Viimased kommentaarid

Hetkel on enamus hindu maailmas tõusu-trennis ja pumpavad numbreid üles, mis on tarbija seisukohalt muidugi halb trend.

Wizzi regamisel on võimalus, et nad teevad ise sulle chek-in - teed lihtsalt ristikese vastavasse ruutu ja see läheb maksma 1.60 ning enne lendu peaks sulle automaatselt meiliaadressile laekuma chekitud pilet.

Vaata matkafoorumit: https://matkafoorum.net/

Seal on päris mitmeid arutelusid erinevatest telkidest erinevate matkastiilide jaoks.

Ühte ma muidugi ütlen - sinu soovidega telk on 5-10 kg raske ja parajalt suur ning rattaga selliseid väga ei veeta (eriti kui plaanid ka muud kraami kaasa võtta). Ning ka telgi ülespanemise teenus on hetkel Eestis veel täiesti välja-arendamata sektor ;)

Ei maksa lasta end suurtest arvudest hullutada. Kõik on praegu paanikas India numbrite pärast, kuid Türgis käiakse jätkuvalt peredega puhkamas. Ometi on sealsed päevased nakatunute numbrid 3x hullemad (nakatunute üldarv on 5-6 x väiksem, samas kui elanikke on 16x vähem).

Kui Mallorca poole vaadata, siis võib kaaluda ka naabersaar Menorcat. Paar-kolm aastat tagasi sai ühe tripi käigus mõlemal saarel seigeldud ja mulle isiklikult meeldis Menorca rohkem.

https://en.wikipedia.org/wiki/Menorca

Seega kui on plaan sügisel reisima minna, siis pole mõtet hetkel veel vaktsineerima tormata, sest võib juhtuda, et reisi hetkeks on sul juba 6 kuud läbi ja tuleb hakata järgmise ringi vaktsineerimist taotlema !

Aga kui sa oled selle endalegi märkamatult paar-kolm kuud tagasi läbi põdenud ja loomulikult mingit testi ei teinud (selliseid inimesi on Eestis ilmselt juba tuhandeid ja maailmas miljoneid) ning hetkel seega täiesti terve ? Ning nüüd enne lendama minekut saad (jääk)positiivse testi !

Mis siis tõestab, et tegelt sa pole enam ammu haige (ega nakkav), kuna sa isegi ju ei tea kus ja millal sa selle viiruse saada võisid (kas paar kuud tagasi või alles üleeile) ? Kas siis on puhkusereisi asemel tõenäolisem variant hoopis punane paanikanupp - sinule nädal garantiini + kõik lähikontaktsed testima ?

Maailmas on miljoneid ja Eestiski ilmselt mitmeid tuhandeid selliseid, kes corona sümptomiteta ja eneselegi märkamatult juba mõni aeg tagasi läbi põdenud (või siis pidasid kerget nohu gripiks ja ei testinud ennast). Kui nad nüüd paar-kolm kuud hiljem enne reisi kohustuslikku testi tegema lähevad ja (jääk)positiivse tulemuse saavad, kas seal on võimalik aru saada, et tegu vana juhtumiga või oled sa nende jaoks värskelt leitud uus haigussümptomitega isik, kes peab kohe nädalaks karantiini jääma ning reisi võid rahus ära unustada ?

Mingi osa filmist '7 aastat Tiibetis' on filmitud Manangis (Nepaal). Küla kinos näidatakse seda teost turistidele/matkajatele pea iga päev ja sai isegi seda seal vaadatud - väike eksootiline kinoelamus ;)

Iraani külastades oli üks soovidest Persepolise külastus tänu paarile Aleksanderi eluloole, mis läbi loetud. Ajaloo iroonia on selles, et poleks ta seda linna maha põletanud, oleks too tänaseks ilmselt mitu korda ümber ehitatud ja 2400 aasta vanuseid ehitisi/varemeid oleks seal vaid näpuotsaga.

Ankori külastamine oli plaanides just tänu mitmetele dokkidele, kus seda nähtud ning 'Tomb Rideri' seos oli täiesti ununenud (küll aga tuletati seda kohapeal piisavalt aktiivselt meelde, kuna kohalik turism sai erilise hoo sisse just peale toda filmi). Kusjuures filmis ei seigelda mitte Ankor Wat'is, vaid Ankor Thom'is (suured pead) ja Ta Prohm'is (varemetel kasvavad puud).

Nooruses loetud Nanseni ja Amundseni elulood tekitasid tahtmise Norrat külastada kui selleks võimalused avanesid ja tänaseks on seal juba õige mitu korda seiklemas käidud. Fram'i muuseum Oslos on üks mu suuremaid muuseumielamusi (kuna mul oli juba eelnevalt piisavalt palju infot tänu loetud raamatutele ning nüüd nägin ja katsusin neid laevu oma silmaga).

Mõningad filmid ei tekita mingit konkreetset soovi kuhugi minna vaid sellise üldise tungi - minna mägedesse või siis lihtsalt mõnele pikemale matkateele.

Loomulikult kui sattud mõnda suurlinna, siis üritad ka ise ära vaadata/külastada kuulsamad ehitised, mida teles/kinos korduvalt nähtud (Eiffel, Colosseum, Akropolis, Sagrada Familia jne). Paljud sellised kohad toimivad alateadlikult nagu reklaam - et kui poodi jõuad ja midagi osta vaja, siis keegi päkapikk ajukurdudes teavitab mida hiljuti telekas nägi  ja järelikult peab selle ära proovima. Nii ongi, et Pariisi jõudes tunduks väga imelik, kui Eiffel nägemata jääb ja veel parem kui ka tornis üleval ära saaks käia.

Tundub, et coronaga läheb samuti nagu gripiga - pidevalt muteerudes ei alu mõni elujõulisem uutest tüvedest enam vanadele vaktsiinidele ja kui tahad lainel püsida, siis pead endale paar korda aastas uusi vaktsiine sisestada laskma:

https://eestinen.fi/2021/01/varske-info-koroona-louna-aafrika-mutatsioon-vahendab-vaktsiini-tohusust-50-protsenti-seetottu-reisipiirangute-kaotamist-niipea-ei-tule/

Nii võib mingil hetkel kujuneda olukord, et Aasiasse minekuks on vaja ühe ja L-Ameerika jaoks teise vaktsiiniga vaktsineerimise tõendit ning pool aastat hiljem võib asi juba olla vastupidi.

Ma ei ole vaktsiinivastane, endalgi nii lapsepõlves kui ka hiljem mitmed süstid tehtud.

Praeguse corona-vaktsiini suhtes aga ootaksin rahulikult veel mõne aja, sest tegelikult ei tea ju keegi, kui tõhusalt ja kui kaua see toimib - poole aastaga lihtsalt pole võimalik piisavalt palju teadmisi saada. 

Mulle meeldib üks meem, kus öeldakse "Gripivaktsiini on arendatud 70 aastat, aga endiselt on selle edukus 40-50%; corona-vaktsiiniga on tegeletud 7 kuud ja juba on saavutatud 95% edukus".

1. Sel päeval kui Hiina lukku pandi, maandusin Bangkokis. Lisaks Taile tegin nädalase visiidi Kambodzasse. 

Veel õnnestus suvel nädal P-Norras matkata.

2. Hetkel ootan ja vaatan, mis võimalused suvel lahti lähevad. Ei usu, et sel aastal Euroopast kaugemale sihin. Võibolla nädalane rattamatk Leetu või Soome. Gotland on ka juba mõned aastad plaanides olnud (kui Rootsi lahti peaks tehtama).

3. Siinsetes lennupakkumistes olid alles äsja mõned olematute hindadega Ryani pakkumised (nii kevadeks kui sügiseks), mis tava-aastal oleks hetkega kaubaks läinud. Nüüd küll mõtlesin veidike, aga jätsin ära, sest tulevik on suht määratlematu ja kui liita otsa testimise kulud ja võimalikud piirangud kohapeal (ma ei ole hotellis istuja), siis ei tundunudki need enam nii soodsad.

Reaalses elus läheb lennundus ilmselt täistuuridel jälle käima 2022.a suvest - olgu siis põhjuseks, et covidit enam pole või et kõigil on sellest juba täiesti pohh, kuna elu tahab elamist.

Küll mitte spa, aga ikkagi kodumaine ajaveetmise võimalus.

See uudis on ehe näide Eesti ettevõtjate hinnapoliitikast ja põhjus, miks üritatakse puhata kusagil Eestist kaugemal: https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/suusahuviliste-masside-all-agav-kuutsemae-vahendas-maepileti-kehtivusaega-ja-tostis-hinda?id=92115297

Esimest digikat nägin lähemalt ühel reisikaaslasel 2002. Enda esimese ostsin kusagil 2005 lõpus.

Tundub, et arvestama peab ka kõigi teiste samale lennule sattunud inimestega. Piisab, et ühel neist avastatakse koroona ja istudki enamiku oma puhkusest garantiinis koos ülejäänud sama lennu seltskonnaga.

https://eestinen.fi/2020/05/hispaanias-pandi-karantiini-lennuk-140-reisijaga-pardal-kui-uhel-reisijal-tuvastati-koroonaviirus/

Enne eilset oli WHO poolt pandeemia viimati välja kuulutatud 2009.a Seagripi aegu. Siis jäi hinnanguliselt haigeks 700 milj - 1,4 miljardit inimest ja suri 150-575 tuhat (täpset numbrit ei tea keegi). Numbrid tunduvad väga suured, aga ei mäleta erilist paanikat siinkandis, ega üldse Euroopas. Põhjus on ilmselt selles, et suremuse protsent oli vaid 0,01-0,08%, ehk isegi vähem kui hooajalisel gripil (https://en.wikipedia.org/wiki/2009_flu_pandemic). Praegu on arvestuslik keskmine kusagil 6% kandis (75...600 x kõrgem); ellimineerides Hiina, siis isegi üle 15%.

Samas Hiina hetke olukorda vaadates võib juhtuda, et ka Euroopas saabub viiruse levikule ühel hetkel paari kuu pärast täiesti ootamatu lõpp (nagu 2003.a SARS-epideemia aegu; praegune tüvi pidi olema 0,86% sarnane tollega). Enne seda tuleb aga ilmselt suuremal osal Euroopa riikidest elada läbi karantiin, mis võib olla ka karmim kui hetkel Itaalias.

@ Jochen

Need ankeedid on ilmselt selleks, et kui tollelt lennult avastatakse hiljem koroonasse nakatunud, siis on suht kerge võtta ühendust ülejäänud sel lennul lennanutega.

Teoreetiliselt võiks anda mingit infot toimuva ja eesootava suhtes, kui vaadata, kuidas käitus eelmine sarnane juhtum (ehk siis 2003.a SARS):

https://en.wikipedia.org/wiki/2002%E2%80%9304_SARS_outbreak

Siit nähtub, et eelmine kord hoidis Hiina maailmale teatamisega infot kinni 3 kuud (seekord vaid ca 1,5 kuud).

Viiruse laia maailma viimiseks piisas tegelt vaid paarist-kolmest üksikust supernakatajast.

Kui muu maailma surmaprotsent oli 14-21%, siis kommunistlikes Hiinas ja Vietnamis vaid 6,6% ja 7,9% (seega, kas saame ka seekord uskuda, et Hiinas nii vähe inimesi nakatub/sureb; ning et Vietnamis, aga samuti (pool)sõjaväeliste reziimidega Tais, Kampucheas, Birmas pea-aegu polegi nakatunuid/surnuid). Või on reziimidele kasulikum neid mitte lugeda, et mitte tekitada turismist elatuvates riikides paanikat.

Lääne maailmast kannatas vaid Kanada ja mujal oli nii vähe nakatunuid, et eelmine kord ei jõudnudki siin kandis mingit paanikat tekkida.

Viirus kadus sama äkitselt kui tekkis ca pool aastat hiljem ning põhjust nagu ei oskakski välja tuua ! Paar hilisemat haigusjuhtu ei tekitanud enam doominoeffekti. (Meenutab veidi M.Crichtoni "Andromedat")

Söömise puhul on parim variant, mille puhul pole võimalik eksida - leia söögikoht, kus piisavalt palju kohalikke istub/sööb. 

Saad kaks ühes - nii soodsa hinna kui hea toidu.

Pole seal lennujaamas raha tagasivahetamisel mingit probleemi (vähemalt 3 aastat tagasi). Kusjuures pole mõtet seista sabas välisukse juures (saabujate probleem) vaid mine rahulikult 2.krs väljuvate lendude sektsiooni ja seal saad ilma mingi sabata oma rahad üht või teistpidi ära vahetada.

Mina võtsin enne minekut SEBst (Tornimäe peakontor) hunniku dollareid.

Kohapeal on taala ametlik kurss 1:4000, aga poes kohalikus rahas makstes tahetakse alati 100 kohalikku lisaks (ehk siis 0,5$=2100R ja 1,0$=4100R). Samas see 100R on vaid 2 eurosenti. Põhimõtteliselt nad käsitlevadki raha nii nagu dollar oleks paberraha ja kohalik riaal mündid (kuigi ka see on paber); mingi aeg oli rahakoti vahel ka 20000R (2,50$).

Kusagil (kõrval)tänaval süües/näksides on alati hea veidi kohalikku omada, sest hinnad võivadki olla 500-2000R.

Dollarikupüürid võiks jääda vahemikku 1...20$. Kõige levinum kohapeal on 1$ ja need olid kohati ikka vägagi kulunud välimusega aga kordagi ei tekitatud probleeme vastuvõtmisega.

Tai baathe võtsid piirilähedaste alade transamehed mul paar korda kursiga 3$=100B, ehk 6-10% kursikasumiga nende jaoks.

Kui vähemalt paar-kolm korda aastas reisida, siis on mõtet teha juba aastane kindlustus. Maksab midagi 70-100 vahel (v.a. USA) (oleneb mida ja kui kallilt kindlustad) ning ei pea iga kord enne minekut muretsema. Mõni aasta tagasi, kui ma veel seda varianti ei kasutanud läks mul üksnes Iraani 3 nädalane kindlustus rohkem maksma kui praegu aastane.

Paljudel on tegelt automaatsed kindlustused olemas juba pankade mõningate krediitkaartidega, aga nad ise ei tea seda - uurige järgi !