Wizz Air teatas, et lõpetab alates 1. septembrist 2025 kõik lennud Abu Dhabist. Selle asemele keskendutakse oma põhilistele turgudele Kesk- ja Ida-Euroopas.

Wizz Air Abu Dhabi tegutses ühisfirmana Wizz Airi (49%) ja riikliku Abu Dhabi Developmental Holding Company (51%) vahel. Wizz Airil olid 2021. aastal tegevust alustanud filiaaliga suured plaanid – 15 aastaga plaaniti sealne lennupark kasvatada 100 lennuki suuruseks ning avada suure potentsiaaliga liine Indiasse. Paraku ei suutnud Abu Dhabi tütar kunagi kasumisse jõuda ning nüüd peeti targemaks see avantüür lõpetada ja 25 liini (peamiselt Balkanile, Kaukaasiasse, Kesk-Aasiasse, ja Egiptusesse) suletakse.

Abu Dhabi tütarfirma sulgemise põhjustena tuuakse välja kolm asjaolu:

• Abu Dhabi kuum kliima kulutas mootoreid kiiremalt läbi ning need vajasid plaanitust sagedamast hooldust. Kuna Wizz Airi Airbusidel kasutatavate Pratt & Whitney lennukimootoritega on jamasid niigi palju, mõjutas see ka tegevust Abu Dhabis, kus kulud kasvasid plaanitust suuremaks.

• Plaanitud liinid Indiasse ja Pakistani ei realiseerunud kunagi, sest kahe riigi valitsused uusi liine Abu Dhabist avada ei lubanud. Siin saab vist rääkida teatavast kergeusklikkusest, sest usuti India ja Pakistani lubadusi, kuid näiteks India puhul olid teised Araabia Ühendemiraatide lennufirmad juba ära kasutanud kahepoolse lepinguga lubatud lendude maksimumarvu AÜE ja India vahel ja lende juurde ei antud. Seetõttu oli kasvupotentsiaal Abu Dhabis küllalt piiratud.

• Hiljutised pinged ja õhuruumide sulgemine Lähis-Idas muutis mitmeid liine pikemaks ja need tegutsesid kahjumiga.

Siia võib lisada, et Abu Dhabi pole kunagi olnud sihtkoht, kust ja kuhu väga palju lennatakse. Ka Wizz Airi puhul kasutati Abu Dhabit sageli kuhugi edasilendamiseks.

Araabia Ühendemiraatide lennundusturg on küllalt konkurentsitihe. Nii flydubai kui Air Arabia pakuvad reisijatele paremaid mugavusi ning Wizz Airil oli puht hinnaga raske konkureerida.

Wizz Air peab ilmselt strateegias muudatusi tegema

Wizz Airi tegevjuht József Váradi on aastaid rääkinud, et uued, senisest suurema lennuulatusega Airbus A321XLR lennukid loovad võimalusi täiesti uute otseliinide avamiseks, mida seni on teenindanud ainult suuremad kahe vahekäiguga lennukid. Kõne all on olnud näiteks liinid Euroopast Indiasse. Wizz Airil on sees tellimus 46 seda tüüpi lennukile. Arvestades, et India turule sisenemine polegi nii kerge ja odavlennunduse ärimudeli edukas toimimine pikematel lendudel on küsitav, tuleb Wizz Airil kauglendude ambitsioone ilmselt korrigeerida. Kättetoimetamist ootava 45 A321XLR lennuki tellimus on üle vaatamisel, nagu ka senine pikematele lendudele fokusseeritud strateegia.

Siin tuleb paratamatult sisse tuua võrdlus Ryanairiga, kes on selgelt keskendunud sellele, milles ollakse tugevad ning hoidunud erinevatest laienemisahvatlustest.

• Nii ei plaani Ryanair Atlandi-üleseid lende, kuigi Dublini ja veel teistegi linnade geograafiline asukoht seda võimaldaks.
• Ryanair ei soovi müüa puhkusepakette, kuigi easyJet on selles küllalt edukas. Põhjus: täiendavat rabelemist oleks liiga palju.
• Enam pole juttu ka punktist punkti lendude pakendamisest jätkulendudeks, kuigi sellega katsetati ja näiteks Pegasusel toimib see päris hästi.

Ryanairi ja Wizz Airi viimase 5 aasta aktsiahinna muutuse võrdlus annab vastuse, kumma odavlennufirma strateegia ennast paremini õigustanud on.

Kokkuvõtteks

Wizz Air on aastatega muutunud oma põhitegevuses aina halvemaks, üritades seda kompenseerida uute väljakutsetega. Euroopas on oma kunagistel turgudel tegevus koomale tõmmatud (vaatame kasvõi Riiat või Tallinnat) ning liinide avamise-sulgemise pidevalt muutuvast strateegiast ei saa keegi enam ammu aru. Selle kompenseerimiseks tehti ulmelisi plaane Abu Dhabis, kuid nagu näha, ollakse nüüd valusa kogemuse võrra rikkamana sunnitud tulema tagasi selle juurde, mis töötab. Nüüd poleks enam ootamatu, kui Wizz Air teataks mõne uue liini avamisest ka Tallinnas või Riias.