Lissabonist 90 minutit lõunasse sõites leiab Troia poolsaarel rannad, mis võivad ilu poolest vabalt konkureerida Kariibi mere või Tai randadega. Kuigi nii kohalikud kui rikkad ja ilusad nii Portugalist kui mujalt (seal elab osaliselt näiteks Madonna) on neist kogu aeg teadlikud olnud, pole Euroopa ühes parimas rannas suurt midagi, mis viitaks rannakuurortile. Paar söögikohta, ei mingeid Dolce & Gabbana butiike või baare. Seni.
Troia ja Comporta puutumatute randade taga tuleb vaadata ajalugu. Poolsaarel asuvad maad jõudsid läbi keerdkäikude 1955. aastal lõpuks Portugali rikkaima, Espírito Santo pankurite perekonna valdusesse. Hoolimata randade unikaalsest ilust ja turismipotentsiaalist polnud perekond selle arendamisest huvitatud ning rand säilis puutumatuna. Olukord muutus 2014. aastal, kui Espírito Santo pank suure kahjumi tõttu Portugali keskpanga poolt suleti. Panga omanikud olid sunnitud müüma oma kinnisvara, sealhulgas ka maavaldused Troia poolsaarel.
Valge liivaga randu on 50 km
Sellise koha müükitulek tekitas arusaadavalt suurt rahvusvahelist huvi. 2018. aasta lõpus toimunud tehinguga sai valduse uueks omanikuks konsortsium, mille moodustavad Portugali rikkaimale naisele Paula Amorimilile kuuluv luksuskaupu müüv Amorim Luxury ja kinnisvaraarendaja Vanguard Properties. Erinevalt eelmistest omanikest plaanivad uued omanikud investeerida rannapiirkonna arendamisse.
Troia ja Comporta piirkonnast peaks 1,5 miljardi eurose investeeringu tulemusena saama kõrgetasemeline unikaalne puhkusekoht. Erinevate projektide seas näevad plaanid ette kahe hotelli, golfiraja ja luksusvillade rajooni ehitamist. Wall Street Journal ennustab, et Troia poolsaarest saab varsti "uus Ibiza", millel on potentsiaali üle võtta puhkajaid Baleaari saartelt. Kui Baleaarid, Hispaania rannik ja Algarve on ülerahvastatud, siis Troiast leiab 50 km puutumatuid randu. Sealsed maalilised külad meenutavad seda, kuidas Ibiza nägi välja 40 aastat tagasi.
Päris Ibizat Troiast siiski ei saa. Erinevalt teistes randades 1960ndatest 1990ndateni kerkinud arendustest kehtivad täna kinnisvaraarendajatele karmimad nõuded. Seadus keelab ehitada rannale lähemale, kui 1 km, seega piirkonna kõige unikaalsem osa – puutumatud rannad – peaks säilima.
Allikas: El Mundo Fotod: Google Street View
Seal on tegelt hotellid ja restod ning ka golfikeskused juba olemas. Viimati sai käidud seal 2010. aastal. Eks seal käivad tõesti rikkad ja ilusad. Lissabonist on kaugus maanteed mööda 135 km, aga saab ka praamiga. Poolsaare alguses on veinimõis Adega da Herdade de Comporta
Ma kahtlustan, et ibizaliku arendamise alustamise takistus peitub hoopis milleski muus. Olin seal juulis. Tuul oli täpselt nii tugev, et randa jäetud riided leidsin pärast kerge liiva alt. Vesi oli külm, vaatamata õhusoojale selge päikse all. Vastu ööd läks nii jahedaks, et tuli jope peale panna. Seal kasvavad isegi puud nurga all. Võib-olla olin kehva ajastusega ja ei vedanud ilmaga, aga see laustühjus pani ikkagi õlgu kehitama. Ei kujuta hästi ette seda paika võrreldes üldise vahemere rannabisnisega (Ibiza jne), kus tihedalt on kõik hotelle täis ja toolikese eest tuleb maksta. Ja kõik see pralle ju kestab aprillist oktoobrini. Portugal vastu avatud Atlandit – ei usu. Miks siis kõik see vähenegi on Portugalis pikka aega ainult Algarve piirkonnas?
