Eelmise aasta oktoobris Šveitsi üldvalimised võitnud euroskeptilise Šveitsi Rahvapartei SVP ettepanekul korraldatakse 17. mail Šveitsis referendum, millest võib kujuneda Šveitsi Brexit. Referendumil hääletatakse, kas taastada piirikontroll ja lõpetada Euroopa Liidu kodanike vaba liikumine Šveitsis.
Juhul, kui Rahvapartei peaks hääletusel toetuse saama, tähendaks see Euroopa Liitu mittekuuluva, kuid Schengeni viisasüsteemi osaks oleva Šveitsi lahkumist Scengeni viisaruumist ja Šveitsi priviligeeritud ligipääsu lõppemist Euroopa Liidu turule. Ühtlasi muutuks kehtetuks 120 Šveitsi ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud kahepoolset lepingut, sealhulgas maa- ja õhutransporti puudutavad.
Šveitsis pole ebatavaline, et valitsusparteid tõstatavad küsimusi, mis erinevad riigi üldisest ideoloogiast. Šveitsi valitsus kutsus üles ettepaneku vastu hääletama.
Kui täpne olla, siis:
+ referendumi teemaks ei ole otseselt ei piirikontroll ega Schengen Rahvaalgatuse sõnastuse leiab siit: https://www.svp.ch/kampagnen/uebersicht/für-eine-massvolle-zuwanderung-begrenzungsinitiative/ ning kumbagi neist ei ole sõnagagi mainitud. Teemaks on ikkagi isikute vaba liikumine, mis on küll piiri- ja dokumendikontrolliga seotud, ent üksnes osaliselt, näiteks ei puuduta see kaupade vaba liikumist ja sellega kaasnevat tollikontrolli. See mittemainimine on teadlik - tegemist ei oleks siis mitte Šveitsi lahkumisega Schengenist, vaid Šveitsi väljaheitmisega Schengenist ning seda pisikest erinevust on parem mitte valijatele selgitada :)
+ referendumi läbiminek ei tähenda kõigi 120 lepingu kehtetuks muutumist, otseselt puudutab see vaid vaba liikumise lepingu ning sellega seotud 7 lepingu (nn Bilaterale Verträge I) kehtetuks muutumist tänu olemasolevas lepingus olevale nn giljotiiniklauslile. Ülejäänud 110 lepingut jääksid kindlasti esialgu püsima, kuna nende kehtetuks muutumine ei ole kummagi poole huvides ja mitte ka referendumiga nõutud (nt elektrienergia transiiti puudutavad lepped).
Mis aga tausta puutub, siis selliseid Brexiteid tehakse Šveitsis iga 2-3 aasta tagant. 2009 hääletati Bulgaaria-Rumeenia liitumise üle ja see kiideti heaks. 2014. aastal tehti referendum Horvaatia teadlaste liikumisvabaduse piiramiseks, mille ainsa tulemusena peatati pooleks aastaks Šveitsi liikmelisus ELi teadusprogrammides ning seejärel oli Šveits sellega kibekiirelt nõus. 2016. oli hääletus Euroopa Kohtu otsuste tunnustamise osas, see kukkus selgelt läbi, sama lugu oli 2019 hääletusega EL-i relvadirektiivi ülevõtmise asjus. Praegune algatus on pigem Šveitsi sügiseste parlamendivalimiste järellainetus - algatuse taga olev SVP sai viimase 20 aasta kehvima tulemuse ja nüüd on vaja oma valijad taas jalule ajada.
2014. a. läks napilt läbi immigratsiooni piiramise eelnõu. Tagajärjeks näiteks teadus- ja hariduskoostöö piiramine, mis läks Šveitsile omajagu maksma. Näiteks ei saanud Šveitsi tudengid enam osaleda Erasmuse projektides ja föderaalvalitsus otsustas ise kõik tulevased tudengivahetused kinni maksta, et noored šveitslased teiste eurooplastega võrreldes liiga kehva seisu ei jääks. Teadusrahastus ja -koostöö sai ka omajagu kannatada. Järgnevatel aastatel suudeti uute lepingute jms taastada peaaegu reformieelne olukord, aga kokkuvõttes läks see riigile omajagu maksma. Võimalik, et tulevase referendumi ei-pool tuletab ka kuue aasta tagust meelde. Praktilistele šveitslastele on raha kui selline väga otsustav määraja referendumitel. Isegi kui on suur soov populismile järele anda.
