4 a lapsega Horvaatiasse

Tere
on plaan järgmine aasta teha väikebussiga reis Horvaatiasse, Dubrovnikusse. Kuidas nii väike laps selle reisi vastu peab, palun jagage kogemusi. Ja kuidas reis korraldada, et ta vastu peaks? :)

Tere,

Käisime juulis Horvaatias. Õel oli 3,9 aastane laps kaasas. Olin algul vägagi mures, kui õde otsustas kaasa tulla, eriti väikese lapsega. Aga reis õnnestus. Natuke oli jonni, eks pikk sõit ka sinna. Split oli meie kaugeim sihtkoht. Lapsele peab lihtsalt sisendama hakkama, et tuleb pikk sõit ja vahel tuleb ka autos magada. Mingi motiveeriv mänguasi ka ekstra enne minekut osta kaasa ja küll õnnestub. Meie tripp oli sõiduautoga, nii et väikebuss tundub mugavam ja parem variant.
Peatuseid tegime nii palju kui vaja oli, mitte rohkem. Siis sai lapsega joostud ja teha füüsilisi mängulisi tegevusi, et energiat maha laadida, mis lapsel istumisest tekkis. Väga tore oli käia vahepeatusena ka Viinis, lõbustuspargis. See lapsele meeldis.
Toredat ettevõtmist.

Käime juba mitu aastat suvel Euroopas ja enamasti tuleb reisi pikkus üle 5000 km. Esimesel reisil olid nad 1 aasta 10 kuud vanad. Saime hakkama. Igaks juhuks tegime alustuseks ainult 10 päevase reisi.
Natuke aitab ka see, et nad on esimestest päevadest alates pidevalt autoga sõitnud.
Reisil on põhiline, et oleks huvitav ja mingid tegevused. Peatusi tuleb teha tihti. See küll võtab keskmise kiiruse alla aga vinguv laps rikub kõik ära. Kaasa tuleb võtta hunnik raamatuid, mõned armsamad mänguasjad, kaisuloomad, värvimise raamatud ja kõige tähtsama elemendina tahvelarvuti koos mängude ja multikatega. Lisaks veel läppar ja suur hunnik CD plaate. Hea kui lapsi on kaks. Nii on neil lõbusam.
Sõiduautos on tõesti päris ebamugav aga väikebussis on juba kraad lõbusam. Matkabuss tegi meie elu veel lihtsamaks. Lõunauinaku ajal saime ilusti sõita ja magama jäädi ka ruttu. Lisaks sai kõik vajaliku rahulikult kaasa võtta. Samuti oli WC ja vesi alati käepärast. Meil on aastaid autos olnud Ikeast ostetud pott. Nii väiksele on raske selgeks teha, et nüüd pead veel kümme minutit kannatama.
Tee peal sai tihti poes käidud, samuti teele jäävad vaatamisväärsused üle vaadatud. Kui kusagil oli mänguväljak, tegime pausi, et nad saaks pool tundi mürada. Mõned korrad ööbisime Poolas lausa kiirtee äärsetes parklates. Uuemates on tihti väga korralikud mänguväljakud. Saab seal õhtu lõpetada ja hommiku alustada. Lisaks peab ka olema midagi muud, mis lastele meeldib. Mõnes suuremas kaubakeskuses on ka tasulised mänguautod-lennukid.
4 aastane on juba päris asjalik. Meil on juba mitu aastat esimene suurem atraktsioon Tropical Island Berliini lähedal. Õhtul kohale, magame öö sealsamas parklas, hommikul kiire eine ja kohe basseini. Pilet on küll päris kallis. Sealsetest hindadest on juttu vastavas teemas. Õhtul kella seitsmeks on toss väljas ja kui uni tuleb, siis lastakse hommikuni välja. Seal möllamine on korralik koormus. Soe vesi ja mererand on ilmselt see, mis sellises vanuses alati peale läheb.
Esimese hooga kõik meelde ei tule. Saab veel hiljem täiendada.

Meelisega täiesti nõus. Oleme autoreisidel käinud alates ajast, kui praegu 12 a laps oli 5 kuune, sh 3 x Horvaatias. Praegu on kolmas, noorim 5 aastane. Reisime tavaliselt väikebussiga, eelmisel aastal matkaautoga. Viimane on hea variant, ei pea kogu aeg asju kokku-lahti pakkima, külmiku sisu ja WC on pidevalt käepärast. Kuid autoga Euroopasse minnes oleme vahel teinud nii, et lõuna paiku Pärnust startides oleme sõitnud abikaasaga vaheldumisi ka terve esimese öö. Esimesel päeval on lapsed elevil (hurraa, reisime!!!) ja ööga jõuab juba magavate lastega Poolast läbi. Kuid vanematele on see siiski kurnav ja järgmine päev on nii raske. Viimasel ajal ikka ööbime ja öösõitu kasutame vahel viimasel ööl enne koju jõudmist. Poolas pole öömaja leidmine probleem ja hinnad on mõistlikud. Kasulik on kaasa võtta lapsele uusi asju, mis aitavad sõiduaega sisustada. Eks lapsed ole erinevad ja peatusi tuleb ikka teha rohkem, kui vaid täiskasvanutega. Peamine on ise rahulikuks jääda, siis tunneb ka laps end kindlalt.

Ei näe samuti probleemi väikelastega reisimises.
Sel suvel tegime mahtuniversaaliga 13p. reisi 2-täiskasvanu ja 4-lapsega (7k; 6a; 10a ja 15a.) üle Alpide Garda järve äärde. Sh võtsime paar päeva aega ka rahulikult Austrias: Viinis; Salzkammergutis ja Salzburgi maakonnas ringivaadata + muidugi erinevad põnevad "loodusimede" külastamised teekonnal.
Kokku tuli 5800 km, millest 4 pikemat otsa tuli per päev kuni 800 km, kuid üldiselt plaanisime nii, et ei peaks üle 1/2 päeva sõitma. 1) laste pärast 2) enda kui ainukese juhi pärast.
Reis ei peaks olema selline, et peale rooli muud muhvigi ei mäleta. :)

Idee ka Horvaatiasse samamoodi minna, kuid väheke kahtlusi tekitab pikem teekond ja seda ajalist ressurssi niipalju pole võtta. Kuna oma pere on piisavalt suur, siis ei tule kõnealla kellegiga kasvõi minibussiga kahasse sõita. 2-juhiga oleks lust ja lillepidu...

Kas see teekond Horvaatiasse tulebki oluliselt pikem... Vaatan oma logiraamatust, et Garda ääres käies tuli meil tripi pikkuseks 6,5 Mm (megameetrit siis), millest ligi 1000 km sai põhja-Itaalias ringi tiirutatud. Nüüd käisime Horvaatias, kõige kaugem koht oli Pelješaci poolsaar, huvipunktid jätsime teekonna lähedale ja eriti kohapealset tiirutamist polnud ning teekond kokku oli 6 Mm. Ajalist ressurssi oli kahjuks 12 päeva. Kuna endal lapsed 10+ aastased, siis teemaga seostamiseks - tuttav käib ka autotrippidel lastega alates imikueast, eks see sõltub palju lapsest, kuidas vastu peab.

Tripikad räägivad
Eesti suurim reisifoorum. Küsi siin oma küsimus või jaga häid soovitusi