende kaotamine vähendaks märgatavalt lennuki kaalu ja kütusekulu, mille tulemusena oleks lennukite opereerimiskulud madalamad ning oleks võimalik pakkuda soodsamaid piletihindu. Aknaid asendaksid kõrge kvaliteediga painduvad OLED ekraanid, mis oleks ühendatud lennukist väljas asuvate kaameratega.
Mõned näited:
Fotod: Centre for Process InnovationAinult et seni pole ennustused, et akendeta lennukid muutuvad reaalsuseks juba enne 2025 aastat, veel loodetud kujul täituma hakanud (kui ehk Emiratesi katsetused välja arvata). Mis ei tähenda kaugeltki seda, et idee oleks maha maetud või sellega enam ei töötataks. Tehnoloogia arenedes on virtuaalsete akende arendusse lisandunud täiendavaid ideid liitreaalsuse (augmented reality) ja osalise tehisintellekti kasutamiseks, mis pakuks veelgi kaasahaaravamat reisielamust. Näiteks, kui lennuk lendab üle mäeaheliku või linna, ilmuks ekraanile selle kohta täiendav info ja 3D kaart. Selliste lahenduste tulemusena poleks aknad enam mitte lennuki struktuurielement, vaid toimiks pigem lennuki meelelahutussüsteemi osana, sest võimalusi on lõputult.
Ilmselt võetakse tehisaknad kõigepealt kasutusele väiksemates eralennukites ning regulaarlendudel äri- ja esimeses klassis. Üheks näiteks on USA firma Rosen Aviation poolt arendatav projekt, millest hiljuti tegi ülevaate CNN.
Roseni lähenemine on selles mõttes eluterve, et esikohale asetatakse reisija poolt kogetav, mitte seda võimaldav tehnoloogia. Roseni eesmärgiks on tehnoloogia integratsioon peaaegu märkamatul kujul.
Fotod: Rosen AviationAkendeta lennukid ei pruugi siiski mitte kõigile meeldida, sest tehis on tehis ja reaalne elamus ikkagi midagi muud. Nii mõnegi inimese jaoks ei suuda ka parim ekraan asendada reaalsest aknast nähtavaid virmalisi, äikest, päikesetõusu või muud huvitavat. Osade inimeste jaoks võib akendeta lennuk tekitada ka klaustrofoobilise tunde, kuigi Roseni kogutud tagasiside näitas positiivseid kogemusi. Võimalik on muidugi ka segalahendus, kus osad aknad säilivad, osad aknad asendatakse aga virtuaalsete akendega.
[[poll:16]]
Kui seni lähevad aknaalused kohad esimesena, siis OLED-tulevikus ei taha seal keegi istuda ning eriti hinda läheb suurte lainerite keskmine istmeterida ;)
Panin kodus OLEDi mängima ja istusin sellest 30-40 cm kaugusele. Minutit ma igatahes vastu ei pidanud, enne hakkasid silmad valutama.
Mina nt ei talu aknaalust kohta juba praegu-enne koroonat-ja ajastul enne seda. Klaustrofoobia tekib akna all, kus lennuki äär kaardub peakohale väga lähedalt. Alati eelistan-nõuan-ostan vahekäiguäärse koha.
Hääletustulemused on muidugi huvitavad. 2/3 vahib aknast välja kuid heal juhul (sõltuvalt lennukist ) saavad aknast välja vaadata. Need muidu sülle ronijad jätame kõrvale. Eh:)