Sellest, et Türgi hotellide täituvus on sel aastal oluliselt madalam, kui suvisel hooajal muidu tavaks, on juba juttu olnud (vaata uudist Türgi hotellid tühjenevad, eramajutus õitseb). Lisaks inflatsioonile ja üldisele hinnatõusule avaldab hotellide täituvusele olulist survet majutuspakkumiste suur kasv erasektoris. Ainuüksi Antalya piirkonnas on välismaalased soetanud 108 000 ühikut kinnisvara.

Probleem tekib sellest, et osa välismaalastele kuuluv kinnivarast on muutunud registreerimata majutusasutusteks. Kes üürib korterit või maja välja tuttavatele-sõpradele, aga märkimisväärne osa Türgis välismaalaste poolt ostetud kinnivarast on paisatud üüriturule vahendusplatvormide nagu Airbnb kaudu. Peamiste kinnisvara ostjatena tuuakse välja venelased, sakslased ja ukrainlased. Põhilised piirkonnad, kuhu kinnisvara on ostetud, on lisaks Antalyale sellega piirnev Konyaaltı.

Võttis veidi aega, aga nüüd on türklased avastanud, et välismaalastele kinnisvara müües on nad pudelist džinni ise välja lasknud. Nimelt pole 108 000 ühikut Antalya provintsis müüdud kinnisvara toonud neile juurde 108 tuhat uut investorit, nagu loodeti, vaid kinnisvara ostetakse teadlikult kokku hulgi, et see siis raha teenima panna.

Türgi puhkusepiirkonnas toimuvast annab aimu äsja Türgi meediasse jõudnud juhtum, kus kirjeldatakse vene rahvusest investorit, kes ostis Antalya piirkonnas kokku 80 korterit, muutes need improviseeritud hotelliks. Venelane ostis ära 2 suurt majablokki, organiseeris nende vahele midagi vastuvõtulaua sarnast ja majutab korterites nüüd oma kaasmaalasi. "Hotellil" on oma administraator, toateenijad ja turvateenistus. Kõike seda tehakse ilma tegevusloata ja makse maksmata.

Nüüd üritavad türklased endaloodud kontrollimatut kinnisvaramüügi süsteemi kuidagi kontrolli alla saada. Oktoobris peaks parlamendis arutusele tulema eelnõu, millega kohustatakse kinnisvara väljarentivaid välismaalasi seda vastavalt registreerima ning maksma sissetulekutelt tulumaksu. Oleks väike ime, kui selles seaduses mõnda auku ei leita.