Viimased kommentaarid

Nii huvi pärast -- mis see põhjus on, miks e-viisat läbi Viisaeksperdi või mõne muu vahendusfirma taotlema peaks?

Mille poolest vahendusfirma küsimustik erineb ametliku viisalehekülje omast?

Ilma ESTA reisiloata ei pääse sa lennukisse.

USA-s ei ole tavamõistes transiiti, kõikidel isikutel, kes on lennukis, mille graafikujärgne sihtkoht on USA, peab olema kas viisa või ESTA. Seda isegi siis kui reisijad USA pinnal lennukist ei välju või samas lennujaamas järgmisele lennule edasi suunduvad. 

Planeerimatud hädamaandumised on omaette teema.

Lihtsalt pisikese infokilluna: Maestro ja Mastercard on erinevad kaardid. Seda, millise kaardiga on tegemist, ei näita mitte niivõrd logo kaardil (kuigi see ka) vaid eeskätt kaardi number.  Ükski kaarditerminal või internetipoe makseleht ei vaata su kaardi logo ega kirjasid kuid oskab sellest hoolimata kohe numbri sisestamise järel eksimatult ära öelda, millise panga millise kaardiga on tegemist.

Kirjutasin kasutajale, et piisab ühest sellesisulisest teemast küll ja peitsin uue algatuse ära.

Ma saan aru, et vaene notual püüti tänaval kinni ja viidi vägisi kuhugi kaugel (tüher)maal asuvasse hirmsasse hotelli, kus süüa sai ainult kolm korda päevas ning tasuta alkoholi jagati alles kella ühest päeval. Ning oh häda, tasuta alkoholi valik piirduski vaid veini, õlle, visiki ja viinaga! 


Jube lugu igatahes -- Eesti ÜRO julgeolekunõukogu (ajutise) liikmena peaks selle teema tõstatama kõrgeimal tasemel. Kui ka muud ei saavutata, siis tasuta alkohol peaks hotellis ikka juba kella 10-st hommikul saadaval olema ja sortimenti tuleb lisada ka Metaxa!

Tõsisemalt -- inimesed, enne reisile minekut uuriga ka ise järgi kuhu te reisite. Google Maps, Booking.com, tripadvisor.com jms. kohad pole ju nii keerulised kasutada.
Ning pidage alati meeles, et te saate just täpselt selle, mida ostate. 

On siin mõtet sellist draamat teha -- ainus, kes reaalselt domeeninime sarnasuse üle kurta võiks, on minuarust hoopis AS Viljandi Aken ja Uks ... ;-)


Norsu, domeeninime ja kodulehe sarnasus on peaaegu alati subjektiivsed -- ainus objektiivne mõõdik on see, kas teenus müüb või mitte. 


Business as usual. Äriettevõtte eesmärk on teenust müüa -- niikaua kui kliendid ostavad ja seadusi ei rikuta on kõik vahendid head. Veidi küüniline aga paraku tõsi. 


Iga päev käib ja väga tihti. Öösel kella 1 ja 4 vahel on paus.

 I ja P linnalähirong -- tegemist on ringliiniga, üks rong sõidab ühtepidi ringi, teine teistpidi. Vahet pole kummaga sõita.
Vaata ise sobiv aeg endale https://www.hsl.fi/en 

Google käest proovisid küsida? Mulle ta igatahes vastas -- vähemalt lennukipargi ja sihtkohtade osas leiab küll piisavalt infot...

aga ka
jpt.
Kõikidesse ülalnimetautesse saab Tallinnast reede õhtul otselennuga ja pühapäeval otselennuga tagasi. Ja kõik ülaltoodud on vähemalt minu arvates ka täiesti külastamist väärt kohad.

Kui lennud samal piletil, siis on see Air France mure. See et lennud on erinevatest lennujaamadest, on ka Air France mure ;-) 

Kui esimene lend hilineb, siis võid kohe CDG-s neile märku anda ilmselt.

Siinsamas trip.ee-s oli alles sel kuul vastav teema, kus piisavalt infot: https://trip.ee/foorum/uldfoorum/kaliningrad-venemaa-autoga


Tamara -- võta rahulikult. Tühista broneering ära, oota nädala või paar ja kui raha ei tagastata, siis suhtle booking.com-ga -- neil on kodulehel olemas vastav vorm. Ei maksa kohe arvata, et tegemist on sulidega, kes "Soomes elaval inimesel nahka üle kõrvade tõmbavad" -- 18 või 36 eurot on selleks liiga väike summa minuarust et miskit suurejoonelist pettust kahtlustada ;-) 

Muuseas -- Booking.com on rahvusvaheline firma, ka Soomes on kodulehe andmetel kontakttelefon olemas -- soomekeelne lausa. Helista sinna kui vaja. 

Lihtsalt huvi pärast -- Tamara, see korter?

Kui sul on olemas ka alternatiiv, siis mina sinu asemel selle broneeringu tühistaks lähtudes varasemate külastajate hinnangust :-). Nagu ma aru saan, on sul tühistamiseks aega kuni 10.08. Ja nagu eespool korduvalt öeldud, peale tühistamisteate saatmist on sul võimalus hakata raha tagasi nõudma ja kui ei maksta, siis pöörduda Booking.com, Tarbijakaitse jms. poole. 

Buldooza, ma saan Su mõttest aru aga sedasi statistiliste protsentidega mängimine on veidi libe tee -- kui 100 km-le ehitada 10 km juurde, siis on kasv muljetavaldav 10%. Loomulik, et riikides, kus olemasolevaid kiirteid on tuhandeid kilomeetreid, ei ole kasv sellega võrreldav. Sakslastel ei ole vaja igal aastal sadu kilomeetreid juurde ehitada, et miskis kasvuprotsendis eestlastega sammu pidada :-)

Tallinnast Tartusse sõites pole erilist vahet, kas turvaline neljarealine tee lõpeb ära Mäo ristis või 15 km enne seda -- Tallinnast Tartusse sõitja jaoks on oluline kogu tee Tallinnast Tartuni. 
Tallinn -- Pärnu -- Ikla (uhke nimega Via Balitca) olulisusest on räägitud kogu viimase iseseisvuse aja ligi 30 aastat -- ainus reaalne areng on rohelised E67 viidad tee ääres. Peterburi tee neljarealine osa lõpeb nagu lõigatult Aasperes (ja sellest neljarealisest lõigust rohkem kui pool -- Valgejõeni -- sai valmis juba nõukaajal) -- järgnevad kümme kilomeetrit on üks Eesti ohtlikumaid teelõike kuid selle ümberehitamist pole lähiajal näha.
Ja kui nüüd veel vaadata, milliste imepisikeste juppide kaupa seda olemasolevat neljarealist teed Eestis ehitatakse siis tekib Poolas sõites paratamatult küsimus, et kui seal saadakse ehitada 100 km või enama kaupa korraga, siis miks Eestis ei võeta end kokku ja ei ehitata näiteks kahe suurima ja olulisima linna vahelist teed paari aastaga valmis vaid jupitatakse ja jupitatakse ja jupitatakse. 
Jah, Eesti on Euroopa ääremaa, vähese rahvaarvuga ning suhteliselt vaene kuid teisalt kuidas see ääremaastumine peaks vähenema kui siia on muu Euroopaga võrreldes järjest keerulisem kohale jõuda?
Me siin ise võime arvutada, et meil on ühe elaniku kohta oluliselt rohkem kilomeetrit kiirteid kui poolakatel või sakslatel kuid kas see lahendab nende probleeme, kes igapäevaselt olemasolevatel teedel sõitma peavad?

btw, kui statistikast ja protsentidest rääkida, siis Eestil on ühe elaniku kohta rohkem ministreid, presidenti, kaitseväge jms. kui näiteks Poolal või Saksamaal. Väikeriigi valud ja võlud... 

Al16 -- ma ei usu, et 91 kaudu kiiremini saad. Me läksime piki A1 teisipäeval, 9.07 Bratislava poole ja tulime 21.07 Brnost Varssavi suunas.

Ehituspiirkonnas autod täitsa liikusid, lubatud kiirus oli piiratud (70?) -- sõita tuli lõpmatud jorus, peatumis- ja möödumisvõimalust ei olnud ja lihtsalt tüütu oli. 
Nii pikal teekonnal on saabumisaja prognoosimine nii kui nii selline kohvipaksu pealt ennustamine (isegi on-line navigatsioonvahendite abiga), seega võta vabalt ja küll kohale jõuad. 
See, et 9..10 h teekonna jooksul miski tunnine või suuremgi nihe võrreldes plaanituga sisse tuleb (arvestamata teel tehtud peatusi) oli pigem reegel -- näiteks Waze korrigeeris pidevalt oma kohalejõudmise prognoosi ja enamasti ikka hilisemaks. Teeolud muutuvad ja kogu aeg ei viitsi ka lubatud maksimumkiirusel uhada. 
Meil olid samuti ööbimised eelnevalt bronnitud, vaid ühele neist olime varasemalt teada andnud eeldatava saabumisaja (kuna nad seda kolm korda meili teel küsisid) ja sellega võrreldes jäime  üle tunni hiljaks -- probleemi polnud. Helistasime vaid ühel hetkel ja ütlesime, et kurb lugu küll, aga läheb veel aega kohalejõudmisega.  


Infoks -- Varssavist Tšehhi poole sõites on Piotrkow Trybunalski (S8 lõpp) ja Częstochowa vahel laiaulatuslikud A1 ehitustööd -- tee on kogu ulatuses 2+1 (suunad vahelduvad) ajutiste radade,  kiirusepiirangute ning ehitustöödega seotud fooridega. Üsna igav ja tüütu venimine oli paar päeva tagasi. 


S8 oli Varssavist lääne poole paarikümne kilomeetri osas 60 km/h kiirusepiiranguga -- miskit nähtavat remonditööd ei toimunud, teekate oli sama hea kui ülejäänud teel ning enamus sõitjaid ületas märkidega lubatud kiirust vähemalt 2 korda. 

Aga Poola teede ehituse ulatus ja tempo teeb jätkuvalt kadedaks. Rahvaarvult ja pindalalt on Poola küll suurriik, kuid teedeehituse ulatus ei ole ka rahvaarvu koefitsendiga arvestades kuidagi Eestiga võrreldav. 
Ning ka Slovakkia, mille SKT elaniku kohta on sama kui Eestil ja kus elanikke veidi vähem kui Baltikumis, on suutnud luua üsna arvestatava kiirteede võrgustiku.
Eestis ehitatakse paari kilomeetri kaupa ja vaid kord nelja aasta jooksul räägitakse kuivõrd oluline on kaasaegse taristu ehitamine :-(

Zakopanesse majutus võtta on hea plaan. Linn on väike ja vahva, ümberringi kümneid ja sadu kilomeetreid matkaradu. Miski väike fragment kaardist.

Majutus Zakopanes on odav, söök on odav, õlu on odav, loodus on superilus. Ilmaga on alati nii nagu on -- mingeid garantiisid ei ole. 

Maailmas on palju kohti, kus imetleme nii looduse kui inimkonna vägevust ja tarkust. Paraku on maailmas ka palju kohti, mis on vaikivaks tunnistajaks inimkonna piiritule lollusele -- Auschwitz on üks neist. Neid viimaseid kohti tasub külastada selleks, et hetkeks peatuda ja mõelda sellise mõõtmatu lolluse võimalikele põhjustele ja olla õnnelik, et elame teistsugusel ajal. Sellised kohad aitavad meeles pidada, kui haprad  on õnn ja inimelud. 

Katedraali torni ronimisel on kasulik arvestada, et pealelõunal on Peetri väljak allapäikest, st. pilti saab paremini teha. Hommikupoolikul on parem vaade Vatikani aiale ja paavsti paleele.

Meie käisime just pealelõunal (õhtul), siis oli ülespääsu kassas umbes 5 inimest ja turvakontrollis 10. Mina soovitan üles kindlasti minna -- lisaks Vatikani ja Rooma panoraami imetlemisele pääsed sedasi ka katedraalis sees kupli alusele rõdule, ka sealt on katedraalile ja altarile suurepärane vaade. 
Vatikani muuseumi piletid võid netist ette ära osta, siis ei pea sissepääsu juures nii palju sabatama. 

Päikejaliiv - põhimõtteliselt saad lennujaamast välja astuda ning linna sõita ilma sularahata.

Parim ja kiireim variant on Airport Express, kaks aastat tagasi maksis pilet 100 HK$ / inimene. Kahekesi sai miski "grupipileti" osta 170 HK$ eest. Airport Expressi piletikassa oli lennujaamas kohe rongipeatuse kõrval. Ja see oli ainus ühistranspordipilet, mille eest kaardiga maksta sai. 
Ülejäänud linnaliikluse (bussid, trammid, MTR) jaoks oli mõistlik hankida Octopus kaart ja sinna raha peale laadida. Kaardi sai lahkudes tagasi anda ning konto jääk ja deposiit tagastati.. 
Octopus kaardi deposiit ja laadimine käis vaid sularaha eest. 
Sularaha oli kõige lihtsam hankida pangaautomaadist -- neid oli piisavalt, Swedi ja, SEBi deebetkaartidega sai raha probleemideta.  Hilisemate ootamatuste vältimiseks on kasulik lennujaamas esimesest ettejuhtuvast automaadist vähemalt mõnisada HK$ varuks võtta. 
Sularaha läks vaja eelkõige tänavaturgudel ja tänavatoitu ostes. 

WiFi-t oli linnas küll -- nii hotellides kui söögikohtades ja MTR rongis. Mitmed hotellid pakkusid koos toaga ka kohalikku nutitelefoni ja/või 4G taskuruuterit -- me kasutasime seda võimalust ja WiFi käis meiega kogu aeg kotis kaasas :-). Töötas probleemideta.

Mida kaasa osta, ei oska soovitada. Põhimõtteliselt tänavaturgudelt saad osta kõike,  mida sul elus tegelikult vaja ei lähe.   :-)

Mina olen sellises vanuses, et olen mööda toonast "suurt kodumaad" päris palju ringi sõitnud.

Keskkooli ajal 80-ndate keskel tegelesin tõsiselt tippspordiga ning seetõttu sai käidud nii laagrites kui võistlustel väga erinevates kohtades.

Kõige rohkem sai kindlasti lennatud Moskvasse ja seda tihti seetõttu, et Tallinnast otselende oli vähe ja need olid pidevalt välja müüdud. Samas Moskva kaudu oli ilmselt lihtsam pileteid saada ja nii lendaski vahest ca 40 inimese grupp näiteks Kiievisse läbi Moskva.

"Grupp" oli tollal reisimisel päris hea võlusõna -- у нас группа võimaldas tihti Moskvas lennujaamade vahel liikumiseks eraldi bussi kaubelda, miskitest järjekordades mõõduka nahhaalsusega ette trügida jne.

Tallinnast Moskva kaudu lendamine tähendas tollal pea-aegu 100% lennujaama vahetust -- Tallinna lennuk maandus Šeremetjevos (Šeremetjevo 1 oli kohalikele lendudele ja Šeremetjevo 2 rahvusvahelistele -- Tallinn oli loomulikult kohalik), Kesk-Aasia ja Siberi lennud väljusid reeglina Domodedovost ja NL Euroopa osa lennud Vnukovost. Lennujaamade vahel sai liikuda ekspressbussiga aga Šeremetjevost Domodedovosse sõit võttis ca 3h aega läbi terve Moskva.  
Lennujaamad olid erinevad -- Šeremetjevo kõige rahulikum ja "tsiviliseeritum", Vnukovo tohutu suur ja kaootiline ning Domodedovo meeletu hullumaja, kust Kesk-Aasia rahvad läbi rändasid, kaasa terve suguvõsa ja kogu maine vara pakituna mitte kohvritesse vaid lihtsalt linadest vms. kokku keeratud suurtesse kompsudesse. 

Tallinna lennujaam oma 3 lennukisse minemise "toruga" oli ekstraklass, как в западе. Moskva ja Kiiev olid tegelikult ka väga OK, samas Kesk-Venemaa ning Kesk-Aasia paljude lennujaamade kohta sobis kohati paremini väljend lennuväli -- suur osa tegevust, s.h. pagasi äraandmine ja kättesaamine ning lennueelne turvakontroll (metalliotsijast tuli ka tollal läbi käia) toimus õues miskite varikatuste all. 

Kõige pikem ooteaeg, mida mäletan, oli Vnukovos 50 tundi. Alguses oli ligi ööpäev Moskvas väga paks udu, seejärel olid lennugraafikud segi, lennukid valedes lennujaamades ning lõpuks oli Sotšis udu. Aga kohale me jõudsime ja 16 aastasena võtsime asja külma rahu ja huumoriga. Miskit hotelli või söögitalongi toona keegi sulle ei andnud kuid suure kambaga sai hõivatud miski ootesaali nurk, seal laager lahti löödud ning lennujaama puhvetis oli odav raha eest saada nii tšeburekke kui Fantat. Kassettmakk koos "Viimse reliikvia" filmi soundtrackiga osutus parimaks "majutusvautšeriks" -- kui ikka kamp eestlasi seda valjuhäälselt koos kuulas, tuntud fraase(a la "mitu korda pean ma ühte ja sama meest maha lööma" jms)  valjuhäälselt kaasa hüüdis ning laule kaasa laulis, hakkas ülerahvastatud lennujaamas tasapisi meie ümber justkui iseenesest vabu toole tekkima :-) 

Lennukid olid Tallinnast minnes Tu 134A -- Aerofloti Eesti harul olidki vaid Tu134 lennukid pikemateks liinideks ja Jak 40 lennukid saartele lendmiseks. Ja ega need Tu134 lennukid ka miskid erilised pikamaalennukid polnud, enamus pikemaid lende olid vahemaandumistega -- meelde tulevad sellised nagu Tallinn - Lvov - Kišinjov, Tallinn - Kiiev - Simferoopol ja erilise maiuspalana Tallinn -- Taškent, mille üks vahemaandumine oli Togliatis (Samara täna) ja üks kusagil veel -- kokku ligi 8h lendamist piki Venemaa avarusi.

Viimane Moskva lennuk jõudis Tallinnasse veidi peale keskööd ning sellega seoses on mul mälestus, et peale maandumist pea-aegu alati ruleerimise ajal kõlas Tallinnas lennuki kõlaritest Alla Pugatšova esituses Миллион алых роз -- see laul seostub mulle senini hilisõhtuse kojusaabumisega :-)). Võib-olla pole sel mälestusel reaalset alust kuid nii see on.
Kui vedas, siis sai Moskva - Tallinn lennukist ka takso ette tellida -- õnnelikke tellijaid oli küll vähe (taksode arv oli piiratud) kuid vahest õnnestus. 

Moskvast lendasid NL siseliine reegliina Tu 154 lennukid. 80-ndate keskel hakkasid siseliinidele tulema ka Il 86 lennukid kuid ma praegu ei mäleta, kas mõne sellisega õnnestus toona ka lennata.

Lennuliiklus (ja ka raudteeliiklus), s.h avalik sõiduplaan käis kogu NL-s toona Moskva aja järgi. Tallinnas ja NL läänepoolses osas  polnud see miski probleem kuna aeg oli sama, Kesk-Aasias aga oli olukord parasjagu jabur ning nõudis pidevalt ajude gümnastikat õige aja väljaselgitamiseks.

Lühematel (alla 4h lendudel) pakkus Aeroflot pardal mineraalvett ja karamellkomme. Pikkadel lendudel pakuti ka süüa -- menüüs oli tavaliselt "курица Аэрофлотская" -- vaene linnuke, kes enne patta panemist oli ilmselgelt surnud kas nälga või kurnatusse -- niivõrd luine ja sinine oli ta tavaliselt. 

Lennupileteid oli n.ö. tavainimesel keeruline saada enamasti -- eriti suvel lõunasse Musta mere äärde ja sealt tagasi, Mäletan, et Adleris (Sotšis) kogunes kohaliku kassa juurde juba varahommikul pikk-pikk järjekord piletit soovijatest. Samas ilmselt oli see saadavus selline "mitmekihiline", kui ikka группа või сборная pidi kuhugi sõitma, siis piletite puudusel kunagi sõitmata ei jäänud. 

Kohad, kuhu toona mul õnnestus lennata olid lisaks Moskvale veel Minsk, Kiiev, Lvov, Kišinjov, Simferoopol, Sotši, Taškent, Frunze (Biškek), Omsk jne. 

Hotellid, bussid, rongid ja kohalikelu olid ka omaette vahvad teemad aga sellest teine kord. 

Briksu, kui sa tood oma küsimuses välja selle, et reisid lastega, siis oleks hea kui annaksid mõista kui vanad need lapsed on. 2, 12 ja 22 aastastel on tavaliselt mõnevõrra erinevad huvid ja harjumused ;-)