Kõik lennureisijad teavad (või vähemalt peaksid teadma), et lennureisist mahajätmise, hilinemise või lendude tühistamise puhul reguleerib Euroopa Liidus nende õigusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr. 261/2004. Reisijatele makstav hüvitis sõltub lennureisi ja hilinemise pikkusest, jäädes vahemikku 250 ja 600 eurot, millele vajadusel lisandub hoolitsuskohustus. Kui palju lennufirmad aga tegelikult EU261-st tulenevalt reisijatele kompensatsioone maksavad?

Uudisteagentuuri Reuters info põhjal maksis Lufthansa Grupp (Lufthansa, Austrian Airlines, Swiss, Brussels Airlines, Eurowings) 2018. aastal reisijatele hüvitistena välja orienteeruvalt 500 miljonit eurot. Selline summa öeldi hiljuti välja ühel konverentsil. Lufthansa pole toodud numbrit ametlikult kinnitanud, kuid varem on öeldud,et 2018. aasta esimese 9 kuuga ulatus EU261 väljamaksete summa 350 miljoni euroni, mida on üle kahe korra rohkem, kui aasta varem. Seega peaks suurusjärk 500 miljonit eurot enam-vähem õige olema. Ametlik number avaldatakse märtsis.

Kas 500 miljonit eurot on vähe või palju?

Sõltub, kuidas seda interpreteerida. Lihtsa jagamistehtega võib leida, et kui keskmine kompensatsioon reisija kohta oli näiteks 350€, siis maksti eelmisel aastal hüvitist ligi 1,43 miljonile inimesele. Või kui see oli 400€, siis 1,25 miljonile reisijale. Arvestades, et Lufthansa grupi lennufirmadega lendas 2018. aastal 142 miljonit reisijat, sai hüvitust ~1% reisijatest.

Selline matemaatika oleks siiski eksitav lihtsustamine, sest ei võta arvesse muid lendude hilinemise, tühistamise või ülebroneerimisega kaasnevaid kulusid nagu hotellimajutus, toitlustus, piletite broneerimine mõne teise lennufirma lennule jmt. Seega on hüvitist saanud reisijate protsent kindlasti väiksem.

Arvestada tuleb ka seda, et 2018. aasta polnud Lufthansale päris tavaline aasta. Air Berlini pankrotile järgnenud segadus, viivitused Air Berlini lennukite ülevõtmise ja sulandamisega Eurowingsi operatsioonidesse, pilootide nappus ja erinevad streigid põhjustasid eelmisel suvel hulganiselt lendude hilinemisi. Võib eeldada, et 2019. aasta tuleb selles plaanis veidi rahulikum.

Samas tuleb väljamakstud hüvitisi vaadata kontekstis ka teenitud tuludega. Kui palju teeniti tulu ülebroneeringutelt võrreldes väljamaksetega või tasulistelt lisateenustelt nagu äraantav pagas? Mitu protsenti reisijatest neile seadusega ettenähtud hüvitist üldse taotles? Seega pole suurt mõtet ka arvutusel, et igale müüdud pileti hinnale lisati hüvitiste maksmiseks 3,5 eurot (142M : 0,5M).

Kuidas on lood teiste lennufirmadega?

Põgusa ülevaate teeb Financial Times. Näiteks Wizz Air teenis 2018. aastal maksustamiseelset kasumit 286 miljonit eurot ning maksis kompensatsioonideks 30 miljonit eurot – ehk 10,5% maksudeelsest kasumist.

IAG (BA, Iberia jt) maksis 2017. aastal hüvitisteks 65 miljonit eurot Heathrow lennujaamas toimunud elektrikatkestuse tõttu, mis sundis British Airwaysi kolme päeva jooksul tühistama 726 lendu, mis kokku mõjutas vähemalt 75 000 reisijat.

EasyJet maksis 2018. a. septembris lõppenud majandusaasta jooksul EU261 kompensatsioonideks 39 miljonit naela ehk 44,5 miljonit eurot. Ryanairi käpardlikkus töötajate tööajagraafikute koostamisel sundis neid 2017. aasta septembris ja oktoobris tühistama 2000 lendu ning maksma hüvitisteks 25 miljonit eurot. Jällegi, need summad oleksid kindlasti suuremad, kui ettenähtud hüvitist oleks taotlenud kõik reisijad.

Kokkuvõtteks

Arusaadavalt lennufirmadele EU261 ei meeldi, kuid seda võetakse osana sellest ärist. Alati leiab põhjuse avalikuks nurisemiseks vaid Ryanairi juht Michael O’Leary, kelle jaoks on liiga kõrge ka nafta madal hind, kes on pahane, et töötajad viletsa juhtimisega rahul ei ole ja streikima kipuvad ning kellele juba alates 2005. aastast kehtiv regulatsioon ikka veel uudisena näib tulevat.

Meeles tuleks siiski pidada, et EU261 pole mõeldud lennufirmade karistamiseks, vaid tagamaks, et lennud toimuks plaanipäraselt. Staažikamad lendajad ilmselt mäletavad aegu, kui madala täituvusega lendude tühistamine "tehnilistel põhjustel" ilma lennufirmale järgnevate sanktsioonideta oli küllalt sage praktika. Reisijana neid aegu tagasi küll ei ihkaks.