Viimased kommentaarid

Google käest proovisid küsida? Mulle ta igatahes vastas -- vähemalt lennukipargi ja sihtkohtade osas leiab küll piisavalt infot...

aga ka
jpt.
Kõikidesse ülalnimetautesse saab Tallinnast reede õhtul otselennuga ja pühapäeval otselennuga tagasi. Ja kõik ülaltoodud on vähemalt minu arvates ka täiesti külastamist väärt kohad.

Kui lennud samal piletil, siis on see Air France mure. See et lennud on erinevatest lennujaamadest, on ka Air France mure ;-) 

Kui esimene lend hilineb, siis võid kohe CDG-s neile märku anda ilmselt.

Siinsamas trip.ee-s oli alles sel kuul vastav teema, kus piisavalt infot: https://trip.ee/foorum/uldfoorum/kaliningrad-venemaa-autoga


Tamara -- võta rahulikult. Tühista broneering ära, oota nädala või paar ja kui raha ei tagastata, siis suhtle booking.com-ga -- neil on kodulehel olemas vastav vorm. Ei maksa kohe arvata, et tegemist on sulidega, kes "Soomes elaval inimesel nahka üle kõrvade tõmbavad" -- 18 või 36 eurot on selleks liiga väike summa minuarust et miskit suurejoonelist pettust kahtlustada ;-) 

Muuseas -- Booking.com on rahvusvaheline firma, ka Soomes on kodulehe andmetel kontakttelefon olemas -- soomekeelne lausa. Helista sinna kui vaja. 

Lihtsalt huvi pärast -- Tamara, see korter?

Kui sul on olemas ka alternatiiv, siis mina sinu asemel selle broneeringu tühistaks lähtudes varasemate külastajate hinnangust :-). Nagu ma aru saan, on sul tühistamiseks aega kuni 10.08. Ja nagu eespool korduvalt öeldud, peale tühistamisteate saatmist on sul võimalus hakata raha tagasi nõudma ja kui ei maksta, siis pöörduda Booking.com, Tarbijakaitse jms. poole. 

Buldooza, ma saan Su mõttest aru aga sedasi statistiliste protsentidega mängimine on veidi libe tee -- kui 100 km-le ehitada 10 km juurde, siis on kasv muljetavaldav 10%. Loomulik, et riikides, kus olemasolevaid kiirteid on tuhandeid kilomeetreid, ei ole kasv sellega võrreldav. Sakslastel ei ole vaja igal aastal sadu kilomeetreid juurde ehitada, et miskis kasvuprotsendis eestlastega sammu pidada :-)

Tallinnast Tartusse sõites pole erilist vahet, kas turvaline neljarealine tee lõpeb ära Mäo ristis või 15 km enne seda -- Tallinnast Tartusse sõitja jaoks on oluline kogu tee Tallinnast Tartuni. 
Tallinn -- Pärnu -- Ikla (uhke nimega Via Balitca) olulisusest on räägitud kogu viimase iseseisvuse aja ligi 30 aastat -- ainus reaalne areng on rohelised E67 viidad tee ääres. Peterburi tee neljarealine osa lõpeb nagu lõigatult Aasperes (ja sellest neljarealisest lõigust rohkem kui pool -- Valgejõeni -- sai valmis juba nõukaajal) -- järgnevad kümme kilomeetrit on üks Eesti ohtlikumaid teelõike kuid selle ümberehitamist pole lähiajal näha.
Ja kui nüüd veel vaadata, milliste imepisikeste juppide kaupa seda olemasolevat neljarealist teed Eestis ehitatakse siis tekib Poolas sõites paratamatult küsimus, et kui seal saadakse ehitada 100 km või enama kaupa korraga, siis miks Eestis ei võeta end kokku ja ei ehitata näiteks kahe suurima ja olulisima linna vahelist teed paari aastaga valmis vaid jupitatakse ja jupitatakse ja jupitatakse. 
Jah, Eesti on Euroopa ääremaa, vähese rahvaarvuga ning suhteliselt vaene kuid teisalt kuidas see ääremaastumine peaks vähenema kui siia on muu Euroopaga võrreldes järjest keerulisem kohale jõuda?
Me siin ise võime arvutada, et meil on ühe elaniku kohta oluliselt rohkem kilomeetrit kiirteid kui poolakatel või sakslatel kuid kas see lahendab nende probleeme, kes igapäevaselt olemasolevatel teedel sõitma peavad?

btw, kui statistikast ja protsentidest rääkida, siis Eestil on ühe elaniku kohta rohkem ministreid, presidenti, kaitseväge jms. kui näiteks Poolal või Saksamaal. Väikeriigi valud ja võlud... 

Al16 -- ma ei usu, et 91 kaudu kiiremini saad. Me läksime piki A1 teisipäeval, 9.07 Bratislava poole ja tulime 21.07 Brnost Varssavi suunas.

Ehituspiirkonnas autod täitsa liikusid, lubatud kiirus oli piiratud (70?) -- sõita tuli lõpmatud jorus, peatumis- ja möödumisvõimalust ei olnud ja lihtsalt tüütu oli. 
Nii pikal teekonnal on saabumisaja prognoosimine nii kui nii selline kohvipaksu pealt ennustamine (isegi on-line navigatsioonvahendite abiga), seega võta vabalt ja küll kohale jõuad. 
See, et 9..10 h teekonna jooksul miski tunnine või suuremgi nihe võrreldes plaanituga sisse tuleb (arvestamata teel tehtud peatusi) oli pigem reegel -- näiteks Waze korrigeeris pidevalt oma kohalejõudmise prognoosi ja enamasti ikka hilisemaks. Teeolud muutuvad ja kogu aeg ei viitsi ka lubatud maksimumkiirusel uhada. 
Meil olid samuti ööbimised eelnevalt bronnitud, vaid ühele neist olime varasemalt teada andnud eeldatava saabumisaja (kuna nad seda kolm korda meili teel küsisid) ja sellega võrreldes jäime  üle tunni hiljaks -- probleemi polnud. Helistasime vaid ühel hetkel ja ütlesime, et kurb lugu küll, aga läheb veel aega kohalejõudmisega.  


Infoks -- Varssavist Tšehhi poole sõites on Piotrkow Trybunalski (S8 lõpp) ja Częstochowa vahel laiaulatuslikud A1 ehitustööd -- tee on kogu ulatuses 2+1 (suunad vahelduvad) ajutiste radade,  kiirusepiirangute ning ehitustöödega seotud fooridega. Üsna igav ja tüütu venimine oli paar päeva tagasi. 


S8 oli Varssavist lääne poole paarikümne kilomeetri osas 60 km/h kiirusepiiranguga -- miskit nähtavat remonditööd ei toimunud, teekate oli sama hea kui ülejäänud teel ning enamus sõitjaid ületas märkidega lubatud kiirust vähemalt 2 korda. 

Aga Poola teede ehituse ulatus ja tempo teeb jätkuvalt kadedaks. Rahvaarvult ja pindalalt on Poola küll suurriik, kuid teedeehituse ulatus ei ole ka rahvaarvu koefitsendiga arvestades kuidagi Eestiga võrreldav. 
Ning ka Slovakkia, mille SKT elaniku kohta on sama kui Eestil ja kus elanikke veidi vähem kui Baltikumis, on suutnud luua üsna arvestatava kiirteede võrgustiku.
Eestis ehitatakse paari kilomeetri kaupa ja vaid kord nelja aasta jooksul räägitakse kuivõrd oluline on kaasaegse taristu ehitamine :-(

Zakopanesse majutus võtta on hea plaan. Linn on väike ja vahva, ümberringi kümneid ja sadu kilomeetreid matkaradu. Miski väike fragment kaardist.

Majutus Zakopanes on odav, söök on odav, õlu on odav, loodus on superilus. Ilmaga on alati nii nagu on -- mingeid garantiisid ei ole. 

Maailmas on palju kohti, kus imetleme nii looduse kui inimkonna vägevust ja tarkust. Paraku on maailmas ka palju kohti, mis on vaikivaks tunnistajaks inimkonna piiritule lollusele -- Auschwitz on üks neist. Neid viimaseid kohti tasub külastada selleks, et hetkeks peatuda ja mõelda sellise mõõtmatu lolluse võimalikele põhjustele ja olla õnnelik, et elame teistsugusel ajal. Sellised kohad aitavad meeles pidada, kui haprad  on õnn ja inimelud. 

Katedraali torni ronimisel on kasulik arvestada, et pealelõunal on Peetri väljak allapäikest, st. pilti saab paremini teha. Hommikupoolikul on parem vaade Vatikani aiale ja paavsti paleele.

Meie käisime just pealelõunal (õhtul), siis oli ülespääsu kassas umbes 5 inimest ja turvakontrollis 10. Mina soovitan üles kindlasti minna -- lisaks Vatikani ja Rooma panoraami imetlemisele pääsed sedasi ka katedraalis sees kupli alusele rõdule, ka sealt on katedraalile ja altarile suurepärane vaade. 
Vatikani muuseumi piletid võid netist ette ära osta, siis ei pea sissepääsu juures nii palju sabatama. 

Päikejaliiv - põhimõtteliselt saad lennujaamast välja astuda ning linna sõita ilma sularahata.

Parim ja kiireim variant on Airport Express, kaks aastat tagasi maksis pilet 100 HK$ / inimene. Kahekesi sai miski "grupipileti" osta 170 HK$ eest. Airport Expressi piletikassa oli lennujaamas kohe rongipeatuse kõrval. Ja see oli ainus ühistranspordipilet, mille eest kaardiga maksta sai. 
Ülejäänud linnaliikluse (bussid, trammid, MTR) jaoks oli mõistlik hankida Octopus kaart ja sinna raha peale laadida. Kaardi sai lahkudes tagasi anda ning konto jääk ja deposiit tagastati.. 
Octopus kaardi deposiit ja laadimine käis vaid sularaha eest. 
Sularaha oli kõige lihtsam hankida pangaautomaadist -- neid oli piisavalt, Swedi ja, SEBi deebetkaartidega sai raha probleemideta.  Hilisemate ootamatuste vältimiseks on kasulik lennujaamas esimesest ettejuhtuvast automaadist vähemalt mõnisada HK$ varuks võtta. 
Sularaha läks vaja eelkõige tänavaturgudel ja tänavatoitu ostes. 

WiFi-t oli linnas küll -- nii hotellides kui söögikohtades ja MTR rongis. Mitmed hotellid pakkusid koos toaga ka kohalikku nutitelefoni ja/või 4G taskuruuterit -- me kasutasime seda võimalust ja WiFi käis meiega kogu aeg kotis kaasas :-). Töötas probleemideta.

Mida kaasa osta, ei oska soovitada. Põhimõtteliselt tänavaturgudelt saad osta kõike,  mida sul elus tegelikult vaja ei lähe.   :-)

Mina olen sellises vanuses, et olen mööda toonast "suurt kodumaad" päris palju ringi sõitnud.

Keskkooli ajal 80-ndate keskel tegelesin tõsiselt tippspordiga ning seetõttu sai käidud nii laagrites kui võistlustel väga erinevates kohtades.

Kõige rohkem sai kindlasti lennatud Moskvasse ja seda tihti seetõttu, et Tallinnast otselende oli vähe ja need olid pidevalt välja müüdud. Samas Moskva kaudu oli ilmselt lihtsam pileteid saada ja nii lendaski vahest ca 40 inimese grupp näiteks Kiievisse läbi Moskva.

"Grupp" oli tollal reisimisel päris hea võlusõna -- у нас группа võimaldas tihti Moskvas lennujaamade vahel liikumiseks eraldi bussi kaubelda, miskitest järjekordades mõõduka nahhaalsusega ette trügida jne.

Tallinnast Moskva kaudu lendamine tähendas tollal pea-aegu 100% lennujaama vahetust -- Tallinna lennuk maandus Šeremetjevos (Šeremetjevo 1 oli kohalikele lendudele ja Šeremetjevo 2 rahvusvahelistele -- Tallinn oli loomulikult kohalik), Kesk-Aasia ja Siberi lennud väljusid reeglina Domodedovost ja NL Euroopa osa lennud Vnukovost. Lennujaamade vahel sai liikuda ekspressbussiga aga Šeremetjevost Domodedovosse sõit võttis ca 3h aega läbi terve Moskva.  
Lennujaamad olid erinevad -- Šeremetjevo kõige rahulikum ja "tsiviliseeritum", Vnukovo tohutu suur ja kaootiline ning Domodedovo meeletu hullumaja, kust Kesk-Aasia rahvad läbi rändasid, kaasa terve suguvõsa ja kogu maine vara pakituna mitte kohvritesse vaid lihtsalt linadest vms. kokku keeratud suurtesse kompsudesse. 

Tallinna lennujaam oma 3 lennukisse minemise "toruga" oli ekstraklass, как в западе. Moskva ja Kiiev olid tegelikult ka väga OK, samas Kesk-Venemaa ning Kesk-Aasia paljude lennujaamade kohta sobis kohati paremini väljend lennuväli -- suur osa tegevust, s.h. pagasi äraandmine ja kättesaamine ning lennueelne turvakontroll (metalliotsijast tuli ka tollal läbi käia) toimus õues miskite varikatuste all. 

Kõige pikem ooteaeg, mida mäletan, oli Vnukovos 50 tundi. Alguses oli ligi ööpäev Moskvas väga paks udu, seejärel olid lennugraafikud segi, lennukid valedes lennujaamades ning lõpuks oli Sotšis udu. Aga kohale me jõudsime ja 16 aastasena võtsime asja külma rahu ja huumoriga. Miskit hotelli või söögitalongi toona keegi sulle ei andnud kuid suure kambaga sai hõivatud miski ootesaali nurk, seal laager lahti löödud ning lennujaama puhvetis oli odav raha eest saada nii tšeburekke kui Fantat. Kassettmakk koos "Viimse reliikvia" filmi soundtrackiga osutus parimaks "majutusvautšeriks" -- kui ikka kamp eestlasi seda valjuhäälselt koos kuulas, tuntud fraase(a la "mitu korda pean ma ühte ja sama meest maha lööma" jms)  valjuhäälselt kaasa hüüdis ning laule kaasa laulis, hakkas ülerahvastatud lennujaamas tasapisi meie ümber justkui iseenesest vabu toole tekkima :-) 

Lennukid olid Tallinnast minnes Tu 134A -- Aerofloti Eesti harul olidki vaid Tu134 lennukid pikemateks liinideks ja Jak 40 lennukid saartele lendmiseks. Ja ega need Tu134 lennukid ka miskid erilised pikamaalennukid polnud, enamus pikemaid lende olid vahemaandumistega -- meelde tulevad sellised nagu Tallinn - Lvov - Kišinjov, Tallinn - Kiiev - Simferoopol ja erilise maiuspalana Tallinn -- Taškent, mille üks vahemaandumine oli Togliatis (Samara täna) ja üks kusagil veel -- kokku ligi 8h lendamist piki Venemaa avarusi.

Viimane Moskva lennuk jõudis Tallinnasse veidi peale keskööd ning sellega seoses on mul mälestus, et peale maandumist pea-aegu alati ruleerimise ajal kõlas Tallinnas lennuki kõlaritest Alla Pugatšova esituses Миллион алых роз -- see laul seostub mulle senini hilisõhtuse kojusaabumisega :-)). Võib-olla pole sel mälestusel reaalset alust kuid nii see on.
Kui vedas, siis sai Moskva - Tallinn lennukist ka takso ette tellida -- õnnelikke tellijaid oli küll vähe (taksode arv oli piiratud) kuid vahest õnnestus. 

Moskvast lendasid NL siseliine reegliina Tu 154 lennukid. 80-ndate keskel hakkasid siseliinidele tulema ka Il 86 lennukid kuid ma praegu ei mäleta, kas mõne sellisega õnnestus toona ka lennata.

Lennuliiklus (ja ka raudteeliiklus), s.h avalik sõiduplaan käis kogu NL-s toona Moskva aja järgi. Tallinnas ja NL läänepoolses osas  polnud see miski probleem kuna aeg oli sama, Kesk-Aasias aga oli olukord parasjagu jabur ning nõudis pidevalt ajude gümnastikat õige aja väljaselgitamiseks.

Lühematel (alla 4h lendudel) pakkus Aeroflot pardal mineraalvett ja karamellkomme. Pikkadel lendudel pakuti ka süüa -- menüüs oli tavaliselt "курица Аэрофлотская" -- vaene linnuke, kes enne patta panemist oli ilmselgelt surnud kas nälga või kurnatusse -- niivõrd luine ja sinine oli ta tavaliselt. 

Lennupileteid oli n.ö. tavainimesel keeruline saada enamasti -- eriti suvel lõunasse Musta mere äärde ja sealt tagasi, Mäletan, et Adleris (Sotšis) kogunes kohaliku kassa juurde juba varahommikul pikk-pikk järjekord piletit soovijatest. Samas ilmselt oli see saadavus selline "mitmekihiline", kui ikka группа või сборная pidi kuhugi sõitma, siis piletite puudusel kunagi sõitmata ei jäänud. 

Kohad, kuhu toona mul õnnestus lennata olid lisaks Moskvale veel Minsk, Kiiev, Lvov, Kišinjov, Simferoopol, Sotši, Taškent, Frunze (Biškek), Omsk jne. 

Hotellid, bussid, rongid ja kohalikelu olid ka omaette vahvad teemad aga sellest teine kord. 

Briksu, kui sa tood oma küsimuses välja selle, et reisid lastega, siis oleks hea kui annaksid mõista kui vanad need lapsed on. 2, 12 ja 22 aastastel on tavaliselt mõnevõrra erinevad huvid ja harjumused ;-) 

Nimetatud kohtadest on üks lahedamaid kindlasti Zermatt. Zermatti külastust planeerides on hea teada, et autoga sinna ei saa, parklad on Täschis. Edasi saab süstikrongiga (või jalgsi).

Kord Zermattis olles pole mõtet piirduda vaid linnakese avastamisega vaid kui ilm vähegi kannatab, sis võtta ette rongireis Gornergratile (ca 3100 m) -- kui seltskonnas on 2 aastane, siis on see võib-olla sobivam kui gondliga Matterhorni liustiku külastamine. Mõlemad on samas piletiraha väärt -- Gornergrati puhul on võimalik ka üles minna rongiga ning seejärel jalgsi (ca 4h rahulikku jalutamist) alla Zermatti tagasi tulla. Vaated, mis nii rongiaknast kui mäenõlvalt avanevad, on kirjeldamatud. 

Kui sealkandis olla, siis tasub autoga kindlasti sõita ka üle Furka kuru (ca 2400m)-- roolisolijale kindlasti sõidurõõm suure algustähega.

Kokkuvõttes -- Šveitsi peamine vaatamisväärsus on loodus, selle nautimiseks peab aega olema. 


Üks suht vana 3G toega (rohkem pole vaja) iPad ja Waze on väga hea kooslus olnud. EU piires nüüd andmeside koduse paketi hinnaga, seega pole probleemi ka kaartidega. iPadi roll on tekitada autosse  meeldivalt suur ekraan ning jätta telefon vabaks.  


Tõsi, Waze teevalik on vahest "seikluslik" -- olen nüüd meelega ka Eestis kasutanud ja vahest tõesti pakub Waze marsruute, mille peale ise ei tulekski. Viimane kord Tallinnast Elvasse sõites pakkus näiteks pisikesi teid Põltsamaa tagant ja kui ma soovitust ignoreerisin, siis selgus, et traditsiooniline marsruut Tartu kaudu on 2 min ja 3 km pikem...

Üks selge miinus on see, et Wazel pole korralikku ristmikuinfot, mis aegsasti juhataks õiget sõidurada valima -- keerulistel paljukorruselistel ristmikel oleks sellest kindlasti abi.

Waze eelis on alati ajakohased kaardid ning ka reaalajas liiklusinfo. Samas see reaalajas liiklusinfo tundubki teinekord olevat nende kummaliste marsruudivalikute põhjuseks, eriti pikemate otste puhul -- 600 km teekonna puhul avastab Waze marsruuti planeerides, et 400. kilomeetril on ummik ja seetõttu planeerib teekonna kuskilt külavahelt mööda kuigi selleks ajaks kui sinna "ummikukohta" jõutakse, on ummikust ammu ajalugu saanud :-)  

Veel üks pisike miinus on see, et Waze poolt salvestatud teekonda on suht tüütu hiljem Google kaardile saada -- Waze salvestab küll läbitud teekonna ja see on võimalik ka arvutis alla laadida kuid kuna see allalaaditud teekond on veidi äraspidises ja  omapärases formaadis, tuleb selle üldlevinud gpx või kml formaati saamiseks parasjagu vaeva näha -- vähemalt mina ei ole leidnud mugavat kiiret veebipõhist konverterit ning peab iga kord miskite skriptidega mässama.

Varem kasutasin Garminit -- vanemate Garminite miinus oli kehva kasutajaliides (eriti aadressotsingu puhul) ja tülikas kaartide uuendamine. Samas 2016 suvel sõitsin läbi Saksamaa Prantsusmaale 10 aastat vana kaardi abil ning kui üksikud momendid vahele jätta, siis probleemi polnud. 
Ja seejärel otsustasingi, et suure ekraaniga uue Garmini või TomTomi ostmise raha tasub pigem muuks kulutada ja edaspidi mobiiliäppidega läbi ajada. Seni pole otsust kahetsenud.

Andke andeks aga Bulgaaria, Sunny Beach kõlab samaväärselt kui Eesti, Mother River...

Samas mis parata, ka Eesti reisikorraldajate Kniks-Mariihenid müüvad meile  Bulgaarias Goldensandi, Sunnybeachi ja muid toredaid kohti.

Miks nüüd nii fataalne (esimene ja viimane lennureis) suhtumine? 

85 on igati soliidne vanus aga on palju inimesi, kes selleski eas igati tegusad. 
Kõnekäändu "Näha Pariisi / Roomat / vms. ja siis surra" ei pea ju nii sõna-sõnalt võtma...
Seega käige näiteks Istanbulis ära ja kui meeldima hakkas, võtke Pariis ette. 

Liepaja - Travemünde on täiesti arvestatav alternatiiv Saksamaale ja ka Šveitsi sõitmisel.  Prantsusmaast ning teistest sealkandi riikidest rääkimata. Selleks suveks piletite ostmisega võite olla juba veidi hiljaks jäänud...

Rahalist säästu väga ei saa, Tallinki tasemel laevu eeldada ei maksa aga üks muretu laisklemise ja raamatulugemise päev puhkuse alguses pole iial liiast.

Raul_R -- minuteada ei ole Eesti riigil võimalik piirata oma kodanikele väljaspool Eestit mingite riikide või territooriumite külastamist ega seada piiranguid ning tingimusi, kuidas ja kust kaudu peavad Eesti passi kasutavad isikud kolmandate riikide piire ületama. 


Seega Eesti võime  eraisikute eraviisilised turismireisid Krimmi tegelikult ei huvita.  Selliste reiside korraldamine võib olla seadusevastane kuid omal käel lennukiga Peterburist Simferoopolisse lendamine või autoga üle Kertši silla sõitmine ei tohiks olla ühegi Eesti seadusega vastuolus. 
Ukraina omalt poolt on seadnud piirangud ja kehtestanud erikorra Krimmi ja osade Ida-Ukraina territooriumite külastamiseks ning nende reeglite rikkumine on kindlasti Ukraina seaduste rikkumine. Samas puudub Ukrainal reaalsuses jõud ja võimalus neid piiranguid jõustada ja kontrollida, seega nende reeglite täitmine jääb igaühe enese südametunnistusele. 
Jättes nüüd poliitilised asjaolud kõrvale on Krimmi külastamisega täpselt sama lugu kui Mägi-Karabahhi  külastamisega. Armeenia poolt pole külastamiseks takistusi, Aserbaidžaan aga loeb sellist teguviisi oma seaduste rikkumiseks ning selline külastus välistab Aserbaidžaani viisa saamise tulevikus. Iseasi jällegi kui palju on aseritel võimalust sellist Armeenia kaudu külastamist kontrollida.
Või siis Abhaasia külastamisega Venemaa poolelt -- Gruusia poolt vaadates on see kriminaalkorras karistatav kuid siingi puudub grusiinidel võimalus olukorda reaalselt kontrollida ning oma seadusi jõustada. 

kunnar, su eeldus kasko osas ei ole päris korrektne

  • liisingauto ja kaskokindlustus ei ole lahutamatu ja üks-ühene paar -- tingimused, millega liisivad, ostavad ja kindlustavad autosid eraisikud ja väikefirmad ning suurfirmad ja riigiasutused võivad olla vägagi erinevad. Eraisiku ja väikefirma puhul on kasko eeskätt liisinguvõtja kaitseks, et üks õnnetu juhus teda majanduslikult raskesse seisu ei paikaks.  Kui aga näiteks politsei või suurfirma liisib 500 autot, siis võib pooltele olla majanduslikult mõistlik jätta mõne sõiduki hävimise risk osaliselt ka liisingvõtja kanda -- paari Volkswagen Golfi lapikuks sõitmine ilmselt näiteks Avise majanduslikku seisu eriti ei mõjuta.
  • kasko ei ole kunagi piiranguteta koguriskikindlustus -- hüvitatavad kahjud ja hüvitamise tingimused lepitakse alati lepingus kokku. Rendiautol võib olla kasko, mis katab kahjud siis kui auto on rendifirma valduses (seisab rendifirma parklas kliendi ootel, rendifirma töötaja viib teda punktist A punkti B jne.). 
  • kasko makse sõltub eeldatavast riski tasemest -- rendiauto kasutaja on kindlustuse jaoks erinevalt eraautost täiesti kontrollimatu ja ennustamatu liikluskäitumisega isik, lisaks ollakse rendiauto roolis sageli hoolimatumad -- see pole ju oma auto... Kindlustus ei ole heategevus ja kindlustaja peab päeva lõpuks plussi jääma ning see kruvib rendiauto kasko hinda ikka tublisti üles
  • last-not-least -- rendifirma ei tegele samuti heategevusega vaid on kasumit taotlev ettevõte. Kui klient eeldatavalt ostab hinda, siis talle ka müüakse hinda, et ta just sellest firmast autot rendiks. Kasum üritatakse kätte saada lisasid juurde müües -- pakkudes talle n.ö. "baashinna" sees kindlustust omavastutusega 2500€ koos võimalusega muuta see omavastutus oluliselt väiksemaks summa eest, mis on samas suurusjärgus rendihinnaga. Ning pakkudes rendiks lastetoole ja GPS seadmeid hinnaga, mille puhul on paarinädalase rendi puhul odavam need poest osta ja pärast ära visata :-). Aga nagu eelpool öeldud, mugavus maksab ja igaüks otsustab oma rahakotist lähtudes.

Mul on perekonnanimes õ täht -- pole kunagi probleeme olnud. Enamasti kirjutangi õ, vahest väga harva ka o. 


Krediitkaardiga internetimaksed toimivad nii õ kui o kasutamisel probleemitult. Ükski hotell või lennufirma või piirivalvur pole samuti siiani õ tähest probleemi teinud -- miks nad peakski? 

Turu lähistel Paraises on Sollideni kämping, Turu linnas Holiday Club Caribia  hotell ja veekeskus :-)


Samas ma olen kindel, et see vastus aitas topsukest vähe või üldse mitte.
Parema vastuse saamiseks oleks hea, kui küsija veidi täpsustaks, mis on tema jaoks "mõnus majutus", kui pikaks ajaks ta seda vajab ja mis on reisi eesmärk, kui suur on seltskond jne. jne. jne.