Trip.ee foorumis ja Tripi Facebookis esitati küsimus, et mis riik või mis riigid on tekitanud sellise emotsiooni, et sinna küll enam tagasi reisima ei kipu. Kommentaare oli ohtralt mõlemas kanalis, võtaks järgnevalt arvamused kokku.

Kõige rohkem negatiivseid kogemusi pakkunud riik: Egiptus

Egiptus sai konkurentsitult kõige enam mainimisi, mida oli umbes samapalju, kui said järgnevad 5-6 riiki kokku. Egiptuse puhul ei meeldinud teeninduse nõrk tase, vähese vaheldusrikkusega söögid, vaatamiste/tegevuste nappus, liiga palju slaavi turiste.

Egiptusele järgnesid:

• II koht: Venemaa - Siin vist kommentaare pole vaja.
• III koht: Maroko - Kommentaarid küllaltki sarnased Tuneesiaga: ebameeldiv ja pealepressiv rahvas, petavad, ülbitsevad, valetavad. Kõikjal räpane.
• IV koht: Bulgaaria - Sovjetliku koleda arhitektuuriga linnad, ebastabiilne kliima.
• V - VI koht: Türgi ja India - Türgit isegi eriti ei kommenteeritud, India puhul toodi välja räpasus, palavus ja sullerdamine.

Kohad VII ja edasi:

• Tuneesia
• Küpros
• Valgevene
• Albaania
• Rumeenia
• Kuuba
• Hiina
• Malta
• Portugal
• Rhodos (kui sihtkoht)
• Iisrael, Dubai, Montenegro, USA, Malaisia

Mida arvamused näitasid?

• On selge, et riiki, mis sobiks kõigile universaalselt hästi, pole olemas. Ja vast hea ongi. Igav oleks, kui kõik kiidaks ainult maasikaplombiiri.
• Arusaadavalt leidsid kõige rohkem mainimist need riigid, mis on kõige rohkem turismiradaril (erandiks Venemaa).
• Oht negatiivsete emotsioonide tekkeks on suurem meist erineva kultuuritaustaga riikides nagu Egiptus, Maroko või Tuneesia.
• Reisilt saadavad emotsioonid sõltuvad paljuski ootustest. Kellele on maha müüdud Pariisi romantilised kohvikud, murevaba rannapuhkus Hurghadas või Incredible India, võivad kõigis kolmes kohas tõsiselt pettuda. Parem oleks reisides ühele või teisele kohale oma ootusi mitte liialt projetseerida, vaid pigem võtta riiki just nii, nagu ta selles kohas antud hetkel on.
• Loomulikult sõltuvad reisimuljed oluliselt sellest, kas tegemist on rannapuhkusega ühes konkreetses kuurortis või reisitakse ringi omal käel. See viimane seltskond tundub justkui rahulolevam.
• Küllalt oluline roll emotsiooni tekkimisel on varasemal reisikogemusel. Täpselt samast situatsioonist Marokos väljuvad esimest korda Araabia kultuuriga kokkupuutuja ja maailmas igasuguseid asju näinud reisija emotsionaalselt täiesti erinevalt.
• Reisikogemuse kasvades tolerantsus ootamatute ja/või kultuuriliselt erinevate situatsioonidega üldjuhul kasvab.
• Ka reisimises on moevoolud ehk riigid, mis mõnel aastal on eriti populaarsed. See on paljuski kinni ka lennuühendustest ja nende hinnast.
• Eeltöö ei tee kunagi paha. Planeerimisega ei tasu üle pingutada - nii võib kaduda võime näha ja nautida juhuslikke hetki – kuid suurem selgus aitab vältida amatöörlikke möödapanekuid.

Kokkuvõtteks:

Reisimine on väga isiklik asi, teiste inimeste kogemusi endale või enda kogemusi teistele üle kanda on võimalik vaid osaliselt. Üldistamine on loomulikult võimalik, aga üldiselt tuleb kõike ikka ise ja iseenda vaatenurgast kogeda.