Euroopa Turismikomisjoni (ETC) äsja avaldatud uuringust selgub, et ajal, mil eurooplaste hulgas püsib väga suur soov reida (80% inimestest plaanib sel aastal aktiivselt reisi Euroopas), on turism Euroopa läbimas olulisi struktuurimuutusi. Muutusi veab kasvav nõudlus kvaliteetsemate kogemuste ja kohalikke kogukondi arvestava reisimise järele ning suurenenud keskkonnateadlikkus.

Ühest küljest on siin tegemist valitsuste ja kohalike turismiedendusorganisatsioonide poliitikatega, kus püütakse turismivooge teadlikult suunata nii, et see vähendaks survet keskkonnale ja arvestaks rohkem kohalike kogukondade vajadustega, teisalt on muutunud ka reisijate nõudmised: aina rohkem otsitakse alternatiive ülerahvastatud turismikohtadele ning kasvanud on hooajaväline reisimine.

Hoogu kogub ka aeglane turism. See on trend, kus võetakse aega kohaliku ajaloo ja kultuuri uurimiseks. 69% eurooplastest väljendas valmisolekut seda proovida ja 21% märkis, et nad teevad seda väga tõenäoliselt. Aeglase turismi trend on eriti tugev Prantsusmaal, Portugalis, Poolas ja Itaalias.

Euroopa Turismikomisjon liigitab tänapäevased teadlikud reisijad viide selgelt eristuvasse käitumuslikku segmenti, vastavalt nende prioriteetidele ja reisimisharjumustele.

Ebatavaliste sihtkohtade otsijad (küpsed ja eelarveteadlikud)

See segment koosneb peamiselt küpsetest reisijatest vanuses 45 aastat ja rohkem ning on ülerahvastatuse suhtes väga tundlik. Nad väldivad süstemaatiliselt tipphooaegu ja suuremaid turismisihtkohti, valides selle asemel vähem populaarseid Euroopa sihtkohti, reise koduriigis ja looduses. Reisivalikute olulisim tegur on taskukohasus ning hea hinna ja kvaliteedi suhe.

Z-generatsiooni kaugtööd tegevad seiklejad (noored ja kogukonnakesksed)

See nooruslik demograafiline rühm (peamiselt vanuses 18–24) ühendab aktiivselt vaba aja veetmise reisimise kaugtöö või õpingutega. Nad eelistavad pigem kaugemaid, vähemtuntud rannikualasid kui linnu, eelistavad reisida absoluutsel madalhooajal, planeerivad pikemaid peatusi ja peavad oluliseks autentset ja sisukat suhtlust kohalike kogukondadega.

Muretud puhkajad (mugavusele orienteeritud pered)

Eelistades mugavust, lihtsust ja etteaimatavust, keskenduvad need reisijad peredele suunatud reisidele tuntud ranna- ja rannikualade sihtkohtadesse. Kuid suurima rahvahulga vältimiseks eelistavad nad broneerida üleminekuhooajal ja jäävad üldiselt kauemaks kui keskmine turist, aidates jaotada hooajalist nõudlust, ohverdamata oma soovi tuttavlikkuse järele.

Mõjuteadlikud reisijad (noored linnainimesed)

See segment koosneb noorematest eurooplastest vanuses 18–34 ning on motiveeritud soovist vältida ületurismi ja vähendada oma keskkonnajalajälge. Nad toetuvad suuresti ühistranspordile ja reisivad enamasti madalhooajal. Nende reisiplaanid koosnevad üldiselt lühematest reisidest, mis keskenduvad linnapuhkustele, kultuurimälestistele ja pärandipaikadele.

Keskkonnateadlikud maadeavastajad (jätkusuutlikkuse eestkõnelejad)

See on uuringus kõige enam jätkusuutlikkusele orienteeritud segment. Need reisijad näitavad üles järjepidevalt suurt muret nii keskkonna- kui ka sotsiaalsete mõjude pärast. Nad otsivad aktiivselt turismivabasid ja väga kaugeid piirkondi pikemateks loodusreisideks ning kasutavad liikumiseks peaaegu eranditult ühistransporti.

Euroopa Turismikomisjoni uuring Understanding European Conscious Traveller Segments täismahus (pdf).