Ma olen korduvalt kasutanud Pegeot- Club autorenti Dubrovnikus ja soovitan soojalt. Lubasid sõita nii Montenegrosse, Bosnia- Hertsegoviinasse kui ka Albaaniasse. Autod olid uued ja korralikud, 1 kord oli tellitud auto väljas, siis anti suurem ja kallim sama hinnaga.Kui läheb diiliks ja kontakt on Ivica'ga, võib minult soojad tervitused edasi anda, ta eestlaste suur sõber. :)http://www.peugeot-rentacar.hr
Ma olen korduvalt kasutanud Pegeot- Club autorenti Dubrovnikus ja soovitan soojalt. Lubasid sõita nii Montenegrosse, Bosnia- Hertsegoviinasse kui ka Albaaniasse. Autod olid uued ja korralikud, 1 kord oli tellitud auto väljas, siis anti suurem ja kallim sama hinnaga.Kui läheb diiliks ja kontakt on Ivica'ga, võib minult soojad tervitused edasi anda, ta eestlaste suur sõber. :)http://www.peugeot-rentacar.hr
Julgen väita viimasele kommile suures osas vastupidist.Minu isiklik kogemus on pärit küll 7a tagant, kuid olen hoidnud Chocot praegugi huviorbiidis.Olin Nuquis, sõbrad käisid hiljem ka Bahia Solanos ja kogemused olid samad- Kolumbia Vaikse ookeani ranniku väikesed kohad- külad, asulad on turvalised, külalislahked, turistisõbralikud. Enamustes neis on olemas kõik mida seljakotirändurile vaja- lihtsad öömajad, söögikohad, teenused. Teenused pole saadaval sel kujul, nagu nad on olemas Sharmis, Tenerifel, Phuketis, õnneks, vaid küsides ja maad kuulates leitakse sulle alati keegi, kes teab kõike sellest või tollest, oskab seda või toda, saab viia sinna või tänna ja sellega või tollega.Peab õnne tänama, et massiturism pole sinna veel jõudnud. Aga see ei tähenda, et seal oleks ebaturvaline, igav ja halb ligipääs? Maanteed sinna, jah, puuduvad. Sellest on minu arust küll kahju, oleks veelgi põnevam ja valgele inimesele lihtsam saada aimu, mis on subtroopiline vihmamets. Kuid kas lennukiga ligipääs on siis keeruline? Väikelennukid lendavad peaaegu kõikidesse asulatesse rannikul ja sealt sisemaa poole, dzunglisse, saab neist kas jõgesid pidi üüripaadiga (mägedeni) ja samamoodi piki rannikut naaberküladesse (mida minagi tegin).Choco rannikul on põnev, huvitav, seal on teine, aafrika kultuur. Ja seal ei ole vaid kriminogeenne olukord, vastupidi, turist on teretulnud. Pättide kontsentratsioon on kõrge vaid sealsetes suurtes linnades. Jah, neisse ei maksa sinisilmseina kolama minna.Minu Kolumbia-http://nagi.ee/photos/valdek/sets/336957/?init=20&start=100Vabandan Nagi.ee agressiivse reklaamisurve pärast, peab sealt oma piltidega ikka ära kolima.
Kolasin eelmise aasta lõpus kuu aega Indoneesias, Sulawesi saarel. Allpool on jpg aruanne kommentaaridega. Kui vajutad pildil ülal paremal nurgas "i" tähele, näed, mis mul selle pildi kohta öelda on.Ära töö ajal vaata!https://photos.app.goo.gl/cvj0qDVEelhbvs7z1
Novembri veedan Sulawesil. Kas on keegi Torajas sattunud novembris peale ka Manene rituaalile? http://tanatoraja.indonesia-tourism.com/manene_ritual.html Väidetavalt toimub meie suvekuudel ja 3 aastaste intervallidega? Või mitte? Tahab keegi soovitada head ja ausat kohalikku giidi Torajas, tahaksin seal kuni 2 nädalat kas siis omapäi või koos giidiga külast külla rolluga ringi sebida?
Lisan veel, et Opuwos leidsime juhuslikult suurepärase teejuhi, John Tjipurua, (tjipuruaj@yahoo.com; +264 (0) 81 838 2556), asjaliku kuti, kes näitas meile 2 himbade küla ja rääkis palju selle rahva elust- olust. Lisaks on tal mingi seos ka hästi mõnusa, hubase autokämpinguga , Omungunda Camping Site, himbade Live Museum küla kõrval. https://www.tripadvisor.com/Hotel_Review-g1596656-d10955703-Reviews-Omungunda_Camping_Site-Opuwo_Kunene_Region.html Soovitan soojalt.
Tsau Tip Oled sa kindel, et ikka Ida- Timorist indoneesiasse sisened? Äkki mõtlesid Lääne-Timorit siiski? Liikusin Lääne- Timorist Floresele 2009, ehk on abiks http://indoneesia-valdek.blogspot.com.ee/2009/11/kupang-laane-timor.html Me leidsime Lääne- Timorist avastamis küll ja rohkemgi. Käige ära ka Rote (Roti)saarel, minu arust väärt koht.
Samuti Floresel, igav ei hakanud, vaata blogist. Ja soovitan tungivalt Floresel minna peale Kelimutu muuhulgas ööbima ka Maumerest ida poole, Lena House'i (põhjarannikul). Seal on küll alternatiive, Kuid lena House jäi templina mällu, jäime kauemaks kui plaanisime. Soovitasin sama ka äsja sealt saabunud sõpradele Eestist- tänasid ning rääkisid Lena House'st ülivõrdes.
Kupangist Floresele läksime üle praamiga, samuti igav ei hakanud. Seda küll tänu korralikule tormile öösel. Ainsate valgetena, kutsuti meid ka külla kaptenisillale. Kajalood näitas 3km sügavust! Mõtlema pani. Magasime, niivõrd, kuivõrd see üldse võimalik oli, päästevestide kapi kõrval. Lennikiga poleks midagi meelde jäänud.
Ehk oli abiks?
Soovitan väga head giidi, kes elab nii Sulawesil kui ka Kalimantanil ja giiditööd teeb ka nii Sulawesil kui ka Kalimantanil. Kasutasime tema teeneid 2013 läbi Kalimantani trekingul idakaldalt läänerannikule. Nimi Mukhtar, asjalik, lõbus ja tugev proff: E-mail: cvdenahmunanis43@yahoo.com; GSM: 081341590769
Lähemalt vt meie lühikest reisjuttu: http://trip.ee/content/indoneesia/seiklusreis-indoneesias-kalimantan-2013.html Pildigalerii: https://picasaweb.google.com/104935050820137863302/IndonesiaKalimantan22013