Tere! Kas keegi oskab oelda, mis saab lapse kodakondsusest kui elan 3 a ja synnitan Londonis? Kas pakutakse Inglismaa oma? Mis on kasulikum siis, kas Eesti voi Inglismaa oma? Akki saab kaht? Plaanin ikka elama Londonis!
Aitah :)
Minu teada taas määrab kodakondsuse ära sünnimaa. Laps, kes Inglismaal sündinud, on seaduslikul alusel sünnipärane britt. (Olen pidanud tõlkima piisavalt materjale, kus Eestist pärit naisterahva abielu britiga puruneb, tekib soov sõita Eestisse ning lapse kaasavõtmist käsitletakse kui (sünnipärase briti kodaniku sünnimaalt eemaldamise alusel) lapseröövi - ka juhtudel kui tegu ei olnud mitte abielu, vaid lihtsalt kooseluga või isegi juhusliku magamisega, mille viljana laps saadud ning britist isa nimi lihtsalt sünnidokumentides kirjas).
Mina pidasin silmas seda, et kui MÕLEMAD vanemad ON mitte BRITID, ehk siis antud teema järgi arvestades eestlased, siis ei saa laps kohe peale sündimist briti kodakondsust ja passi. Tean seda vägagi kindlalt, sest enda sõpradel, kes 6 aastat UK elanud, sündis eelmise aasta septembris UK-s teine laps ja seda teemat nendega arendades nad ütlesidki, et algul peavad nad siiski lapsele võtma eesti passi ja kodakondsuse ja kui laps saab 18 siis saab ta ise otsustada, kas on briti kodanik või eesti kodanik. Kui teine lapsevanem on britt, siis saad valida kumma kodakondsuse lapsele peale sündimist võtad. Enamus võtavad briti oma lihtsalt sel põhjusel, et dokumentide asju lihtsam ja ka odavam ajada.
Aitah! Lapse isa pole britt vaid asylum seeker , temalt yldse pole mingit kasu :) Aga mu laps ju hakkab saama inglise lapse toetust, mitte eesti...kuna elan ikka Londonis... eks siis see on teine lugu kodakondsusega mitte seotud. Lihtsalt oli huvitav... Kas kodakondsuse votmine on vaja alles siis kui lahen reisile lapsega? Algusel ma ainult pean registreerima synni, see vist pole seotud kodakondsuse saamisega....hmm...
Tere, inglismaale tulles jäin rasedaks ja otsustasin ikka tööle minna ja töötasin 4 kuud. Töötasin läbi agentuuri ja see firma kus olin renditööline teavitasin, et olen 5 kuud rase ja nad lasid mu lahti ja enam ma tööd ei ole leidnud ja saanud kahjuks. Käisime mehega (mees on eestalne) zitisen advise centre uurimas mis toetusi on võimalik saada. Mees on töötanud siin 2 a ja tema saab taodelda child tax credit, work tax credit, council taxi ja housing benefit. ja mulle öeldi et ei saa ma midagi taodelda kuna pole töötanud 26 nädalat täis. Aga meil plaan siia elama jääda ja tahaks lapsele inglise passi. Sest naljakas on see et siin on nii palju inimesi kes ei ole tööd teinudki ja saavad toetusi ja mina kes olen tööl olnud ja ei saa midagi, isegi lapsetoetust ei saa. Oleme lugenud taxide ja child benefit kohta: http://www.direct.gov.uk aga seal ikka pead olema töötanud, oleks vaja infot kes on vähem töötanud või siis mitte ja mis toetusi on saadus? Eestist ma saaksin emapalka aga see tähendaks seda, et lapsele eesti pass kuigi me ei taha tagasi minna eesti elama. Kas kellelgi on sama probleem olnud ja sooviks jagada infot, oleme väga tänulikud.
Võib mu mailile ka kirjutada: [email protected]
Oota 1. maini 2011. Siis nn A8 maade (kes liitusid ELga 2004. aastal) kodanikele rakenduv seadus muutub ja saad neid toetusi, mida vajad. http://www.ukba.homeoffice.gov.uk/workingintheuk/eea/wrs/ Loodan, et registreerisid seaduse alusel esimese töötamise kuu jooksul oma töö. 1. maist 2011 kaob too töö Piirivalves registreerimise vajadus ja senised tööjõuturgu kaitsvad piirangud kaovad - s.t ka ligipääsu toetuste süsteemile sel moel, nagu see on kehtinud hetkel Küprose ja Malta ja nn vanade EL riikide kodanikele, kes elavad Suurbritannias.
Midagi ei pea tegema, juhtub ju igasugust, keda koondatakse, keda vallandatakse, kel pole lihtsalt tööd. Ootad esimest maid. Või töötad edasi, sel korral hakkab tööstaaž nullist taas jooksma. Ja registreerid töö nagu varemgi. Või mingisuguste spetsiifiliste erialaoskuste korral võib alati FIE ehk self-employed olla ja teenuseid niimoodi osutada, FIE ei allu tollele registreerimisvajadusele, samuti kehtivad FIEle pärast kolmandat tegevuskuud vajadusel korteri- ja linnavalitsuse maksu soodustused.
Jah neid raseduse ja sünnitusega seotud toetusi ei ole sul hetkel siis tõepoolest õigus saada aga tavalist Child benefidti on ikka õigus ja vahet pole ka sinu või mehe nimele. Meil näiteks Child benefidt minu nimel ja Tax creditid mehe nimel. Mina ei olnud töötanud enne päevagi kui lastetoetust taotlesin ja saama hakkasin. teised toetused siis selle mehe nimel, et tema sel hetkel töötas. PS! Child benefidti makstakse isegi nii, et olemateme et saad eestist selle 19 euri, siis siit saad selle vahe mis jääb Uk lastetoetuse ja eesti summade vaheks. (keeruliselt vist seletasin aga peaksid aru saama). Mis aga lapse passi puutub, siis minu teada peaks siin röögis sündinud lapsel olema alles 18 aastaseks saamisel õigus otsustada kas jätab eesti kodakondsuse või võtab Uk oma. Kui mõlemad vanemad on mitte UK kodanikud siis koheselt sünnijärgset kodakondsust ja sellega kaasnevalt siis ka passi ei saa. Nii et algul pead lapsele ikka eesti passi võtma, tahad sa seda või mitte.
Esiteks, Marikene, millal laps sünnib? Alustame sellest. Kui last veel pole ja sünnib pärast maagilist 1. mai 2011 piiri, on probleem ju olematu ja Sul kõik teed valla. (Arvesta ka sellega, et toetusraha saamiseks kulub päris mitu kuud avalduse sisseandmisest ning juba ankeedi täitmisele kulub omajagu aega, sest need on üsna pikad ja põhjalikud).
Kuid, kõrvalisele küsimusele vastates, asjaga veidi kursis olles, tean, et esiteks on Sul kohustus toetusavaldusse märkida üles summad, mida Eestist saad ja teiseks on HMRC ja Eesti Maksuameti infovahetus täiesti olemas.