Voodid lennukite turistiklassis on muutumas reaalsuseks

Ideega lennukitesse voodid paigaldada on mängitud juba mõnda aega. Kaks aastat tagasi sai kajastatud Airbusi ja Prantsusmaa firma Zodiac Aerospace koostööprojekti lennuki pagasiruumis asuvate magamismoodulite osas. Idee on lihtne: asendada tavalised pagasikonteinerid standardsete magamismoodulitega, mis ei nõua lennukitel ümberehitustöid. Tookord oli plaan magamislahendus A330 lennukitele paigaldamiseks välja töötada aastaks 2020. Suur osa aastast on veel ees, näis, kas Zodiaci magamismoodulite ideest saab asja või mitte.


Zodiaci ja Airbusi magamismoodulid

Airbus ja Zodiac pole siiski ainsad, kes magamislahenduste kallal töötanud on. Sellel on aina rohkem olemas täiesti praktiline vajadus – tänu lennukite arengule on viimastel aastatel lisandunud või jõudnud planeerimise lõppfaasi varem mõeldamatuna tundunud ülipikad lennud. Kui lennukis tuleb veeta 18 – 19 või rohkemgi tundi, siis muutub ka magamisvajadus varasemast palju aktuaalsemaks.

Oma lahenduse on siin välja käinud Hollandi, vabandust, Madalmaade firma ADSE. Nende Economy Sky Dream kontseptsioon näeb ette asendada lennukite keskmises osas pagasiriiulid naridega, mis lennu ajal madalamale lastakse. Selline lahendus sobiks suurtesse kahe vahekäiguga lennukitesse nagu Airbus A350 või Boeing 787 ja 777 ning toimiks omaette reisiklassina. Idee on veel veidi toores ja oma komplikatsioonidega (kasvõi kaalu osas), kuid intrigeeriv igal juhul.

Äsja tuli oma lahendusega välja ka Air New Zealand. Air New Zealandil on turistiklassi magamislahendustega vast kõige rohkem praktilist kogemust, sest nad on juba mõnda aega pakkunud Economy SkyCouch võimalust, mis põhimõtteliselt tähendab kõrvutiasetsevate istmete muutmist voodiks. See lahendus on osutunud perede ja lastega reisijate seas päris populaarseks.

Air New Zealand SkyCouch

Air New Zealand Skynest

Seevastu Skynest on lahendus, kus turistiklassi reisijatele pakutakse reaalseid voodeid mõõtmetega 200x58 cm koos padja, linade ja tekiga, meenutades vast kõige rohkem rongide magamisvagunitest tuttavaid voodeid. Lennuki keskele paigaldatav magamismoodul koosneks 6 voodist, igaühel oleks eraldi lugemislamp, USB laadimisvõimalus ja ventilatsioon.

Mooduleid disainides kasutati kauglendude pardameeskonna magamislahenduste kogemusi, sisendit saadi ka reisijatelt. Ka Air New Zealand mõtles magamiskapslite puhul ülipikkadele lendudele. Näiteks nende oktoobris käivituv Auckland – New York lend kestab ligi 18 tundi.

Loomulikult on lennukites magamisele veidi teistsugused nõuded, kui rongides. Arvestada tuleb näiteks puhkavate reisijate ohutuse ja võimaliku turbulentsiga. Ka magamismoodulite hinnastamise küsimus on paras pähkel – see peab lennufirmale majanduslikult kasulik olema, kuid samas ei tohi reisijaid ära meelitada äriklassist. Liiga odav pakkumine vähendab äriklassi väärtust ja toob suure nõudluse, liiga kallina müües aga jäävad voodid tühjaks, võttes ruumi ja lisades mõttetult kaalu.

Juhul, kui ANZ saab Skynest voodid sertifitseeritud, on võimalik väljatöötatud lahenduse intellektuaalomandit ka teistele lennufirmadele edasi müüa. Igal juhul näib, et lähitulevikus on pikkadel kauglendudel voodid mingil kujul lennukitesse tulemas. Air New Zealand teeb oma otsuse voodite osas järgmisel aastal.