Tervist!
Uurin aktiivset puhkust Eestis ja lähemalt riskikäsitlust ja õnnetusi mis on juhtunud. Kui kellegil on midagi jagada seoses selle teemaga, siis palun andke teada. Olen huvitatud kõigest mis on seoses aktiivse puhkusega. Mis arvate aktiivsest puhkusest Eestis? Kas on kaebusi firmade peale? Kas firmad peaks pöörama enam tähelepanu riskidele? Kui on juhtunud õnnetusi või apsakaid, siis kuidas neid teie arust vältida? Mida oleks pidanud paramini tegema? Kuidas käituti pärast õnnetust? jne.
Kõik teemakohased kommentaarid on teretulnud!
Päikest teile!
Aktiivne puhkus seisneb füüsilist pingutust nõudvate tegevuste harrastamises looduslikus keskkonnas. See seob spordi, kultuuri ja seikluse originaalsesse turismitootesse. Vanasti olid sellisteks harrastusteks näiteks mägironimine ja kuumaõhupalliga lendamine. Aja möödudes on aktiivsete tegevuste valik aga laienenud. Tänapäeval on pakutavate teenuste valik tunduvalt laiem, sh mägimatkamine, rafting, kanjonironimine, benji hüpped, purilennundus, mägirattaga sõitmine ja loodus-safarid. Neid saab käsitleda nii eraldi toodetena kui ka komplekse toote ühe osana.
Alustaks sellest, et enamus õnnetusi juhtub reeglina järgmistel põhjustel (eraldi või üheskoos):
- Lollus
- Hulljulgus
- Alkohol või muud joovastavad ained Kui ette võtta midagi omal käel, siis ühe võimaliku põhjusena lisandub ka:
- Saamatus Kõige raskem eelnevast on vältida lollust ja hulljulgust. Neid kate tegurit ei leevenda isegi eelnevad instruktsioonid vms.
Rääkides aktiivse puhkuse üldisest olukorrast Eestis, siis on küll päris palju tegijaid ning ka hulgaliselt eri pakkumisi, aga FANTAASIAST jääb puudu. Iga üritust/teenust saaks muuta palju külgetõmbavamaks, lisades erinevaid elemente. Siin ei ole ka maksumus suureks probleemiks, sest paljud taolised lisad/muudatused pole kulukad. Küll aga on kliendi elamus oluliselt suurem ja sügavam.
Kaebuseid firmade/korraldajate kohta on sul kõige mõistlikum otsida meediast. Sealne ülevaade on küll tihti kliendi kasuks kallutatud, ent kui kõik korraldajad endale taolised üksikjuhtumid selgeks teeksid ja neist õppust võtaksid, siis oleks ka probleeme oluliselt vähem.
Kui aga hakata loetleme õnnetusi ja apsakaid, mis juhtunud iseseisvalt aktiivset puhkust harrastades, siis nimekiri kujuneks päris pikaks. Süütumatest juhtumitest kuni tõsiste õnnetusteni. Ent see pole huvi aktiivpuhkuse vastu karvavõrdki kahandanud.
Hea on näha kui inimesed leiavad aega kirjutada oma mõtetest.
Mind just huvitabki see mis inimesed arvavad, kuna see mis leiab kirjandusest on hoopis teine asi.
Ja olen nõus kõigega mis on eelnevas kommentaaris :)
Õnnetusi tekitavad põhjused olid kõik väga õiged, kuid eks neid ole veel.. nagu näiteks oma võimete ülehindamine ja instruktori märguannete eiramine. Ei ole ohtlikumat mõtteviisi kui "las nad räägivad, minusuguse tegijaga sellised õnnetused ikka ei juhtu". On palju ohte, millest saadakse aru alles siis kui õnnetus juba käes on. Seetõttu ei juhtugi niipalju õnnetusi väheste kogemustega ja ettevaatlikel matkajatel kui füüsiliselt paremas vormis olevatel, kuid oma võimeid selgelt ülehindavatel matkalistel.
Aga igatahes, tänan veel kommentaari eest ja päikeselist kevadest teile kõigile!
No "oma võimete ülehindamine ja instruktori märguannete eiramine" kvalifitseeruvadki üsna otseselt lolluse ja hulljulguse alla.
Sõltuvalt tegevusest on tegelikult üks näitaja ka hooletus. Seda muidugi eelkõige siis, kui midagi iseseisvalt ette võtta. Tõsisemad korraldajad üritavad taolist ohtu võimalikult palju vähendada, kehvemad tegijad aga vilistavad sellele...