trip-krainetrip-ukraine-dark

mrky

Uus kasutaja, liitus Tripiga 1 aasta tagasi

30 meeldimist
3 postitust
59 kommentaari
Viimased kommentaarid

Mul oli mõned nädalad tagasi sarnane olukord, lisaks märge et check-in juba tehtud ehkki alles uurisin võimalusi... Eks siis veidi murelikuna uurisin la väljalendu Ateenast Tallinna ja seal oli pool päeva  enne lennu algust märge et gate closed…Ühesõnaga läksin veidi murelikuna öösel lennujaama ja check-in’i tehes ulatati mulle eraldi kastist hunniku sarnaste paberite hulgast A4-l  juba väljatrükitud pardakaart…

Ja lend ise sujus muidu igati hästi, Ateenasse jõudsime isegi plaanitust pisut varem.

See suvi tuleb tavapärasest teistmoodi, seetõttu pole ka klassikalisi reisiplaane. 

Aga teemaalgataja mainitud Moldova ja eriti Armeenia iseenesest väga head ideed, samas praeguses olukorras pole sinna mõistlik reisida. 

Balkan samuti väga hea idee ja kui oleks võimalik siis läheksin isegi. Näiteks Bosnia kus pole siiani käinud, koos lõpusihiga Vahemere rannikule. Paistab et Bosnia üleüldse koht kus meilt siit üsna vähe käidud. Ja autoga teel sinna peatused Tatrates. Seal peaks südasuvel kena olema.

Ei ole ekspert selles küsimuses (ehkki väljaspool Eestit pikalt elanud,) aga selle teemaga seoses meenus et Türgi rannukupiirkondades olid kinnivarahinnad veel mõne aasta eest väidetavalt üsna mōistlikud. Nüüd olukord ilmselt veidi teine (ja Türgi pole ka EL).

Aga jah - meenus veel ka ühe prantsuse tuttava kunagine kommentaar - kui raha on, siis võib elada kõikjal ja ükskõok kus. Kasvõi Mongoolias… Eks ta ju nii ongi. Kui raha piisavalt, siis saab pea igal pool kõike eluks vajalikku, - alustades arstiabiga ja lõpetades laste kooliharidusega. Kui raha vähe, siis igal pool keeruline hakkama saada…

Aga Eestis on hea kooliharidus tasuta, arstiabi enamikus samuti, nüüd ka ühistransport. Õhk puhas ja normaalne toit ei pea tingimata olema bio. See kõik polegi maailma mastaabis  tavaline.

Ja unustasin enne lisada et kui aprilli lõpp pakub huvi laste koolivaheaja tõttu, siis nooremate ja varateismeliste puhul tasub sel ajal käia Euroopa parimas teema/lõbustuspargis ehk Europa Park’is. Lisaks pargile endale siis kena aeg ka Elsassi, Vogeese, Schwarzwaldi (sh Baden-Baden) külastada. Kui varem pole käinud. Ilmad võivad olla veel heitlikud aga üldjuhul kena kevad juba saabunud.

Sel ajal Alpidest lõunasse jäävas Euroopas igal pool juba soe ehkki kohati võivad ilmad  veel heitlikud olla. Merevesi ujumiseks enam-vähem kõlblik siiski ainult Küprosel ja ehk ka Costa del Solis. Kanaarid ka muidugi. Ja Madeira ehkki see pole klassikaline rannaturismi koht. 

Nii et valik vastavalt maitsele. Sel ajal sobivaid kohti juba jagub. 

Kui näiteks Madeiral pole käinud siis see aeg kindlasti üks parimaid külastuseks. Sama Tenerifega.

Linnadest ka siis juba lai valik. Ma ise mõtleks Londonile/Pariisile kuigi ilmad nagu ütlesin võivad olla heitlikud. Aga näiteks Kesk-ja Lõuna -Itaalia linnade külastamiseks samuti üsna hea hooaeg. Mais võib juba kohati liialt palavaks ja ülerahvastatuks minna. 

Seega Madeira, Tenerife ja ehk la Küpros. Pluss mainitud linnad.

Inspiratsiooni võib saada palju, aga reaalsus on et reisid kukuvad välja ikka omasoodu. Küll aga aitavad filmid luua hoiakuid mõne piirkonna suhtes. Näiteks Kagu-Aasia mind isiklikult väga ei kõneta ja üks põhjuseid ilmselt see et mulle jäänud filmidest mulje et seal pidevalt pilvine, palav ja väga niiske kliima kogu aeg. Reaalsus võib muidugi täiesti teine olla, aga tõmmet miskipärasr ei ole ja arvan et osalt filmidest jäänud mulje põhjal. Samas näiteks Kolumbias peaks põhimõtteliselt ju see sama olema, aga sinna miskipärast tõmbab (Kalliskiviromaan…) ehkki pole kahuks jõudnud.

Nii et filmid loovad hoiakuid küll.

Teisalt - näiteks see The Trip to ..seriaal olnud selles mõttes üsna hea et saada kodudiivanilt tunnetus. Näiteks Itaalia osas tekkis üsna hea tunnetus kuhu konkreetselt tahaks minna. Ja äratundmine et Lõuna-Itaalia võib olla lahedam kui Põhi.

Madeirat võib küll soovitada. Matkamiseks eriti. Muu ka olemas, aga veidi ehk light kujul. Mis ei tähenda et ujuda ei saa jne. 

Maailm muidugi suur ja lai ning neile soovidele vastavaid paiku tegelikult palju. Aga eks nagu alati tuleb kuulata sisemist häält. 

Madeira selles mõttes muidugi hea koht, et pea aastaringselt ühtlaselt soe aga mitte palav. Ekstreemsusi samuti pole. Toit kodune. Ühesõnaga turvaline ja mitte liiga teravaid emotsioone pakkuv.

Kesk-ja Lõuna-Ameerika selles mõttes vürtsikamad, aga samas kaugemad ja võib olla ka liiga vürtsikad.

Täiesti läbi ei saagi, jääb ilmselt nagu senisesed kevad-sügisesed kerged viirushaigused püsima. Aga ennustan et kui prognoosid omikroni ülisuure leviku osas (üle 50% eurooplasi põeb läbi lähema 2 kuu jooksul) paika peavad, siis aprillis-mais on pandeemia akuutne faas läbi kuna lisaks vaktsineerimistele on üle pooled läbi põdenud koos sealt saadava immuunsusega.

Ma ise pole küll Roomast kahjuks lõunas käinud, aga tutvusringkonnas oli sel sügisel just Lõuna-Itaalia (ehk Roomast lõunas) väiksemate linnade külastamine trendikas. Nii mere ääres kui ka sisemaal. Usun et märtsi lõpul võib seal juba väga kena olla, võimalik et see üks parimaid aegu ka piirkonna külastuseks. 

Firenze ka kena muidugi aga päris Rooma lähedal ta siiski pole, tegevusi seal umbes 2 päevaks ja sellel ajahetkel ehk Lõuna ja mereäär ka veidi atraktiivsemad. Aga kogenenumad Itaalias käijad teavad muidugi ja oskavad Amalfi, Sorrento jm. kõrvale ka vähetuntumaid aga autentsemaid kohti soovitada.

See jah valmis nõukogude ajal. Taasiseseisvumisajal pole 2+2 maanteed ehitatud kui Pärnu linna sisene lõik vist välja arvata.

Miks pole Via Balticat ehitatud - mulle tundub et isegi rahapuudus pole siin olnud peamiseik põhjus, pigem olnud asi selles et ettevalmistusprotsess kestab meil miskipärast väga kaua aega, saan aru et keskeltläbi 12-15 aastat, pluss eks asi natuke ilmselt ka tahte taha jäänud. Tartu maantee puhul on räägitud et see mida nüüd ehitatakse, alustati 2007-08 ehk ca 12 aastat ettevalmistust ja siis paar aastat ehitust. Veel drastilisem näide on äsja lõpetatud Tallinna ringtee ja Narva maantee ristmik-viadukt. Mäletan et kui 20 aastat tagasi valmis Lasnamäe kanali viimane lõik, siis kõlasid hääled et milleks seda vaja kui ringtee ühendus kohe valmib. See kohe oli 20 aastat… Ehitus ise 1,5 aastat ja kõik muu siis ettevalmistuste aeg…

Nii et isegi eeldusel  kui eelarves oleks praegu raha olemas kõigi 3 suure maantee 2+2 lõpuni väljaehituseks, siis ega peale selle Uulu lõigu vist mujal polekski väga võimalik kopp maasse lüüa…sest projekte pole ja ma pole kindel kas kõigi lõikude osas ka ettevalmistusprotsess  üldsegi käib…

Samas vaadates Lääne-Euroopa ja ka Poola ehitusi, raske uskuda et neilgi iga 10-20 km lõigu ettevalmistus 15 aastat kestab, aga võimalik et eksin.

Aga ennustan et ca 5 aasta pärast kui Kaunasest alates (kuhu Vilnius ja Klaipeda juba ühendatud) kiirteeühendus läbi  Poola kogu ülejäänud Euroopaga -Horvaatiast Hollandini ning Kreeakast Portugalini - olemas, siis tekib meil suurem “ärkamine” et kuidas siis nii… Aga ega midagi väga teha enam ka pole, sest saan aru et meie teed saavad uue EL finantsperspektiiviga 4x vähem raha kui seni, isegi vähem kui uue Ülemiste Rail Balticu terminaalile eraldatakse.

Ei pidanudki silmas kitsalt Tallinn-Ikla või siis Tallinn-Riia maanteed vaid ikka Via Balticat laiemalt (kuni Bialystoki/Varssavini). Ehk - ka Lõuna -Eestist alustades jõutakse Euroopasse sõites  enamasti sinna ühel hetkel välja. 

Ma neid liiklustiheduse numbreid vast liialt üle ei tähtsustaks. Nagu kirjutasin on ka Euroopas (ei pea silmas Poolat) ehitatud kiirteid piirkondade vahel kus liiklusintensiivsus jääb 10 tuh. -st maha, aga olulisemaks argumendiks olnud eri piirkonnad (sh üsna perifeersed) omavahel ära siduda. Pluss laiemad riikidevahelised ühendused.

Küsimus pole ju selles, et Pärnu või Riiga kestaks teekond 10-15 min vähem, (ehkki turvalisemale liiklemisele aitaks korralik kiirtee kindlasti kaasa) vaid et tegu on  AINSA maanteega mis meid (ja Lätit) Euroopaga või siis sisuliselt võttes välismaailmaga ühendab. Ja see AINUKE maantee mis ühendab võiks korralik olla. 

Oleme ju ka lennuliiklust doteerinud kümnete miljonitega põhjendusega tagada vajalikud ühendused Euroopaga. Sest ühenduste olemasolu on eeldus selleks et tuleksid investeeringud, ärksamad ja ettevõtlikud inimesed, turistid jne. Hetkel kui majanduses buum, siis võib see  tunduda ebakohane, aga kui meie siin ääremaal ühendused muu Euroopaga võrdluses muutuvad üha kehvemaks, siis ongi reaalsus lõpuks see millest  eelkirjutajakaugetest küladest kirjutas. Ainult et see kehtiks siis kogu riigi osas. Milleks investeeringud, aga ka kaupade vedu, kuhugi üliväikse rahvaarvuga, madala ostujõuga ja kehvade ühendustega ääremaale. Sama turismireiside osas. Ega korralik ja lõpuni väljaehitatud Via Baltica ka muidugi imet tee, aga aitaks lõplikule ääremaastuse ärahoidmisele kindlasti kaasa,  hetkeseis paraku et 4-5 aasta pärast lõppeb Euroopa Leedu-Poola piiril või siis Kaunases…

Sel suvel kui 2-3 korda Pärnusse või sealt läbi sõitsime oli tee Tallinn-Pärnu otsal küll ausalt öeldes väga täis. Kohati olid korduvalt ikka mitme kilomeetri pikkused autorongid. Eks varemgi seal liiklus üsna tihe olnud, kuid sel aastal tundus et on eriti kasvanud. Eks Pärnu populaarsus suvel ju ainult kasvab, lisaks muidugi liikluse üldine kasv kogu Via Baltical.  Majandus ju kasvab ja kaupu veetakse rohkem. Nii et isegi sõltumata Via Balticast võiks kiirtee Pärnuni olla. Riia ringteest ja rekkadest ning muidu autodest ummistunud Bauskast parem ei räägi. Aga sarnaseid lõike Lätis-Leedus teisigi.

Teisalt meeles õhtused sõidud mõnedel suurepärastel Prantsuse kiirteedel kus kohati sai kilomeetrite kaupa kulgemist uhkes üksinduses nautida, seniks kuni mõni üksik auto pisut korraks seltsi pakkus,…et siis taas üksinduses kulgemist jätkata…Ja eks ka Luksemburgis, Belgias (viimases ka 3+3) oli vägagi pikki teelõike kus ka alati oli rahus võimalik kulgeda.

Ega ei võrdlegi Poolaga, aga minevikus pikalt Lääne-Euroopas elanuna võin öelda et ühelgi Euroopa riigil (välja arvatud Läti) pole kiirteede ja eriti Euroopa tuumalaga ühendava(te) kiirtee(de) võrgustik nii kehv ja sisuliselt olematu kui meil (ja Lätil). 

Meenub ka näiteks juba ca 13 aastat tagasi toimunud vestlus ühe slovaki sõbraga kes teatas et oli atlast uurides avastanud et Eestis polegi sisuliselt kiirteid, miks küll ometi…Slovakkia osas möönis samas et nad ise osalt tänu võlgu KIA-le kes seadis kiirtee ehitamise tingimuseks oma autotehase rajamiseks. 

Aga jah - seda märkinud paljud tuttavad kes korra siia autoga Euroopast sõitnud - never again, kaardil vaadates tundus sõit mitte eriti pikk aga tegelikkuses võttis vägagi võhmale…Eks see neile uskumatu jah tundus et peamagistraal Euroopaga polegi kiirtee, sellega pole Euroopas enam harjutud.

Mitu kilomeetrit oleme meie, Eesti, oma 30,5 taasiseseisvusaasta jooksul ehitanud Via Balticat kiirteeks? Õige vastus on…0…

Leedus on Kaunasest Marijampolesse kiirtee ja usun et lähiaastail ehitatakse välja ka puuduv lõik Poola piirini. Seega Leedul neid huvitav lōik Via Baltical siis olemas, sest põhja poole Kaunast kiirteid arendada väga suurt huvi pole. Ja Vilniusest ja Klaipedast teejupid Kaunaseni olemas. Leedu vaatevinklist ka arusaadav  - milleks ehitada (kiir)teed kuhugi dead endi ehk Kaunasest põhja,  seal ju ainult väga väikse rahvaarvu ja imepisikese majandusega Läti ja Eesti…Seevastu ühendus muu Euroopaga läbi hea ja areneva Poola (kiir)teevõrgu olemas. 

Meie aga - jääme üha rohkem ja rohkem perifeeriaks, ehitame kiirteed Tartu suunas mis reaalsuses ei vii lõppkokkuvõttes kuhugi sest Vene piir tuleb ju ette…

Aga ega Läti muidugi ka parem ei ole. 

Nii et lõppkokkuvõttes jääbki meid Kaunaseni ilmselt ühendama isegi mitte kiirtee vaid pigem külavahetee -mõeldes arvukatele 70 piirangutele Leedus, rohketele eraldussaartega ristmikele ning kohati lausa “kitseteele” Lätis ja Leedus (meenutades ühtlasi suvist sõidukogemust seal kus 20 kilomeetrilise tunnikiirusega heina vedav traktor koos kümnete kilomeetrite pikkuse sabaga kuna ülitiheda liikluse tõttu möödasõit oli pea võimatu…). 

Eriti Poolaga võrreldes ikka piinlik…

Eks kogemused ja sellest johtuv suurem enesekindlus mängivad kindlasti oma rolli. Ehk oled altim suhtlema tulenevalt kogemustepagasist ning orienteerud samuti eri kultuuriruumides paremini.  Mäletan näiteks kuidas üks üsna tõre teenindaja (Michelini tärmiga restoranis!) sulas kui menüüd täpsustavates küsimustes viitasime kohalikku gastronoomia iseärasustele…

Vanuse osas - mulle tundub et vanuse kasvades on suurem muutus üha valivam suhtumine sihtkohtadesse. Nooremana pakkus huvi kõik, vanemana ei kõneta osad kohad enam eriti, mõnda suisa üsna vastumeelt reisida. Varem nii see polnud. Eks ikka üritad käia seal kus varem pole käinud ja mõnda kohta lihtsalt ka pead reisima, aga olen tähele pannud et sageli mõtled et miks ei võinud see sihtkoht hoopis  mõni muu paik olla…

Aga väljaspool Eestit? Lisaks Läti-Soomele spadele kus nagunii käiakse ja ka Budapesti omadele kus eriti Gellerti spa muidugi super.

Tallinn-Krakov autoreis vahepeatustega Kaunases ja Varssavis, pluss lühipeatused. Põhja -Itaalia (Milano, Firenze), USA. Enim jäi ikkagi meelde Poola, sh Varssavi mis võrreldes eelmise külastusega ca 20 aastat tagasi palju arenenud nagu ka Poola tervikuna. Ja Itaalia taas muidugi. Ega maailmas tegelikult ju ongi  vähe kohti kus nii mõnus atmosfäär nagu Itaalias pluss samas ka palju vaadata (ja lisaks loodud sedavõrd head tingimused raha kulutamiseks…). Krakov ja Firenze olid seejuures ka esmakülastused. Mõlemad igati kenad ning toredad kohad, aga Varssavi ning eriti Milano jäid vast  enamgi meelde. Milano lihtsalt mõnus linn ajaveetmiseks ning  Varssavi üks kiiremalt ja dünaamilisemalt arenevaid suurlinnu (just nimelt suurlinnu!) Euroopas. 

Nii et kellel plaanid järgmiseks aastaks tegemata ja ideid veel pole, siis soovitan just neid kahte maad Euroopas külastada , pluss kolmandana varasemate kogemuste pohjal Horvaatiat. Neis kolmes igav ei hakka ja ka põnevust jagub. Eriti Läæne-Euroopaga (kui suurlinnad nagu London, Pariis välja arvata)  võrreldes.

Uuel aastal  saab ehk taas rohkem reisida, plaanis ennekõike Lõuna -Euroopa kuhu lisaks soodsamatele hindadele ootaks veelgi enam paremaid ühendusi. See minu hinnangul isegi suurem probleem kui hinnad. Ühendused Tallinnast (isegi ümberistumistega) Euroopa mastaabis ikka üsna,  et mitte öelda, väga kehvad. Itaalia üle nüüd enam väga kurta ei saa aga muu Lõuna-Euroopa (näiteks Kreeka)  jätab endiselt  soovida. Kaugemate maade osas võiks ennekõike  Lõuna-Ameerika soodsam ja ka paremini ühendatud olla. 

Ja eriti tore näha et paljudel siin järgmisel aastal väga eksootilised ja huvitavad sihtkohad plaanis. Muljete jagamine väga oodatud!

Kohaliku vaatega kruuse kollektsioneerin isegi, viimasel ajal tõsi küll olen eelistanud  neid kruuse/tasse mis küll viitavad kohale kuid on omapärasema disaini või kujundusega mitte niivõrd tingimata kohapealse vaatega. Need ka sagedamini kohapeal tehtud, kuna vaadetega kruusid enamasti ühe teada-tuntud Aasia suurriigi toodang. Aga selliseid kohaliku koloriidiga kruuse/tasse polegi alati kerge leida. Poola muide siin üks erandeid näiteks. 

Toitu ka ikka leiab kui otsida aga näiteks suvel ostetu ei pruugi alati jõuludeni säilida…

Jõulukinkidest ja reisimisest rääkides -kas tänapäeval kus kõike põhimõtteliselt võimalik kodumaalt  saada või siis netikaubamajadest osta - kas on üldse midagi mida reisidelt saaks jõulukinkideks kaasa tuua ning mida Eestist või siis netist osta pole võimalik? Kohalik käsitöö ja disain ning mõned kohalikud toiduained välja arvates. Ega midagi vist väga ei olegi, ehk toiduained-joogid ning kohalike käsitöömeistrite looming ongi ainsad asjad. Viimaseid ka võimalik tegelikult üsna vähestest riikidest saada (ehk piltlikult öeldes - hollandi puukingad ka nüüd enamasti Ida-Aasias tehtud) ning pole ka kuskil kohapeal kerge leida., kui üldse. Mõtlen näiteks kasvõi Lõuna-Kaukaasiale. Aga ka Euroopale laiemalt.

Universaalne adapter tõesti vajalik asi. Kui muidu tänapäeval kõik üsna kergesti kättesaadav ja näiteks isegi hügieenitarvete mahaunustamisel saab  hotellide adminnide käest enamasti abi, siis adapteritega keerulisem. Pean muidugi silmas reise üle ookeani. 

Aga muidu  head raamatud väga teretulnud. Minu viiimased kogemused üle-ookeani lendudel sel aastal olnud et multimeediaprogrammide sisu ja tase kohati üsna palju alla käinud ning ka puht tehniline pool ehk heli kvaliteet ei kannata sageli kriitikat. Nii et pikkadel lendudel hea raamat eriti teretulnud. Kõike muud saab tänases globaalkülas    kerge vaevaga vajadusel osta.  Sageli ka parema hinna-kvaliteedi suhtega. Ja pealegi - mida vähem asju seda kergem ja mõnusam reisida!

Hea mõte! Ma ise polegi jõudnud Püha õhtusöömaaega vaatama, paljuski seetõttu et sissepääsuks vajalik piletite broneering tuleb mitmed kuud ette ära teha. Aga hea põhjus kunagi taas minna. Lisaks kohapealsele melule,  lahedale õhkkonnale, heale rongiühendustele Firenze, Veneetsia jm. kohtadega jne. Aga Tenerife samuti muidugi väga tore, eriti loodus Teide lähikonnas aga ka lihtsalt niisama puhkuseks

Aga miks üldse edasi lennata? Kevadine Milano ja ümbruskond (järved, lähikonna linnad ) väga kena. Teha palju, hea söök-jook, mõnus õhkkond.  Mitte et Tenerife vastu midagi oleks, aga mõnikord on toredad kohad lähemal kui ette kujutame.

Ei kumbki. Maailm suur ja lai ning perepuhkuseks on ka teisi alternatiive.  Seda nii sisu kui hinna-kvaliteedi suhte mõttes. Aga nagu eespool juba öeldi,  siis kõik on lõpuks  ikkagi maitseküsimus ehk kindlasti on jätkuvalt neidki kellele sealbmeeldib ja arvavad teisiti.