Kulinaarne pool on reisimise juures aina olulisem. Sageli ongi soov tutvuda kohaliku köögiga reisi peamine või üks olulistest põhjustest. Paljud uurivad enne reisi internetist, kust võib leida parimaid kohalikke söögikohti. Riikide turismiametid on seda tähele pannud ja reklaamivad teadlikult kohalikku kööki. Tundub olema nagu win-win olukord, kuid kulinaarturismi puhul ilmneb aina rohkem ka selle pahupool, kirjutab Saksa väljaanne Welt. Euroopas on näha, et turismivoogude kasvuga kaasneb trend, millele on antud ingliskeelne nimetus "foodification".
Selle nimetusega tähistatakse olukorda, kus linnades asenduvad traditsioonilised söögikohad ja baarid turistidele suunatud (kiir)söögikohtadega, mille hinnad pole kohalikele enam taskukohased. Selle trendi tüüpilised näited on käsitööõlut pakkuvad kohad, peened veinibaarid ja baristadega kohvibaarid – kõik see, mida kohalik igapäevaselt endale lubada ei saa.
Põhiliselt turistidele suunatud toidu- ja joogipakkumised on muutnud selliseid oma toidu üle uhkust tundvaid linnu nagu Bologna, Bilbao, Firenze, Lyon, Pariis ja Barcelona.
Näiteks Lyonis, mis peab ennast Prantsusmaa (ja seega maailma) kulinaariapealinnaks, on terve vanalinn täitunud "autentsete" bouchonidega (kohalik bistroo), kus menüüsse on ilmunud toidud nagu juustufondüü või creped, millel on kohaliku toidutraditsiooniga vähe seost.
Hispaanias Bilbaos ja San Sebastianis on turistid kohalikud välja tõrjunud traditsioonilistest pintxo (baski tapased) baaridest. Rooma juudikvartalis pakutakse kohaliku koshertoidu pähe kõike pizzast kebabi ja sushini. Torinos tekkis immigrantide rajooni Porta Palazzo turu ümbruses turistidele suunatud moodne toiduhall nimega Mercato Centrale. Bolognas pakutakse aina rohkem kaasaostmiseks kananuggetseid või friikaid, millel pole midagi ühist kohaliku toidutraditsiooniga, kus alati süüakse laua taga, mitte kiirustades.
Foodification toimub ka väljaspool Euroopat. Mexico City on täitunud kokteili- ja veinibaaridega ning New Yorgi stiilis restoranidega ja pole enam aru saada kas oled Mehhikos või USA-s.
Turistidele suunatud söögikohtade levik pole puutumata jätnud ka Eestit. Mida muud on Viru tänaval McDonalds või eesti köögile nii tüüpilist pippuripihvi pakkuvad restoranid?
Kus oled kirjeldatud trendi veel täheldanud?
Tegelikult on ju ka näiteks pizza ikkagi algselt pärit Lõuna-Itaaliast, täpsemalt Napolist. Seega pole ka need arvukad pizzeriad kasvõi Põhja-Itaalias kuigivõrd autentsed, sest sellele Itaalia piirkonnale olid ajalooliselt iseloomulikud hoopis teised road. Aga keskmise turisti jaoks on Itsalia seotud ikkagi ennekõike pizzaga, mis sest et algselt oli see pärit vaid ühest piirkonnast ja suurem populaarsus tuli alles Ameerikas kaasatooduna Lõuna-Itaaliast pärit immigrantide poolt.
Aga eks see ühtlustumine on universaalne nähtus ja järjest raskem leida autentseid söögikohti. Ega mäletan näiteks Brüsselis ka muutusid ühel hetkel burgerirestoranid (koos pizzeriatega) kõige levinumateks söögikohtadeks.
Kuna eelkõnelaeja kirjutas Itaaliast, siis Itaalia probleem ei ole suuresti see, et pizzat pakutakse ka põhja Itaalias vaid hoopis muu... kuna itaallased ise pizzat väga armastavad, siis tegelikult pakutakse seda kõikjal Itaalias.
Napollased on paljud kolinud Põhja Itaaliasse, kuna siin on tööd rohkem, raha ja võimalusi rohkem jne. ja asutanud siin oma söögikohad, need on vägagi autentsed ja saab just sama pizza nagu Napolis, sest tooraine on ju autentne, ahi on pizza ahi puiduküttel jne.
Samuti on Põhja Itaalias, igas maakonnas, igas piirkonnas olemas omad söökikohad, kus on võimalus süüa seda, mis on antud piirkonnale omane olnud läbi aegade ja nii on võimalus süüa ka kõike mida pakutakse Itaalia eri piirkondades, külastates erinevaid piirkondi või näiteks Sitsiilia, Sardiinija, Puglia jne toidufestivale Veneto erinevates piirkondades jne. kus kohale tulevad erinevate piirkondade toiduvalmistajad... on olemas palju erinevaid söögifestivale.
Itaala köögi probleem on pigem see, et turismipiirkondades ei soovi köögis olla enam itaallane, seal on kokad marokolased, egiptlased, pakistanlased jne. See söök ei maitse nagu itaallase valmistatud söök väljaspool turismipiirkonda kohalikus linnakeses või linnade mitteturisti piirkondades, kuigi pakutakse pitzzat, pastat jne. ehk et kõike, mis Itaalia kööki kuulub ja ka tooraine on identne.... aga antud toidu maitse ei ole identne ja see ei ole Itaalia köök absoluutselt ja ka hind ei ole turismipiirkonnas sama mis eemal.
Itaallane ei küsi, et "palun mulle pizza ja noh lisandiks võiks pizza keskel olla pasta bolognese....." seda teevad paljud sakslased, samuti ei oota itaallane hommikusöögiks "munaputru ja peekonit, kaerahelbe või mannaputru" mida ootavad ka paljud eestlased.... Seega kes rikuvad toiduelamust toiduturismis on võõramaalastest kokad ja turistid ise, tulles oma harjumauspärste söögisoovide ja ootustega.
