Kuigi Kopenhaagenis pole vaatamisväärsustest puudus, pakub seal omaette naudingut kohaliku atmosfääri kogemine. Mööda linna erinevaid kohti jalutamine või jalgrattaga sõitmine ning lihtsalt poodide, inimeste ja ümbritseva vaatamine võib vahest olla mõnusamgi, kui üks või teine vaatamisväärsus.

Nyhavn

Nyhavni värvilised majad teevad sellest Kopenhaageni ühe kõige pildistatuma koha. See kant on täis restorane ja baare, kuigi nende hinnad on selgeks peegelduseks asukoha väärtusest. Samas, jalutamine ja pildistamine on seal tasuta.

Väike merineitsi

Väike merineitsi (Unsplash)

Kopenhaageni sadamalahes asuv Taani skulptori Edvard Erikseni loodud merineitsi kujust on hoolimata selle tagasihoidlikust suurusest kujunenud Kopenhaageni sümbol ja see on olnud turismimagnetiks alates selle avamisest 23. augustil 1913. Kuju on kaitstud autoriõigustega kuni 1. jaanuarini 2030 ning selle koopiaid võib müüa ainult Erikseni pärijate loal.

Amalienborgi loss

Amalienborgi loss on Taani kuningliku perekonna talveresidents. See koosneb neljast ühesuguse rokokoostiilis fassaadiga hoonest, mille keskel on kaheksanurkne lossiplats, millel seisab kuningas Frederik V ratsamonument.

Amalienborgi vastas Holmeni saarel asub Kopenhaageni ooper, mis on maailma üks moodsamaid ja ühtlas ka kallimaid ooperimaju.

Kopenhaageni ooperimaja

Teisele poole Amalieborgi lossist jääb Frederiku kirik, mis on tuntud ka kui Marmorkirik. Marmorkirikul on Skandinaavia suurim kuppel, mis on inspireeritud Rooma Püha Peetruse basiilikast.

Marmorkirik

Strøget

1,1 km pikkune Strøget on Kopenhaageni peamine šopingutänav. Seal leidub poode igale maitsele ja rahakotile, alates kiirmoest kuni kõige kallimate kaubamärkideni välja. Mõnus koht jalutamiseks ka ilma ostlemiseta. Strøgeti ühes otsas on suur LEGO pood.

Strøget

Strøgetist ei jää kaugele Christiansborgi loss, kus asuvad Taani parlament, peaministri büroo ja Taani Ülemkohus, olles nii ainus hoone maailmas, kus on koos seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim.

Christiansborgi loss

Christiania

Christiania, tuntud ka kui Vabalinn Christiania, on asum Kopenhaageni Christianshavni linnaosas, kus 34 hektaril elab umbes 850 inimest. Christiania tekkis 1971. aastal, kui hipid asustasid mahajäetud sõjaväekasarmud, et elada autonoomselt kollektivismile tugineval eluviisil. Tänaseks on vabameelne Christiania Väikese mereneitsi kõrval Kopenhaageni üks külastatumaid kohti. Pildistamisega tuleb siiski ettevaatlik olla – pildistamine pole viimasel ajal enam täielik tabu, kuid tasub olla väga tähelepanelik keda ja mida sa pildistad. Kohvikute, kunsti ja käsitöö jaoks võta kaasa sularaha.

Muuseumid

Kopenhaagenis ootab külastamist hulk huvitavaid muuseume. Rahvusmuuseum, Disainimuuseum, Taani Arhitektuurikeskus, Rahvusgalerii ja Illusioonimuuseum on neist vaid mõned.

Illusioonimuuseum (visitcopenhagen.com)

Toiduturud

Reffen on suurim tänavatoidu turg Põhjamaades, kus võib leida toite ka sellistest maailma nurkadest nagu Nepal, Kurdistan või Peruu. Sooja ja päikeselise ilmaga on paremat kohta einetamiseks raske leida.

Reffenile alternatiiviks on Nyhavni ja Christiania vahel asuv Broensi tänavatoiduala.

Lõbustuspargid

Bakkeni lõbustuspark

Kopenhaagenis asub kaks maailma vanimat lõbustusparki. 10 km Kopenhaageni kesklinnast põhja poole asub Bakken, mis avati juba aastal 1583. Tivoli töötab alates aastast 1843.

Õllesõpradel tasub plaani võtta Home of Carlsberg, kus saab ülevaate Carlsbergi õlletehase ajaloost, vaadata suurt pudelikollektsiooni, maitsta õlut ja osta kaasa õlleklaas või mõni muu suveniir.

Carlsbergi pudelikollektsioon (Home of Carlsberg, Daniel Rasmussen)

Kuidas Kopenhaagenis liikuda?

Kuigi Kopenhaagenis on hästitoimiv ühistranspordisüsteem, on seda kõige parem avastada kahel rattal, sest tegemist on maailma ühe kõige jalgratturisõbralikuma linnaga. Jalgratta leidmine on lihtne, sest rendipunkte on kõikjal. Kopenhaagenis tuleb siiski arvestada, et suurematel tänavatel on ka jalgratastele tipptunnid (hommikul 07:00-09:00 ja pärastlõunal 15:00-17:00) ning sel ajal võib liiklus olla väga tihe. Rohkem infot leiab Visitcopenhagen.com lehelt.

Foto: VisitCopenhagen

Kopenhaagenis võib Nyhavnist võtta paadituuri kanalil või rentida oma seltskonnale paadi (vaata näiteks GoBoat.dk). Selleks tehakse instruktaaž, kuid erilube vaja ei ole.

Kuidas Kopenhaagenisse lennata?

Tallinnast saab mugavalt Kopenhaagenisse AirBalticu otselendudega, mis toimuvad aprillis 2 korda nädalas, mais 3 korda nädalas ning alates juunist neli korda nädalas. AirBalticu pileteid on kõige parem broneerida otse lennufirma kodulehel.

AirBaltic on esimene Euroopa lennufirma, mis pakub kiiret Starlinki internetiühendust ja seda kõikides reisiklassides tasuta.

Kõik fotod Wikimedia Commons, kui pole eraldi märgitud