Euroopa Komisjon võttis 29. juulil vastu määruse, millega alates 1. septembrist 2024 muutuvad lennureisijate käsipagasis lubatud vedelike mahupiirangud. See tähendab, et alates septembrist või käsipagasis lennule kaasa võtta vedelikke vaid kuni 100 ml pakendites, kuid nende arv ei ole piiratud.
Otsuse tingisid probleemi lennujaamade julgestuskontrollis kasutatavate uute läbivalgustusseadmete seadistustega, mis teisisõnu peab tähendama vist seda, et uute seadmete töökindlus jätab soovida. Määrus hakkab kehtima kõikides Euroopa Liidu liikmesriikide, Islandi, Šveitsi ja Norra lennujaamades, sealhulgas ka Tallinna lennujaamas, kus kasutatakse julgestuskontrollis uusi C3 standardi EDS CB (Explosive Detection Systems for Cabin Baggage) seadmeid.
Päris vana praktika juurde siiski tagasi ei pöörduta. Nii ei pea Tallinna lennujaama julgestuskontrollis vedelikke käsipagasist välja võtma ning samuti ei pea neid panema läbipaistvasse kotti. Reisijal võib käsipagasis olla mistahes arv kuni 100 ml vedelike anumaid ja need võivad paikneda üksteisest eraldi pagasis.
Elektroonikat määrus ei puuduta ning elektroonikaseadmeid, nagu sülearvutid, käsipagasist välja võtma ei pea.
Septembris kehtima hakkav vedelike mahupiirang võib Tallinna lennujaamas ajutiselt tähendada pikemaid järjekordi julgestuskontrollis. Vedelikupiiranguid Tallinna lennujaamas leevendati alles selle aasta märtsis.
Mis edasi saab?
Vedelike 100 ml mahupiirangu muutus on mõeldud kehtima ajutiselt. Nüüd peavad läbivalgustusseadmete tootjad oma seadmete konfiguratsioone parandama ning läbima laborites testid, mis kinnitavad, et uut tüüpi EDSCB seadmed vastavad nõutavatele avastamisstandarditele. Igaüks võib siin ise välja pakkuda, kaua see protsess võiks aega võtta.
Lennujaamad on uude tehnoloogiasse kõvasti investeerinud
Küllalt paljud Euroopa lennujaamad, nende seas ka Tallinna, Helsingi ja Stockholmi lennujaamad, on päris kõvasti investeerinud uuenduslikku tehnoloogiasse, mis võimaldas loobuda piirangutest reisijate käsipagasis vedelike, aerosoolide ja geelide vedamisel. C3 standardi turvaseadmed on keskmiselt 8 korda kallimad, kui lennujaamade tavalised turvaskännerid, lisaks on nende opereerimis- ja hoolduskulud kuni 4 korda kõrgemad.
Uus kallis tehnoloogia pidi oluliselt kiirendama julgestuskontrolli läbimist, kuigi Tripi foorumiteemas Tallinna lennujaama turvakontroll saab lugeda, et täiendav lisakontroll uute masinate puhul kujunes pigem reegliks kui erandiks. Ilmselgelt see uus tehnoloogia päris laitmatult ei töötanud.
Lennujaamad on nüüd rumalas olukorras – suured investeeringud on tehtud, aga uue tehnoloogia lubatud eelistest on kasu minimaalselt. Nüüd on küsimus, kas turvakontrolli 3D skännerite puhul piisab tõesti vaid masinate konfiguratsiooni timmimisest, mille loodetavasti varsti korda saab või on vajalikud põhjalikumad tehnoloogilised uuendused? Lennujaamad on kutsunud üles, et esitataks selge edasine tegevuskava.
