Tere,
Oleks huvi suvel Alpidesse minna, oskab keegi ehk mõnda konkreetset kohta soovitada?
- Rohkem mägesid vaatama kui tõsiselt matkama. Kasse-kirkasid jm pole plaanis kaasa võtta.
- Piirkonnas võiks olla lumiseid mägesid.
- Ideaalis pigem paaritunnised päevamatkad samast (või kahest) öömismiskohast.
- Ööbimiskoht võib olla väga lihtne, aga telkimisvarustust kaasa võtta ei tahaks.
- Tore oleks tõstukiga mõni päev mingi kõrgema mäe ostas ka ära käia.
- Autot rentida pole plaanis, ehk ühistranspordiga kohale saamise võimalus oleks ka boonus, aga eks saab ka taksoga viimase otsa minna.
- Hindade tõttu Sveitsi pigem ei läheks.
Hoiatan ette et Austria ei ole odavam. Ma ka algul vaatasin et sōidaks perega nt rongiga kasvōi Simmerlingi et Alpe näha. 4 inimest 70 km Viinist välja ja tagasi on rongipiletid mitusada eurot. Rendiauto tuleb odavam. Nt rongipilet viinist Salzburgi on alati kallim kui lennukipilet Tallinnasse.
Rongipilet Innsbrucki ühele inimesele 1 ots 110 eurot. Danke, nein!
Endal plaan minna otse Innsbrucki, lühikese ümberistumisega Münchenis.
Ma käisin sarnaste nõudmistega ka just eelmisel aastal Innsbruckis. Lennukiga Münchenisse ja sealt rongiga mugavalt Innsbrucki (jälgi DB soodukaid piletite osas ning osta kindlasti istekohaga pilet, muidu ei pruugi istuma saada). Linnas endas saab kohe tõstukiga Nordkette otsa (2300m) ning seal "otsas" on ka matkaradu. Lisaks saab bussi ja lähirongiga ümberkaudsetele matkaradadele. Soovitan Grawa kosk+Sulzenauhütte. Hingematvad (ja mitte ronimise tõttu) vaated (Sulzenau alm). Sai seal ka Jaanipäeval lumele astutud. Wolfsklamm on lühike, aga ka ilus matkake mägijõe kohal kaljukurus. Rada on tasuline (5-6 eur).
Samuti olen käinud mõned aastad tagasi Põhja-Itaalias: Ryaniga olematu hinnaga Bergamosse ja sealt bussiga edasi Loveresse (väike linnake Iseo järve ääres Garda ja Como järve vahel). Laevaga sai üle järve erinevate linnade vahel sõita ning ümber järve oli rohkelt matkaradasid mägedes. Muuhulgas matkarada Corna Trentapassi tippu (1200+ m vist mälu järgi) ning tagasiteel dinosauruse jäljed kivis (mina neid sealt eriti välja ei lugenud, suht suva lohud olid :) aga jutt juures ja pingike istumiseks ning lohkude imetlemiseks oli olemas). Lumele juuni alguses ei astunud.
Bergamost saab rongiga 30 min sõidu kaugusel ka Como järve äärde Lecco linnakesse. Seal saab ka gondliga suht kõrgele mägedesse (vist oli 1400+m), kus lähevad rajad edasi. Gondlisõit oli üsna lühike, kuid järsk (mina kõrgusekartusega eriti välja vaadata ei julgenud). Kui gondliga sõita ei julge, lähevad ka rajad üles, aga see võtab aega ning siis samal päeval üleval palju edasi minna ei jõua.
Alpi mäestik laiub territooriumil, mis algab Nizza kandist Vahemere ääres ja lõpeb Viini juures hõlmates kokku 6 riiki -- Prantsusmaa, Šveits, Liechtenstein, Austria, Saksamaa, Itaalia, Sloveenia.
Matkaradu on (kümneid) tuhandeid kilomeetreid.
Kui konkreetsemat sihtkohta veel valitud ei ole, siis paar isiklikust kogemusest tulenevat soovitust julgeks anda. Tõsi, olen käinud alati autoga, seega ühistranspordi osa pole nii tuttav.
1. Lumiseid mägesid on kõige rohkem Chamonix ümbruses Haute-Savoie's. Chamonix on samas üks tuntumaid ja seetõttu ka üks rahvarohkemaid ning mitte just väga odav piirkond. Aga vaated on ägedad, matkaradu leidub lugematu hulk ja kui tahtmist on lund ja jääd lähemalt väikese vaevaga näha, siis otse Euroopa katusele Mont Blanci kõrvale Aiguille di Midile viib tõstuk. Soovi korral võib tõstukiga edasi sõita ka üle aheliku ja liustiku Itaalia poolele Courmayeuri. Chamonix'sse saab ühistranspordiga näiteks Genfi lennujaamast.
2. Prantsuse Alpidest meeldivad mulle rohkem Nizza tagused Mereäärsed Alpid (Alpes Maritimes) ja sealne Mercantouri rahvuspark. Matkamise keskpunktiks sobib hästi näiteks Isola 2000 suusakeskus, kuhu peaks Nizzast hõlpsasti ka bussiga saama. Seal leiab ka piisavalt öömaja ning toidukohti. Olen matkanud Isolast ühel päeval Itaalia poolel asuvasse Emilio Questa hütti, seal ööd veetnud ja järgmisel päeval edasi le Boreoni suundunud. Aga võib ka valida mõne sellise raja, mis Isolasse tagasi toob või mõne järgmise hüti juurde viib. Juuli alguses leidus niin jääs järvesid kui kaljudel turnivaid mägikitsi. Rahvast oli tagasihoidlikult ja hütt ning sealne õhtune õhustik superluks.
3. Austria Alpides meeldis Kõrg-Tauerni (Hohe Tauern) rahvuspark -- kõige "austrialikum Austria", nagu kohalik majaperenaine tagasihoidlikult mainis. Tegime seal päevamatku Matrei in Osttiroli ümbruses, sinna peaks ka kuidagi ühistranspordiga saama.
4. Aosta org -- Mont Blanci Itaaliapoolsel küljel asuv Aosta org on samuti suurepärane piirkond. Eelnevalt mainitud Courmayeurist algab nii suur hulk matkaradu kui ka kõrgemale viivaid tõstukeid. Courmayeurist põhja poole suunduvas Val Ferret orus sõitis mõned aastat tagasi tasuta buss. Matkaradu ja lumiseid vaateid on seal küllaga, külma õlut ning kuuma suppi ja ka öömaja pakkuvaid hütte samuti. Kuna aga sealtkaudu kulgeb ka Tour du Mont Blanc matkarada, siis rahvast on seal hulgaliselt.
5. Aosta orust pääseb ka Matterhorni (itaallastele Cervino) lõunaküljel asuv Breuil-Cervinia linnakesse. Ühistranspordiga on see ilmselt ka võimalik aga võib osutuda aeganõudvaks. Cerviniast saab tõstukiga Matterhorni liustikule (ja soovi korral ka Šveitsi poolel asuvasse Zermatti). Ümbruskonna päevamatkade radade läbimiseks jääb puhkusepäevadest ilmselt väheseks, vaateid ei jõua ära vaadata ning pildistada. Jalavaeva vähendamiseks võib mõne liftiga üles sõita ning siis jala alla tulla.
6. Bolzano ja Val di Fassa oru vahel asub Schlern-Rosengarteni (itaallastele Sciliar - Catinaccio) rahvuspark. Olen siin teinud kolme päevase ringi, mille idee sain siit. Saime hakkama 3 päevaga (jäime hüttide broneerimisega veidi hiljaks ja seetõtu tuli klapitada) aga polnud ei keeruline ega raske -- väga äge oli. Alustasime San Ciprianost, kuhu jätsime auto, tõstukiga. Seejärel matkasime kuni Paul Preussi hütini aheliku idaküljel. Järgmisel päeval jätkasime väikese kõrvalpõikega Tierser Alp hütini ja kolmandal päeval siis tagasi San Ciprianosse. Ilma autota on ilmselt lihtsam alustada Val di Fassa poolelt, sinna peaks ühistranspordiga hea ligpääs olema. Sealt läheb mäkke nii erinevaid tõstukeid kui leiab ka palju muid radu. Bussiliiklus piki orgu tundus ka päris tihe olevat. Val di Fassast pääseb liftiga ka Sassolungole, ümber selle mäe tasub samuti tiir teha.
7. Arabbast lõunasse jääb Marmolada, tasub liftiga üles sõita ja siis piki mäeharja läände jalutada -- vaated üle oru Marmolada liustikule on suurepärased.
Arabba lähedal asub ka üks Alpide lihtsamaid 3000m kõrguseid tippe - Biz Boe. Suure osa teest kuni Sass Pordoini saab liftidega, edasi on vaja veidi matkata. Boonuseks on tipus asuv hütt, kus külm õlu maitseb hästi :-).
Kokkuvõttes -- seni käidud kohtadest meeldivad mulle Dolomiidid (Itaalia alpid) enim.
Suvel töötab Alpides suur osa suusatõstukitest, pileteid on lihtne osta. Otsi vähe internetist ja leiad. Mägihütid pakuvad sellist spartalikku öömaja (ühismagalad 2..20 või enam inimest) aga ka ettetellitavat hommiku ja õhtusööki. Minu kogemus on, et süüa sai hästi ja sööki oli palju -- seda ka pärast ligi 10 tunnist rännakut. Seltskond mägihüttides on lahe, võid olla omaette aga soovi korral leiad kindlasti ka jutu ja lauamängupartneri. Igasuguseid huvitavaid jooke saab ka õhtul degusteerida :-). Mägihüttides ööbimise broneerimiseks on praegu enam-vähem viimane aeg -- ehku peale ma Dolomiitides ja ka Chamonix ning Zermatti ümbruses ei läheks. Võib olla vabu kohti aga enamasti ei pruugi olla. Hüttides ööbimiseks võta kaasa oma voodilina ja padjapüür (hästi sobib tegelikultspetsiaalne magamiskoti lina).
Komoot.com lehel ja vastavas mobiiliäpis leiad nii radu kui teiste kogemusi ning saad ka ise radu endale planeerida ja salvestada.
Hoolimata digiajastust julgeks soovitada ka Cicerone raamatuid ning Dolomiitides Tabacco paberkaarte. Erinevalt telefonist ei saa paberkaardil aku kunagi tühjaks ning ootamatu vihmasadu ei mõju samuti hävitavalt.