Rohkem kui 1000 kilomeetri pikkune soodsa kliima ja sooja mereveega Vahemere rannikuosa, mida tuntakse Türgi Rivierana, on populaarne reisisihtkoht nii Türgi siseselt kui rahvusvaheliselt. Ja mitte ainult puhkamise, aga ka elamiskohana. Paljude kohalike arvates aga on nüüd külalislahkusega piirid kätte jõudnud.
Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on kinnisvara rendi- ja müügihinnad Türgi Vahemere rannikulinnades oluliselt tõusnud – ja seda vaatamata sellele, et kohalikud võimud on välismaalastele osades piirkondades sisse seadnud rendikeelu.
Välismaalaste, põhiliselt venelaste ja ukrainlaste sissevool näib olevat lõputu (igast 10 kinnisvarahuvilisest 7 on kas venelased või ukrainlased) ja kinnisvara hinnad seda ka kajastavad. Korterite keskmine üürihind Antalya provintsis tõusis lühikese ajaga 2500 liiri (130 eurot) pealt 10 000 liirini (517 eurot) ja Alanyas 13 000 liirini (672 eurot). Majad lähevad kaubaks ka 40 000 liirise (2066 eurot) kuurendiga. 2022. aastal on korterite üürihinnad kasvanud 310% ja kohalikud, kellest paljud on riigiteenistujad, ei suuda oma palgaga enam eluaset lubada ning on sunnitud piirkonnast lahkuma.
Välismaalaste suur sissevool ei kajastu ainult kinnisvarahindades. Järsult on kasvanud autode registreerimine, mis on kaasa toonud rohkem ummikuid ja ühistransport on ülekoormatud. Surve on kasvanud ka muule infrastruktuurile, alates vee- ja elektrivarustusest ning lõpetades internetiga. Kuna interneti kasutajate arv on järsult kasvanud, ei suuda olemasolevad võrgud enam korralikku levi tagada. Ka kõikides riigiametites, mis tegelevad välismaalastega, on järjekorrad drastiliselt kasvanud.
Konyaalti rannarajoonis, mis on Antalya üks populaarsemaid piirkondi, elab praegu umbes 35 000 Venemaalt ja Ukrainast saabunud migranti. Arvatakse, et 2023. aastal võib see number kasvada juba 50 000ni.
Nüüd nõuavad Türgi rannikul elavad türklased aina häälekamalt, et kõigele sellele piir pandaks, sest vastasel korral peavad hakkama kohalikud elanikud Vahemere rannikult massiliselt lahkuma. Ja ei tasu arvata, et see kõik meid üldse ei puuduta. Hinnatõus puudutab paratamatult ka turismisektori töötajaid ja nende palgatõusu maksvad kinni puhkajad. Järgmisel suvel prognoositakse Türgi puhkusepiirkondades hotellihindade kasvu 30 – 50 protsenti ja selles mängib oma osa ka välismaalaste, eelkõige venelaste, massiline sissevool. Türgi on Venemaale lähim sooja kliimaga piirkond, kuhu on vähemalt seni toiminud korralik lennuühendus. Turkish Airlinesi kasvavad kasuminumbrid on niisiis väga mitme otsaga asi.
