marks66

Reisiguru ja toimetuse liige, liitus Tripiga 14 aastat tagasi

243 meeldimist
73 postitust
1153 kommentaari
 

79 külastatud riiki, 41% maailma 195st riigist

84 külastatud linna või piirkonda

Tahab minna

Viimased kommentaarid

Rannas pikutav vingupill on siis topeltpaha:)

Olen mõned korrad Sansibaril käinud ja iga kord Pajes majutunud (ei ole nimed enam meeles, aastaid tagasi). Ja alati rentinud rolleri ringitöristamiseks. Umbes 15-20 min töristamiskaugusel Pajest asub selline mõnus söögikoht: https://www.therockrestaurantzanzibar.com/

apeksi-le tänud kenade piltide ja rännukihi üleskütmise eest! Enda nn metsikud Norra-matkad (3-4x) jäävad Eesti vabanemise esimestesse aastatesse, siis kui "Estonia" veel Läänemerd kündis. Muideks, kes mäletab veel Tallinn-Oslo bussiliini? Olen ka hiljem Norras käinud, aga juba tööasjus ja hotellides elanud. 

viktor54-ga on mul väga sarnane mõttelaad, tõsi, ma mingit telkimist kas siis Eestis või mujal lõplikult ei välista. Kui kolisin 5 aastat tagasi Eestisse, matkasin läbi suure osa RMK-matkaradadest, koeraga. Pikematel radadel ka telkisime. Nüüd aga avastasin hoopis teise probleemi- tahaks peatud Jõulude ajal koera ja naisega paar ööd mõnes puhkemajas Lahemaal, aga paljudes on esimene no-no. Suvel sõitsime ka palju ringi Eestimaal ja valisime kohti koera järgi. Vabandan, läks veidi teemast välja:)

Olen 3x sõitnud marsruudil Tallinn-Istanbul-Ankara-Alanya-Antalya-Izmir-ja tagasi. Aga see kõik toimus 90ndate esimesel poolel, kus põhiliselt Rumeenia ja Bulgaaria piiridel toimus paras kammajaa ja pistise andmine. Näiteks Bulgaaria piiril sain ükskord kiiremini üle tänu sellele, et piirivalvuril tekkis sümpaatia Estonia suhtes seoses parvlaev Estonia õnnetusega. Aga need pidevad pistise küsimised (alks, sigaretid, raha, ükskord ka fotokas, mis päästis vangikongist Bulgaarias). Aga see kõik juhtus 25 aastat tagasi. Peaks raamatu kirjutama nendest seiklustest, hakkavad juba ununema:)

Just (reede vastu laupäeva) veetsime ühe öö Soomaa serval kenas puhkekeskuses. 20 €/inimene, rõduga tuba vaatega jõele. Sööke sees mõistetavalt ei olnud, kuid kööki sai kasutada. Peale meid veel üks paarike terve keskuse peale.

See mees oli Ekspressi (reisi-) ajakirjanik Krister Kivi.

Need pesukarud olid tõenäoliselt koaatid ehk ninakarud.

2004: Singapur+Malaisia (Borneo).

Kuskil 15 aastat tagasi jäime ühes Lõuna-Aafrika rahvuspargis öösel lahtise džiibiga kuivanud jõesängi põhjapidi kinni. Istusin tagaistmel ning mingil hetkel tundsin, et džiibi kõrval, nii paari meetri kaugusel, mind keegi jõllitab. Keerasin oma digiseebika pimedusse ja vajutasin nupule. Käis välk ja pärast mida miskit suurt kargas eemale jõeäärsesse võssa. Pärast fotokast pilte sirvides avastasin, et olin jäädvustanud ühe suure isalõvi lauba koos laka ja kõrvadega ning ühe silma kulmukaarega. Oli teine olnud õige lähedal.

USA teemast küll mööda, aga kui juba laristamiseks läks...Mõned head aastad tagasi pidas mind Lõuna-Hispaania teel kinni politsei ja küsis: "kas oled joonud?", vastasin, et "ma ei joo" (mis ka tõsi). Sellepeale politseinik viipas sõbralikult ja ütles, et sõida edasi.

"Minu Jakuutia", "Minu Amazonas" ja "Minu maailmameri". Viimase raamatuga on huvitav seik, et lugesin seda, kui ületasin ise laevaga Atlandi ookeani ja mingil hetkel kattus raamatust loetu samal ajal marsruudiga (möödumine Roheneeme saartest).

Raul_R on grupibronni põhimõtted ilusasti ära seletanud. Olen ise teinud üsna palju grupibronne, sh Lufthansa, KLM-i, Norweigani, jt-ga. Harilikult tahavad lennufirmad 20% ettemaksu, alguses ei olegi nimesid vaja- ainult kohtade arv, nimed harilikult kuu enne lendu, lubatakse tasuta tühistada tavaliselt kuni 2 piletit, jm hüved. Jah, hind on veidi kallim, samas ei pea kogu raha kohe välja käima. Muidugi sõltub,  millal reis toimub ehk siis mitu päeva jääb bronni ja lendamise vahele. Grupibronn sobib hästi, kui see vahemik on rohkem kui kuu.

See on ontsilla ehk tiigerkass. Sarnane- kuid veidi suurem- tegelane on otselot. Ka jaguarundit kutsutakse millegipärast tigrilloks. Suured kaslased on aga puuma ja loomulikult Kesk-ja Lõuna-Ameerika tippkiskja jaaguar.

Triibuline madu on tõenäoliselt korallmadu

norsuga nõus. Mõned teised entomoloogilised isendid nagu näiteks sääsed või täid, on hoopis ebameeldivamad. Ka (malaaria-) sääse võid reisilt kaasa tuua. Ja prussakaid võib krõbistada alkoholivaba õlle kõrvale:)

Olen Granadast jalgsi (saab loomulikult ühiskondliku transpordiga) läinud ülesse Pradollano suusakuurortisse ja sealt mitmetele matkaradadele. Kui huvitavad ka mäetipud ranniku ääres, siis on mitu huvitavat matkarada selliste tippude otsa nagu El Cielo (Nerja juures), La Concha (kõrgub Marbella kohal), La Torrecilla (Sierra de las Nieves'i kõrgeim tipp). Ja ka Gibraltaris on üsna huvitav matkarada- Mediterranean Steps. Üks link ka: http://www.andalucia.com/environment/protect/sierra-nevada/walks.htm

Käisime eelmise aasta septembri lõpus ja oktoobri alguses, 10 päeva kokku. Ennem olime Madagaskaril. Vihma ei saanud kogu selle aja vältel. Elasime St Pierre's. Reisi eesmärk (teaduslik) olid vulkaanid ja seetõttu matkasime koos kohalike vulkanoloogide-seismoloogidega loomulikult ka Piton de la Fournaise ümbruses. Jäi aega veel snorgeldamiseks ja golfi mängimiseks Bourbon'i golfiväljakul.

Käisime ka Fairy Springs'is ning võtsime ATV-safari liivadüünides.

Eks need õhu- ja veetemperatuurid ole veidi individuaalsed ka- kes näiteks vajab ujumiseks vähemalt +25 kraadiga vett, kes lepib vähemaga. Minule on näiteks kuni +25 varjus õhutemperatuur optimaalne (kui rääkida suvistest temperatuuridest), vette võin minna alates +17-18, üle +30 on juba liiast. Õhu puhul mängib rolli ka õhuniiskus.  Ja sihtkoha ootus ehk siis milline ilm teatud geograafilises asukohas teatud aastaajal valitseb. Paraku võib ka siin anomaaliatele sattuda. Näiteks ei eelda, et Dubais 3 päeva järjest vihma kallab, aga nii paraku juhtus 1997. a (vist) jaanuaris. Õnneks ma töötasin tol ajal seal, aga turistid olid küll paanikas. Või +16 (liiga kõrge) Gröönimaa keskosas. Või +12 (liiga madal) hilisõhtuses Cancunis, millest õnneks hommikuks oli järel vaid ootamatu mälestus.

Aga miks ma (üldse) naeratan:1) mulle naeratatakse, naeratan automaatselt vastu;2) mul on lihtsalt hea tuju;3) sain just meeldiva kogemuse või elamuse osaliseks (söök, film, vastassugupool, nali, lemmikloom, ilus ilm, kena loodus);4) meenus meeldiv kogemus (vt eelmist punkti);5) naeratan viisakusest või etiketist;6) naeratan, et varjata oma tegelikke tundeid (viha, solvumine, ükskõiksus, tülpimus);7) olen poolearuline;8) olen laksu all;9) olen külast (linnast, maalt), kus kõik naeratavad;10) olen Jokker (why so serious?);...

Kanada firma (kontoreid üle maailma), endine Gapadventures. Seiklesin nendega Peruus kümmekond aastat tagasi. Lendasin ise kohale, olin nädalakese omaette  ja siis ühinesin väikese (11 in) rahvusvahelise grupiga ( Kanada arstid, USA tudengid, norra ja briti noorpaarid). Rändasime kolm nädalat koos nii mägedes (sh telkides) kui ka vihmametsas. Kaasas saatjana ja asjaajanana väga suure kogemusega üldgiid, igas kohapealses riigi erinevas osas oma spetsiaalne giid (näiteks vihmametsas väga professionaalne loodusgiid, kes oskas rääkida erinevatest taimedest ja aitas märgata loomi-linde). Kokkuvõtvalt- väga hästi orgunnitud, oli tore seltskond, kellega ka kontakte ja fotosid vahetatud. Seega soovitan.

Ilm võib jupsida ikka mõnikord ja tuua kaasa ebameeldivaid üllatusi, kuid üldiselt on nii, et veebruari keskmine päevatemperatuur Da Nangis on +22,3 ja märtsis +24,2, merevesi vastavalt +22 ja +23. Valitseb troopiline mussoonkliima.