Booking.com on Euroopas number 1 broneerimiskeskkond – seal tehakse 71% online hotellibroneeringutest. Teisel kohal on Expedia grupp (Expedia, hotels.com, eBookers, Orbitz) 14,4% suuruse turuosaga.
Hiljuti avaldatud andmete järgi on pettuste arv Booking.com keskkonnas viimase 18 kuuga kasvanud 500 kuni 900% ning selle põhjuseks peetakse eelkõige tehisintellekti kasutamise laiemat levikut.
Ettevaatus ja tähelepanelikkus pole küberkeskkonnas kunagi liiast. Järgnevalt Riigi Infosüsteemi Ameti soovitused, kuidas pettusi Booking.com-is vältida:
-
Veendu, et oled ametlikul Booking.com lehel. Selleks kontrolli kindlasti veebilehe aadressi (URLi). Google’is tuleb esimese vastena tihtipeale makstud reklaam ja ka kurjategijad kasutavad seda võimalust õngitsuslehtede reklaamimiseks. Google’is võib tunduda kõik legitiimne, kuid tegelikult viib link kurjamite loodud võltslehele.
-
Guugelda majutusasutust, sest paljudel kohtadel on lisaks Booking.com’ile ka ametlik veebileht. Seal on võimalik üle kontrollida majutusteenuse tingimused, kontaktandmed ja muu olulise info.
-
Loe arvustusi ja vaata, mida teised kliendid on kirjutanud. Lisaks arvustustele tutvu ka Google’is olevate hinnangutega, kuid pea meeles, et neid on kerge võltsida. Vaata kindlasti üle ka majutuse tänavavaade (Google Street View).
-
Soovitame majutuse eest tasuda ainult läbi ametliku majutusportaali (Booking, Airbnb jne). Isegi kui majutaja seda palub, ära maksa eraldi ülekandega. Ära sisesta oma isiklikke ega pangakaardi andmeid e-kirja teel saabunud kahtlastele linkidele. Kui maksta eraldi ülekandega, siis ei saa ka majutuskeskkonna klienditugi aidata raha tagasisaamisel.
-
Booking.com teavitab külastajaid ainult läbi ametlike meiliaadresside, mille lõpus on @booking.com, @support.booking.com või @partner.booking.com. Ole valvas ja ära usalda teistelt aadressidelt saabunud teavitusi.
-
Veendu, et sinuga oleks ühendust võetud enne majutuskohta jõudmist. Kui suhtlus tundub kahtlane, on võimalik sellest märku anda Booking.com’i klienditeenindusele. (Siin pole selge, mida RIA silmas peab – kui see on broneeringu kinnitus, siis on see hoopis teine asi. Ühendust võetakse vahel asukoha, kellaaja vm sellise info täpsustamiseks, niisama majutuskoht sinuga üldjuhul ei kontakteeru).
-
Lisa oma kontole kaheastmeline autentimine. Seda tasub teha kõigis keskkondades, kus nimetatud võimalust pakutakse. (Siin oleks RIA võinud välja tuua ka sammud, mis selleks teha tuleb. Seda saab teha Booking.com-is sisselogituna Halda kontot → Turvaseaded → Kaksikautentimine).
Kokkuvõtteks
Kuigi võimalikke ohte tuleb teadvustada, pole majutuskoha broneerimist mõtet teha päevi vältavaks tuumateaduseks ja reisi nautimise asemel ei pea tervet internetti läbi sirvima.
Paar lihtsamat soovitust Booking.com broneerimispettuste vältimiseks:
- vali koht vähemalt 8,0 hinnanguga,
- millel on arvestatav hulk tekstiga hinnanguid ja neid on lisatud ka viimasel ajal.
- ära mine kaasa kiiret tegutsemist nõudvate kirjadega.
RIA-le ka väike soovitus: küberhoolsus on vajalik, kuid ärge tehke seda kasutajale tarbetult keeruliseks. Olge palun oma tekstiga täpsemad ja vältige "mine-leia-midagi-ise-kuskilt" tüüpi soovitusi. Ja ehk tuleks kasuks seegi, kui reisimisega seotud soovitusi kirjutaks keegi, kellel on endal reaalne reisikogemus.
Eks täpsustama oleks pidanud, aga üldiselt loogiline soovitus. Vaevalt on levinud pettused, kus keegi riputab üles oma liba-Ibise või liba-Hiltoni (või mõne muu hotelli, mis tõesti ei suhtle klientidega). Ilmselt on pea kõik pettused siiski seotud Airbnb-tüüpi pakkujatega, need aga suhtlevad 100% pärast broneerimist Bookingu keskkonnas erinevate kirjadega (saabumisaeg, võtme kättesaatmine, dokumentide edastamine registreerimiseks jne) - tüüpilise pettuse korral siis suhtlus liigub kuskile Whatsappi ja raha petetakse sealtkaudu välja.
Tegelikult meenutades viimast 20-30 mitte-hotelli broneeringut Bookingu kaudu, võin vist öelda, et 100% neist tähendasid edasist suhtlust Whatsappis mingil teemal (ükski polnud pettus).
Küsimus pole vast isegi nii selles, et soovitustega oleks otseselt midagi valesti. Pigem selles, kas need sellisel kujul kannavad ka soovitud mõju.
Meil on siin Tripis ka mingis teemas juttu olnud, et kui soovid väiksema reisikogemusega inimestele midagi selgeks teha, siis tuleb asi nii, et see oleks sama lihtsalt arusaadav nagu IKEA mööbli kokkupanek.
Meil on siin kaks asja: infot on suht palju ja kohati pole see ka selgelt arusaadav. Ka ilma sisusse minemata on selle tulemuseks see, et inimesed libistavad silmadega üle, ütlevad "jajah" ja järgmisel broneerimisel ei mäleta keegi suurt midagi. Teisisõnu, kampaania on justkui tehtud, aga reaalne tulemus on kaheldav - kuigi tegemist on nii olulise teemaga.
Võtame näiteks kahetasandilise autentimise soovituse. Kuulge, ahoi, aga mida see minu broneerimise turvalisusele reaalselt juurde annab ehk mis asi see üldse on? Ma pakun, et vähemalt pooltele (kui mitte 4/5) inimestele pole selle asja mõte üldse selge või lõpuni selge. Mida see teeb ja kuidas sinu turvalisust parandab? No idea - mööbel toodi kohale, aga kokkupaneku skeemi ei lisatud. Isegi nii palju ei viitsitud pingutada, et lisada teekond, kuidas seda teha.
Kas keegi teab, kuidas reisijad broneerides reaalselt käituvad? On neid, kes vahetavad pikemal reisil öömaju iga paari päeva tagant ja on neid, kes valivad esmakordselt seda "kõige õigemat". Mida need erinevad grupid teevad ja kuidas käituvad? Me täpselt ei tea. Aga meil pole ka ressurssi, et seda täpselt uurida. Seetõttu ongi oluline pakkuda pigem väga lihtsaid lahendusi, mille meeldejätmine on lihtne. Soovitus "vaata arvustuste arvu" või "hinnang vähemalt 8,0" jääb meelde ja rakendub kaugelt suurema tõenäosusega kui teha kahetasandiline autentimine - mis sest, et need soovituse polnud isegi otseselt küberhügieeni soovitused, kuid aitavad just seda väga lihtsalt tõsta.
Kampaaniaid võib ja vist tulebki teha, aga ehk proovida siis juba hästi teha.
