Kreeka populaarset turismisaart Santorinit raputavad maavärinad iga mõne minuti tagant. Viimase 9 päeva jooksul saarel on registreeritud rohkem kui 6400 maavärinat. Suurem osa maavärinatest on toimunud Santorinist 20-35 km põhja pool Santorini ja Amargose saare vahel.

Kui teisipäeval registreeriti maavärin tugevusega 5,0 palli Richteri skaalal, siis kolmapäeva õhtul leidis aset seni tugevaim tõuge tugevusega 5,2 palli. Üle 4 palliseid maavärinaid registreeritakse aga iga mõne minuti tagant.

Üle 4 pallised maavärinad Santorinil 6. veebruari hommikul (allikas: volcanodiscovery.com)

Üle 10 000 inimese on saarelt lahkunud. Nende seas on nii kohalikud, ajutised töötajad kui turistid. Lisatud on täiendavaid praami- ja lennureise.

Seni pole mere põhjas toimunud maavärinad suuremaid purustusi või vigastusi kaasa toonud, kuigi mõnele Santorini vanemale majale on tekkinud väiksemad praod.

Hetkel on Santorinil avalikud üritused keelatud ja piiratud on ka juurdepääsu turistide seas populaarsetele kaljupealsetele aladele. Kohalike jaoks on see esimene kord, kui kaljul asuva Fira tänavad on sedavõrd vaiksed, sest enamik turiste on lahkunud, poed ja tavernad on suletud.

Kuigi Kreeka asub seismeliselt aktiivses piirkonnas, kus leiab aset iga teine Euroopa maavärin, toimub sedavõrd intensiivse sagedusega maavärinaid äärmiselt harva. Kuigi edasist on võimatu täpselt ette ennustada, siis üldiselt pakuvad eksperdid välja kaks kõige tõenäolisemat stsenaariumi:

• maavärinate aktiivsus järk-järgult vaibub, kuid väiksema magnituudiga maavärinad kestavad veel mitu kuud.
• toimub suurem (~6 magnituudine) maavärin, millele tavaliselt järgneb järeltõugete jada. Sellega võivad kaasneda maalihked ja tsunami juhul, kui maavärin toimub Santorini lähedal.

Hoolimata saarele katastroofi ennustavatest dramaatilistest pealkirjadest võimsat vulkaanipurset, nagu leidis Santorinil aset umbes aastal 1620 eKr, praegu siiski ei prognoosita. Olukord on veidi irooniline, sest Santorini võlgneb oma tohutu populaarsuse paljuski rohkem kui 3600 aastat tagasi aset leidnud katastroofile, mille tagajärjel sündis kuulus kaldeera.

Santorini on Euroopas üks külastatavamaid saari. Kuigi seal elab püsivalt vaid 20 000 inimest, külastas Santorinit 2023. aastal 3,4 miljonit turisti.