Keenias on tavaks, et iga president püüab jätta oma jälje ajalukku mõne algatusega. 2022. aastal Keenia presidendiks valitud William Ruto ambitsiooniks on aastaks 2032 istutada kliimamuutustega võitlemiseks Keeniasse 15 miljardit puud. Eesmärgi saavutamiseks kuulutati nii 2023. novembris kui 2024. aasta mais välja üleriigiline vaba päev, et rahvas saaks puid istutada.
Aga puude istutamisse on plaan kaasata ka turistid. Algatuse "One Tree per Tourist" (Igalt turistilt üks puu) raames soovitakse puid istutama panna ka turistid. Kuidas see täpselt toimuma hakkab, on veel lahtine, sest kava alles koostatakse. Õhku on visatud erinevaid ideid, kuid koostööd hakatakse tegema reisifirmade ja hotellidega.
Mõte on siis selline, et kui turistid saabuvad Keeniasse, antakse neile puuistik (soovi korral rohkem) ja viiakse nad puid istutama. Linnades nagu Nairobi luuakse puude istutamiseks spetsiaalsed "turistimetsad". Istikute eest küsitakse ka veidi raha. 20 šillingit ehk 0,14€ istiku eest ei tohiks kellegi reisieelarvesse liiga suurt auku lüüa.
Igal juhul on huvitav jälgida, kuidas turistide puude istutamine reaalsuses välja nägema hakkab. Loodetavasti saab see olema midagi, mis Keenias kõige muu kõrval mälestusi pakub.
Pokazuhha. Eesmärk '15 miljardi puu istutamine 8 aastaga' tähendaks Keenia 58 miljonilise rahvaarvu juures ca 260 puud 8 aasta jooksul elaniku kohta, ehk siis 32 puud elaniku kohta aastas. Rahvaarvult 45x, pindalalt 13x ning SKPlt 6x väiksemas Eestis istutati ainuüksi 2022. aastal 42 miljonit puud ehk siis samuti ca 30 puud elaniku kohta aastas. Ka Eestis on tehtud analoogseid puuistutustalguid, ent metsnike sõnul on sellest pigem kahju kui kasu - kogemusteta istutasjad ei valda õigeid töövõtteid, taim ei satu õigele sügavusele või saab kahjustada, lisaks kogu rahva kokkuajamisele kuluv aja- ja ressursikulu jne.
Ainuüksi 15-34 aastaste seas (35% elanikkonnast) on töötuse määr 67%, mis teeb 14 miljonit töötut - andku igaühele 1000 istikut, kolm päeva nende istutamiseks (Eesti keskmine on 400 istikut päevas), maksku 10€ päeva eest (Keenia keskmine palk on 220€ kuus), vähema kui 500 miljoniga euroga on plaan täidetud ning töötutele tegevus leitud. Või siis pangu vaid 10% neist töötutest seda täistööajaga tegema, saaks samuti kahe kuuga tehtud.
Kui väga soovivad seda raha turistidelt koorida, siis piisab kui kehtestada turismimaks 30€, aastas tuleb Keeniasse 2M turisti ja 8 aastaga on raha koos - selle asemel et neilt puhkusele tulijailt päev röövida ning karjakaupa hotellidest kusagile pampasse karjatada seda õnnetut ühte puukest istutama.
Aafrika puhul ei pruugi läänelik ratsionaalne mõtlemine mitte alati olla kõige parem lähenemisviis.
Üks asi on see, kuidas see on organiseeritud, teine asi see, mis selle aktsiooni laiem mõju on. Võimalik, et lisanduvatest puudest on hoopis olulisem see, et laiade masside teadvusse hakkab alles nüüd vaikselt jõudma, et äkki on puudest veidi rohkem kasu, kui nendest sütt ajada või hüti seintele tuge pakkuda.
No ja turismi jaoks võib see samuti isegi müügiargument olla.
Etioopia on mõned aastad üritanud igasugu puude istutamiste rekordeid teha. Viimati vist eelmine aasta - plaan päevaga istutada 500 miljonit puud, väidetav tegelikus üle 560 miljoni puu. Ma pole kahjuks ammu seal käinud ja huvitav oleks teada, mis nendest puudest aastate jooksul saanud on (sarnased kampaaniad kestavad vist juba 5 aastat vms). Kohalikelt tuleks tõde ausalt välja. Riigimeediast pole tagantjärgi eriti midagi konkreetset tilkunud.
Samas tunnistan, et kui tegemist on lihtsalt timurliku projektiga, millega saadetakse küla elanikkond kuhugi suvalisele mäeküljele ja kästakse puude jaoks augud teha ja istikud sisse pista, siis kokkuvõttes on sellest ikkagi veidi kasu ka. Suur osa tiheda asustusega maast on ka üsna niiske ja enne suviseid vihmasid istutatud puud peaks piisavalt vett saama. Kui kitseid neid paari aastaga ära ei söö, siis kasvavad need ikka puudeks ka. Külavanem hoiab tõenäoliselt silma peal, et neid puid keegi kütteks maha ei võta. Selleks on käsk kõrgemalt ja ka vastav karistus. Seega keegi valvab onnis puid ja saab selle eest toiduraha.
Kindlasti on enne istutamist ka koosolek, kus räägitakse lihtsalt ja konkreetselt, et puid tuleb istutada ja see on väga kasulik. Sealt jääb midagi meelde ka ja reaalselt nad seal ka teavad, et puud on kasulikud ja neid tuleb pidevalt juurde istutada. Seda on tehtud asulate ümbruses ka ilma kampaaniateta, sest muidu saaks söögitegemise puu kiirelt otsa. Linnade keskklass saab tõenäoliselt parema eelinfo ja lastele jäävad need asjad meelde ning on lootust, et teadlikus kasvab omajagu.
Kokkuvõttes on asi umbes nii nagu Veigo kirjutab. Meie mõistes on paras näitemäng ja kuskile kaob kindlasti ka kõvasti mingeid abirahasid vms, aga reaalsuses on kohalike jaoks ka vähemalt mõnes piirkonnas võimalikud positiivsed tulemused. Vähemalt seniks kuni valitsus vahetub vms.