Türgi liir on alates aasta algusest maailma teiste põhivaluutade vastu kukkunud kolmandiku võrra. Kas tänu liiri odavnemisele on praegu soodne hetk võtta ette üks suvelõpetusreis Türki?
Tõepoolest, Türgi ja USA pingelised suhted on viimasel ajal meedias vast kõige enam kajastatud, aga Türgi valuuta väärtuse languse taga on siiski kaugelt rohkem, kui USA poolt hiljuti Türgile kehtestatud alumiiniumi- ja terasetollid. See viimane samm lihtsalt mõnevõrra võimendas Türgi majanduse sügavamaid probleeme.
Türgi liir on aasta algusest euro suhtes 34% nõrgem
Nagu graafikult näha, on Türgi liir euro vastu languses olnud kaugelt pikemalt, kui mingitest USA tollidest üldse juttu oli. Türgi meedia serveerib seda kõike, kui valuutaspekulatsiooni ja vandenõud Türgi vastu seoses Ameerika-Türgi pastori Andrew Brunsoni kinnipidamisega. Brunsonit kahtlustatakse seotuses Türgi Töölisparteiga, mis Türgi nägemuses on omakorda üks osalistest 2016. aasta riigipöördekatses.
Türgi majanduse probleemid on siiski veidi teises kohas, mis lubab arvata, et liiri nõrgenemine jätkub veelgi.
Türgi sisemajanduse kogutoodangust moodustavad sisetarbijate kulutused 70 protsenti. Seda on suures osas finantseeritud laenudega. Türgi on intressimäärad hoidnud aastaid väga madalal ja see kõik on õhutanud nii eraisikuid kui firmasid laenu võtma.
Paraku on sellel üks halb külg. Välislaenud on võetud välisvaluuta baasil ja see teeb laenude tagasimaksmise pidevalt raskemaks. Lisaks on väljast (aga mitte seest!) laenamise intressimäärad pidevalt kasvanud.
Asja ei paranda kuidagi ka see, et Türgi keskpank pole sõltumatu. Juulis määras Türgi president rahandusministriks oma väimehe, mille peale peale kukkus Türgi börsiindeks loetud tundidega 1,25%. Vaatamata soovitustele pole Türgis intressimäärasid tõstetud, mis teeb olukorra järjest ohtlikumaks. Majandusväljaanne Forbes kirjutab, et hullem on Türgis alles ees.
Kuid tagasi reisimise juurde. Kas Türgi on nüüd odav?
Nagu öeldakse, sõltub. Sõltub sellest, mis teenuseid ja kus tarbida. Lennupiletid, hotellid ja reisipaketid ei pruugi, aga võivad olla mingil määral odavamad, sest nende puhul käib arveldamine üldjuhul välisvaluuta baasil. Türgi hotellimajutus on tegelikult aastaid üsnagi soodne olnud. Kohalikud kaubad ja teenused kohalikus kohas on kindlasti märgatavalt odavamad, kuid mitte niipalju turismikeskustes, kus arveldamine võib käia ka dollari või euro baasil.
Valuuta odavnemisega kaasneb pea paratamatult kõrge inflatsioon. Näiteks Türgis oli see juulis 16%. Pole päris Venezuela või kunagine Zimbabwe, aga päris kõrge sellegipoolest. Turistidele tähendab see, et odavus sõltub ka ajahetkest, kunas minna. Võib olla väga odav, sest hindade korrigeerimine toimub teatava ajalise nihkega, kuid võib olla ka lihtsalt veidi odavam. Euroopas on Türgi hindu tähele pandud ja viimasel kuul on nõudlus Türgi valmisreiside järgi märgatavalt kasvanud.
Kus veel saab euro eest rohkem?
Eelneva pika jutu üks mõte oli see, et valuutakursi suured muutused pole ühe või teise üksikjuhtumi tagajärjed, vaid küpsetatud ühe või teise riigi majanduspoliitika mõjul pikema perioodi jooksul. Maailmas leiab peale Türgi teisigi riike, kus euro on märgatavamalt tugevam, kui näiteks aasta alguses. Kui tarbida kohalikke kaupu ja süüa kohalikus söögikohas, võivad hinnad oma odavuses kohati üllatada.
Mitmed Lõuna-Ameerika valuutad on olnud langustrendis juba pikemalt (Venezuela jätaks antud juhul välja). Näited Argentiina ja Brasiilia rahvusvaluutade ja euro kursist.
Argentiina peso on võrreldes aasta algusega samuti kolmandiku võrra nõrgem
Brasiilia realil on veidi paremini läinud
Lõuna-Aafrika Vabariiki on samuti soodsam reisida. Irooniaga pooleks võib öelda, et sealse valitsuse majanduspoliitika (või nii mõnegi arvates pigem selle puudumine) soodustab samuti väljast tulevat turismi ja eksporti.
Rand on aasta algusega võrreldes 11% odavnenud.
Ka Iraanis on praegu tunduvalt odavam, kui mõnda aega varem. Selle kohta head graafikut paraku ei pakuta.
Kommentaar Iraani osas. Iraani rialil (IRR) on lausa kolm kurssi: keskpanga kurss, suurettevõtete arvelduskurss ning valuutavahetuste kurss. Kui võtta ametlik kurss, siis aastavahetusel oli see ca 1:41.100, praegu aga 1:48.600 ehk siis ca 16% langus. Hoopis teine lugu on aga valuutavahetuspunktide kursiga, kus hetkel kurss 1 euro = 122.000 IRR (http://www.rialconverter.com/), ehk siis muutus aasta algusest pea kolmekordne. Tegemist on litsentseeritud valuutavahetustega (sarafi) ning neid on kesklinnas kümneid. Iraani reisimise osas annab see olukord erinevaid valikuid. Kuna Visa ja Mastercard Iraanis ei toimi, siis on võimalik:* kanda kogu vajaminevat sularaha eurodes endaga kaasas ja vahetada vastavalt vajadusele turukursiga riaalideks;* vahetada lennujaamas keskpanga kursiga riaalideks;* tellida omale turisti deebetkaart ehk Mah Card, mille puhul tellid selle internetis ette (19€ tavahind, 11€ sooduskoodiga, www.mahcard.com), misjärel peale saabumist tuuakse sulle esimese öö hotelli kohalik deebetkaart, kuhu saad PayPali kaudu turu- ja keskpanga vahelise kursiga (ca 70.000-80.000) oma raha peale kanda, reisi ajal kasutada ning reisi lõppedes lasta ülejäänud raha enda Eesti kontole tagasi kanda. Kindlasti on kaart turvalisem variant, kaduma mineku puhul saab selle kiiresti asendada. Ise olen oktoobris kaheks nädalaks Iraani minemas ning mõtlesin Mah Cardi kasutada, selle erisusega et vahetult enne reisi osta pisut bitcoine, laadida esimeseks päevaks vajaminev raha Mah Cardile, peale kaardi kättesaamist aga vahetada bitcoinid IRRideks ning lasta need Mah Cardile üle kanda, vahetades reisi lõpus üle jäänud riaalid taas bitcoinideks ning sealt edasi eurodeks. Localbitcoins.com annab hetkel Eestis bitcoine ostes hinnaks ca 5700€ ning Iraanis müües ca 670.000.000 IRR, mis annaks kursiks ca 117.000. Paras asjatamine muidugi on, ent plussiks oleks vabadus suuremast sularahast, hea kurss ja võimalus vähem kui ühe päevaga oma sularahakontol olevat raha riaalideks muundada (Iraani müüjate andmetel kestab kogu protsess bitcoini müügist raha laekumiseni alla 1,5 tunni ning sama on ka aeg Eestis bitcoine ostes), juhul kui selle järele vajadus peaks tekkima.
Vau, on alles infot Iraani kohta! Võhikuna küsiks, kas bitcoine on võimalik osta ka näiteks 0,2 ühiku kaupa sest 5700€ on justkui selgelt paljuvõitu.
Kuna väheste eurode eest saab sarafides palju riaale, siis pole ise viitsinud kunagi alternatiividele mõelda. 100 euroste nutsakas kõigi kulude jaoks eriti suur ei ole, kui pole plaanis kallima otsa öömaju kasutada. Ja arvestades kohalikku turvalisust, siis pole viitsinud isegi väga põhjalikult raha peita. Hullem on vahel riaali pakkidega, aga praeguseks liigub juba päris hästi ka miljoni ja poole miljoni riaalise väärtusega tšekke, millega saab vabalt majutuse jms eest maksta. Kui 100 eurose kaupa vahetada, siis mahutab riaalid ka kuidagi kotti ära :)Ja suuremat summat pole hetkel korraga tõenäoliselt mõtet vahetada, sest kurss läheb iga reisil oldud päevaga pidevalt paremaks. Kui on arvestuslikult u 3 päeva varu riaale olemas, siis piisab, kui just mingit pikemat külaelu vms plaanis pole.
Jah, tegin ka katse, ostsin localbitcoins.com kausu 0,005 bitcoini ehk 29€ eest ning poolteist tundi hiljem olid need arvel. Otsing samal lehel näitab et Iraanis on bitcoinide ostjaid küll, kes kohe ka raha arvele kannavad. Tõsi ta on et sarafid on lihtsam lahendus, aga igaks juhuks on hea ka plaan B-le mõelda, kui miskit peaks juhtuma. Ideaalis kannaks sularaha nii vähe kui võimalik kaasas, usun et kohapeal on turvaline, aga asju on ennegi unustatud :) kaart oleks ses mõttes eelistatum. Aga käin oktoobris ära ja siis oskan täpsemalt kommenteerida.
