Pärast seda, kui Iraan vastas 28. veebruaril alanud USA ja Iisraeli rünnakutele droonide saatmisega Pärsia lahe riikide lennujaamade suunas, on lennuühendused piirkonna eri riikidest toiminud väga erineva stsenaariumi järgi. Samal ajal, kui Katari, Bahreini ja Kuveidi lennujaamad on kas suletud või nende töö on tõsiselt häiritud, on Araabia Ühendemiraatidel õnnestunud hoolimata ohtudest suur osa lende toimima saada. Näiteks Emirates on taastanud umbes 70–80% oma kriisieelsest lennugraafikust, kuid Qatar Airways opereerib minimaalse graafikuga. Euroopa lennufirmad on lennud piirkonda kas nädalateks või kuudeks üldse tühistanud.

Kuidas õnnestub Araabia Ühendemiraatide lennufirmadel vaatamata kõigele oma lende käigus hoida? AÜE väljaanne The National heidab olukorrale valgust.

Kindlustus

Paljud lennufirmad ei saa Pärsia lahe piirkonda lende korraldada, sest hetkel on neil raske või võimatu saada sellistele lendudele kindlustust. Kuigi ametlikku kinnitust pole, võib ridade vahelt välja lugeda, et AÜE valitsus on astunud samme, et garanteerida riigi lennufirmade kindlustuspoliisid. See tagab lennureiside järjepidevuse kriisi ajal.

Siin mängib muidugi rolli ka see nüanss, et erinevalt näiteks Euroopa lennufirmadest pole Pärsia lahe piirkonna lennufirmadel võimalik saata oma lennukeid ja töötajaid maailma muudesse piirkondadesse.

Turvalised lennukoridorid

Lennuliiklusteenistused korrigeerivad lennumarsruute vastavalt julgeolekukeskkonnale ja hoida õhusõidukid etteaimatavatel ja rangelt hallatud marsruutidel ning eemal tundlikumatest või kõrgema riskiga piirkondadest. Lendude ohtust ei taga mitte patrullivad hävituslennukid, tegelikeks turvameetmeteks on etteaimatavus ja nähtavus, mis sünnib läbi seire, lennujuhtimise, marsruutide planeerimise ning tsiviilametite ja sõjaväe tiheda koostöö kaudu. Küll aga on viimasel ajal muutunud kontrolli tase. Paindlikkust on vähem ja järelvalvet rohkem.

Dubai lennujaamas saabuvad paljud lennud samaaegselt, et reisijad saaksid kiirelt ümber istuda mõnele järgnevale väljumisele, mis on samuti koondunud teatud ajaakendesse. Seda süsteemi on suures osas õnnestunud säilitada, kuid ootamatud häired ja ümbersuunamised võivad lennugraafikuid siiski sassi lüüa.

Õhuruumi sulgemise kulud on liiga suured

Kuigi kriiside ajal on lendude toimumise üle otsustamisel peamiseks ohutuskaalutlus, on selge, et lennujaamade sulgemistega kaasnevad väga suured rahalised kulud. Paljud kulud säilivad lennufirmadele ka siis, kui lennukid seisavad maas – töötajatele tuleb ikka maksta, korralise hoolduse eest tuleb maksta, tühistatud lendude eest tuleb raha tagastada jne. Dubai on maailma tihedaima rahvusvahelise liiklusega lennujaam ja loomulikult mängivad ärilised kaalutlused olulist rolli. Kui on võimalik ohutult lennata, siis seda püütakse ka teha.