Viimased kommentaarid
Iga päev käib ja väga tihti. Öösel kella 1 ja 4 vahel on paus.
I ja P linnalähirong -- tegemist on ringliiniga, üks rong sõidab ühtepidi ringi, teine teistpidi. Vahet pole kummaga sõita.
Vaata ise sobiv aeg endale https://www.hsl.fi/en
Siinsamas trip.ee-s oli alles sel kuul vastav teema, kus piisavalt infot: https://trip.ee/foorum/uldfoorum/kaliningrad-venemaa-autoga
Lihtsalt huvi pärast -- Tamara, see korter?
Kui sul on olemas ka alternatiiv, siis mina sinu asemel selle broneeringu tühistaks lähtudes varasemate külastajate hinnangust :-). Nagu ma aru saan, on sul tühistamiseks aega kuni 10.08. Ja nagu eespool korduvalt öeldud, peale tühistamisteate saatmist on sul võimalus hakata raha tagasi nõudma ja kui ei maksta, siis pöörduda Booking.com, Tarbijakaitse jms. poole.
Zakopanesse majutus võtta on hea plaan. Linn on väike ja vahva, ümberringi kümneid ja sadu kilomeetreid matkaradu. Miski väike fragment kaardist.
Majutus Zakopanes on odav, söök on odav, õlu on odav, loodus on superilus. Ilmaga on alati nii nagu on -- mingeid garantiisid ei ole.
Päikejaliiv - põhimõtteliselt saad lennujaamast välja astuda ning linna sõita ilma sularahata.
Parim ja kiireim variant on Airport Express, kaks aastat tagasi maksis pilet 100 HK$ / inimene. Kahekesi sai miski "grupipileti" osta 170 HK$ eest. Airport Expressi piletikassa oli lennujaamas kohe rongipeatuse kõrval. Ja see oli ainus ühistranspordipilet, mille eest kaardiga maksta sai.
Ülejäänud linnaliikluse (bussid, trammid, MTR) jaoks oli mõistlik hankida Octopus kaart ja sinna raha peale laadida. Kaardi sai lahkudes tagasi anda ning konto jääk ja deposiit tagastati..
Octopus kaardi deposiit ja laadimine käis vaid sularaha eest.
Sularaha oli kõige lihtsam hankida pangaautomaadist -- neid oli piisavalt, Swedi ja, SEBi deebetkaartidega sai raha probleemideta. Hilisemate ootamatuste vältimiseks on kasulik lennujaamas esimesest ettejuhtuvast automaadist vähemalt mõnisada HK$ varuks võtta.
Sularaha läks vaja eelkõige tänavaturgudel ja tänavatoitu ostes.
WiFi-t oli linnas küll -- nii hotellides kui söögikohtades ja MTR rongis. Mitmed hotellid pakkusid koos toaga ka kohalikku nutitelefoni ja/või 4G taskuruuterit -- me kasutasime seda võimalust ja WiFi käis meiega kogu aeg kotis kaasas :-). Töötas probleemideta.
Mida kaasa osta, ei oska soovitada. Põhimõtteliselt tänavaturgudelt saad osta kõike, mida sul elus tegelikult vaja ei lähe. :-)
Mina olen sellises vanuses, et olen mööda toonast "suurt kodumaad" päris palju ringi sõitnud.
Keskkooli ajal 80-ndate keskel tegelesin tõsiselt tippspordiga ning seetõttu sai käidud nii laagrites kui võistlustel väga erinevates kohtades.
Kõige rohkem sai kindlasti lennatud Moskvasse ja seda tihti seetõttu, et Tallinnast otselende oli vähe ja need olid pidevalt välja müüdud. Samas Moskva kaudu oli ilmselt lihtsam pileteid saada ja nii lendaski vahest ca 40 inimese grupp näiteks Kiievisse läbi Moskva.
"Grupp" oli tollal reisimisel päris hea võlusõna -- у нас группа võimaldas tihti Moskvas lennujaamade vahel liikumiseks eraldi bussi kaubelda, miskitest järjekordades mõõduka nahhaalsusega ette trügida jne.
Tallinnast Moskva kaudu lendamine tähendas tollal pea-aegu 100% lennujaama vahetust -- Tallinna lennuk maandus Šeremetjevos (Šeremetjevo 1 oli kohalikele lendudele ja Šeremetjevo 2 rahvusvahelistele -- Tallinn oli loomulikult kohalik), Kesk-Aasia ja Siberi lennud väljusid reeglina Domodedovost ja NL Euroopa osa lennud Vnukovost. Lennujaamade vahel sai liikuda ekspressbussiga aga Šeremetjevost Domodedovosse sõit võttis ca 3h aega läbi terve Moskva.
Lennujaamad olid erinevad -- Šeremetjevo kõige rahulikum ja "tsiviliseeritum", Vnukovo tohutu suur ja kaootiline ning Domodedovo meeletu hullumaja, kust Kesk-Aasia rahvad läbi rändasid, kaasa terve suguvõsa ja kogu maine vara pakituna mitte kohvritesse vaid lihtsalt linadest vms. kokku keeratud suurtesse kompsudesse.
Tallinna lennujaam oma 3 lennukisse minemise "toruga" oli ekstraklass, как в западе. Moskva ja Kiiev olid tegelikult ka väga OK, samas Kesk-Venemaa ning Kesk-Aasia paljude lennujaamade kohta sobis kohati paremini väljend lennuväli -- suur osa tegevust, s.h. pagasi äraandmine ja kättesaamine ning lennueelne turvakontroll (metalliotsijast tuli ka tollal läbi käia) toimus õues miskite varikatuste all.
Kõige pikem ooteaeg, mida mäletan, oli Vnukovos 50 tundi. Alguses oli ligi ööpäev Moskvas väga paks udu, seejärel olid lennugraafikud segi, lennukid valedes lennujaamades ning lõpuks oli Sotšis udu. Aga kohale me jõudsime ja 16 aastasena võtsime asja külma rahu ja huumoriga. Miskit hotelli või söögitalongi toona keegi sulle ei andnud kuid suure kambaga sai hõivatud miski ootesaali nurk, seal laager lahti löödud ning lennujaama puhvetis oli odav raha eest saada nii tšeburekke kui Fantat. Kassettmakk koos "Viimse reliikvia" filmi soundtrackiga osutus parimaks "majutusvautšeriks" -- kui ikka kamp eestlasi seda valjuhäälselt koos kuulas, tuntud fraase(a la "mitu korda pean ma ühte ja sama meest maha lööma" jms) valjuhäälselt kaasa hüüdis ning laule kaasa laulis, hakkas ülerahvastatud lennujaamas tasapisi meie ümber justkui iseenesest vabu toole tekkima :-)
Lennukid olid Tallinnast minnes Tu 134A -- Aerofloti Eesti harul olidki vaid Tu134 lennukid pikemateks liinideks ja Jak 40 lennukid saartele lendmiseks. Ja ega need Tu134 lennukid ka miskid erilised pikamaalennukid polnud, enamus pikemaid lende olid vahemaandumistega -- meelde tulevad sellised nagu Tallinn - Lvov - Kišinjov, Tallinn - Kiiev - Simferoopol ja erilise maiuspalana Tallinn -- Taškent, mille üks vahemaandumine oli Togliatis (Samara täna) ja üks kusagil veel -- kokku ligi 8h lendamist piki Venemaa avarusi.
Viimane Moskva lennuk jõudis Tallinnasse veidi peale keskööd ning sellega seoses on mul mälestus, et peale maandumist pea-aegu alati ruleerimise ajal kõlas Tallinnas lennuki kõlaritest Alla Pugatšova esituses Миллион алых роз -- see laul seostub mulle senini hilisõhtuse kojusaabumisega :-)). Võib-olla pole sel mälestusel reaalset alust kuid nii see on.
Kui vedas, siis sai Moskva - Tallinn lennukist ka takso ette tellida -- õnnelikke tellijaid oli küll vähe (taksode arv oli piiratud) kuid vahest õnnestus.
Kui vedas, siis sai Moskva - Tallinn lennukist ka takso ette tellida -- õnnelikke tellijaid oli küll vähe (taksode arv oli piiratud) kuid vahest õnnestus.
Moskvast lendasid NL siseliine reegliina Tu 154 lennukid. 80-ndate keskel hakkasid siseliinidele tulema ka Il 86 lennukid kuid ma praegu ei mäleta, kas mõne sellisega õnnestus toona ka lennata.
Lennuliiklus (ja ka raudteeliiklus), s.h avalik sõiduplaan käis kogu NL-s toona Moskva aja järgi. Tallinnas ja NL läänepoolses osas polnud see miski probleem kuna aeg oli sama, Kesk-Aasias aga oli olukord parasjagu jabur ning nõudis pidevalt ajude gümnastikat õige aja väljaselgitamiseks.
Lühematel (alla 4h lendudel) pakkus Aeroflot pardal mineraalvett ja karamellkomme. Pikkadel lendudel pakuti ka süüa -- menüüs oli tavaliselt "курица Аэрофлотская" -- vaene linnuke, kes enne patta panemist oli ilmselgelt surnud kas nälga või kurnatusse -- niivõrd luine ja sinine oli ta tavaliselt.
Lennupileteid oli n.ö. tavainimesel keeruline saada enamasti -- eriti suvel lõunasse Musta mere äärde ja sealt tagasi, Mäletan, et Adleris (Sotšis) kogunes kohaliku kassa juurde juba varahommikul pikk-pikk järjekord piletit soovijatest. Samas ilmselt oli see saadavus selline "mitmekihiline", kui ikka группа või сборная pidi kuhugi sõitma, siis piletite puudusel kunagi sõitmata ei jäänud.
Kohad, kuhu toona mul õnnestus lennata olid lisaks Moskvale veel Minsk, Kiiev, Lvov, Kišinjov, Simferoopol, Sotši, Taškent, Frunze (Biškek), Omsk jne.
Hotellid, bussid, rongid ja kohalikelu olid ka omaette vahvad teemad aga sellest teine kord.