Trip.ee

Kolasin eelmise aasta lõpus kuu aega Indoneesias, Sulawesi saarel. Allpool on jpg aruanne kommentaaridega. Kui vajutad pildil ülal paremal nurgas "i" tähele, näed, mis mul selle pildi kohta öelda on.
Ära töö ajal vaata!

Palun ka täpsemat infot?
Kas sõnumisse või siia.

Valdek Udris

Aitüma andresk.

Kas keegi oskaks veel palun hinnata- kui mul jääb Jakartasse maandudes (vist Terminal 1) lennuplaani järgi aega 2h 10m samast lennujaamast väljuvale Makassari lennule (Garuda, vist Terminal 3) jõudmiseks, kas on ka reaalne jõuda. Või tuleb napikas?
Üritan küll mahtuda käsipagasisse, kuid et fotokama tahaks suhteliselt palju kaasa võtta (peegel 3 toru ja statiiviga+ mõned tarvikud), ei tea, kas õnnestub.

Üritasin osta pileteid ka Batikair (neil väljalend 1h hiljem) oma lehelt (sest nii ticket.com, nusatrip.com, kiwi.com ja ka lastminute.com arvustused olid tripadvisoris negatiivsed), kuid Batikair tahab vist saada Ind. kohalikku kreditkat.

Mida siinsed võimalikud hiljutikasutanud arvavad ülalmainitud piletivahendajaist?

Novembri veedan Sulawesil.
Kas on keegi Torajas sattunud novembris peale ka Manene rituaalile?
http://tanatoraja.indonesia-tourism.com/manene_ritual.html
Väidetavalt toimub meie suvekuudel ja 3 aastaste intervallidega? Või mitte?
Tahab keegi soovitada head ja ausat kohalikku giidi Torajas, tahaksin seal kuni 2 nädalat kas siis omapäi või koos giidiga külast külla rolluga ringi sebida?

Egiptus on palju- palju rohkem, kui Hurghada, Sharm ja &!

Soovitan kõigile minejaile turistiiinfost soovitatud ja tõesti head giidi Baliemi orus, Sadrak Asso- pisike, intelligentne, aus, vaikne ja heasüdamlik, veidi maailmagi näinud, inglist suht hästi, kuid kreisi aktsendiga tönkav, vist oli 40- 50 aastais papuaas. Tel. +6281248213287, sadrak.asso@yahoo.com.
Mainis uhkusega, et on kãinud Hispaanias
Dani hõimude kultuuripärandit tutvustamas. Sündinud ja kasvanud Baliemi orus, ühes väikeses Danide külas mitte kaugel Wamenast. Inglist õppis elu jooksul turistidelt, sõnavara enam vähem, hääldus, nagu enamusel oskajail kohalikel ehk õudne ja õpetas külakoolis ... inglise keelt.

1. Etioopia, mu esimene linnuke "päris" Aahvrikast.
   Egiptus, Maroko ja Namiibia olid sellega võrreldes tõesti lihtsad, nn "algajate" Aahvrika.
2. Sügisel tuleb 1 kuuga Sulawesi saar läbi uurida.
3. Kariibi mere maad, Boliivia, Peruu. Kreekas kolaks ka ringi heameelega.

Uuel Operal on kaasas VPN. Saadaval ka eraldi äpina App Stores ning täiesti tasuta ning vist oli ka mahupiiranguta.
Kasutan juba 2 nädalat pea igapäevaselt seda Etioopias ja kõik toimib.
Siin on kinni keeratud FB, Skype, Google.

Siis Mark II või Mark III?

Aitäh, uza.
Kas avaldaksid kontakti(d)- firma, ja giidi nimi, kui alles on.

Ikka on, paned sihtkohaks Kaisery ja valid. Mäletan, et valikuvõimalus oli küllaldane.

Lisan veel, et Opuwos leidsime juhuslikult suurepärase teejuhi, John Tjipurua, (tjipuruaj@yahoo.com; +264 (0) 81 838 2556), asjaliku kuti, kes näitas meile 2 himbade küla ja rääkis palju selle rahva elust- olust.
Lisaks on tal mingi seos ka hästi mõnusa, hubase autokämpinguga , Omungunda Camping Site, himbade Live Museum küla kõrval.
https://www.tripadvisor.com/Hotel_Review-g1596656-d10955703-Reviews-Omungunda_Camping_Site-Opuwo_Kunene_Region.html
Soovitan soojalt.

Norsu, ma pole täpset arvet pidanud kõigi kulude kohta, kuid kui lennukipiletid maha võtta, siis läks vist 1200- 1400 näkku, see sisaldab autorenti, kämpasid (2 ööd tee ääres), vist 3-4 restokorda, kõik ülejäänud söögikorrad isevaaritatud Spari toiduainetest, rahvusparkide piletid, suveniirid, odavad hilbud, natsa hundijalavett, rohkem ei meenu.

Cocoboco, kommertsi teenistusse mitte, oma desktopile, seinale, palun, aga seina jaoks pole neil küllaldast kvaliteeti.

Teadja
Me ei kogenud ise miskit negatiivset, kuid siiski hoiatati Windhoekis ja teistes suuremates kohtades pimedas üksinda ringi kolada.
Maanteeäärses piknikukohas leidsime pügikastist saksa pensionäripaari väikesed seljakotid kõigi reisidokumentide, ravimite ja kalli profi teleobjektiiviga, kuid kaamerat ponud. raha ja pangakaarte ka polnud. Küllap sellist objektiivi hinnati riskantseks mustal turul müüa. Võtsime ühendust sakas konsulaadiga ja saatsid kulleri järele.
Vanapaar oli Tsumkwes poodi läinud ja sel ajal lõhuti lukustatud auto küljeklaas ning pandi kotid pihta. Tsumkwe on Bushmanlandi imepisike "pealinn" keset võsakõrbe.

Populaarne päkpäkkerite hostel Windukis, Cardboard Box Hostel pole enam endine päkpäkkerihostel. Me olime seal esimese ja viimase öö. Mõlemil korral täitus bassein, kõrts ja lounge lärmavate purjus kohalike neegrinoortega. Näha oli, et peremees, pensionärieas sakslane (või oli ta hollandlane) oli olukorraga nõus, pappi tuli alkomüügist kindlasti rohkem, kui mõnede turistide majutamisest ja toitmisest. Rahvast vooris väravast sisse välja, parklas vilistati kummi, hostel muutus õhtuti ööklubiks.
Rohkem sihukesi tähelepanekuid pole, üle pablada pole mõtet.

Busmanlandis on ehk mõistlikum Tjokwe küla asemel mõni teine leida, kus hinnakirjajärgse "kultuuriprogrammi" ettevalmistusse või esitusse tõsisemalt suhtutakse- kõik turistid pole ju lollid.
Bradti viimases guidepukis märgitud Namuskluft Rest Camp Rosh Pinah lähedal ei tööta enam, suletud.

Juhin igaks juhuks tähelepanu, et kui mina selle saladusliku P2 kohta Novatoursilt uurisin, siis vastus oli, et sisuliselt on tegu loteriimajutusega. Majutuskohtadeks on hotellid ja pansionid Markofkini lähistel, mõni ka kuni 20 km Markofkinist ning majutuskoht selgub kohapeal.
St, et tuleb suusabussi või rongiga sõita, mis pole ka tglt suur probleem, tipptundidel käivad nad tihedalt.

Tsau Tip
Oled sa kindel, et ikka Ida- Timorist indoneesiasse sisened? Äkki mõtlesid Lääne-Timorit siiski?
Liikusin Lääne- Timorist Floresele 2009, ehk on abiks http://indoneesia-valdek.blogspot.com.ee/2009/11/kupang-laane-timor.html
Me leidsime Lääne- Timorist avastamis küll ja rohkemgi. Käige ära ka Rote (Roti)saarel, minu arust väärt koht.

Samuti Floresel, igav ei hakanud, vaata blogist. Ja soovitan tungivalt Floresel minna peale Kelimutu muuhulgas ööbima ka Maumerest ida poole, Lena House'i (põhjarannikul). Seal on küll alternatiive, Kuid lena House jäi templina mällu, jäime kauemaks kui plaanisime.
Soovitasin sama ka äsja sealt saabunud sõpradele Eestist- tänasid ning rääkisid Lena House'st ülivõrdes.

Kupangist Floresele läksime üle praamiga, samuti igav ei hakanud. Seda küll tänu korralikule tormile öösel. Ainsate valgetena, kutsuti meid ka külla kaptenisillale. Kajalood näitas 3km sügavust! Mõtlema pani.
Magasime, niivõrd, kuivõrd see üldse võimalik oli, päästevestide kapi kõrval.
Lennikiga poleks midagi meelde jäänud.

Ehk oli abiks?

Mina olen Ivicalt 3x auto võtnud ja võtan ka 4nda korra kindlasti tema käest. Lihtsalt ei näe põhjust mujalt sebida.

Kunagi oli teenuste hulgas ka pisikese kopteriga lend jugade kohal. Vägev oli!

Soovitan väga head giidi, kes elab nii Sulawesil kui ka Kalimantanil ja giiditööd teeb ka nii Sulawesil kui ka Kalimantanil.
Kasutasime tema teeneid 2013 läbi Kalimantani trekingul idakaldalt läänerannikule.
Nimi Mukhtar, asjalik, lõbus ja tugev proff:
E-mail: cvdenahmunanis43@yahoo.com; GSM: 081341590769

Lähemalt vt meie lühikest reisjuttu:
http://trip.ee/content/indoneesia/seiklusreis-indoneesias-kalimantan-2013.html
Pildigalerii:
https://picasaweb.google.com/104935050820137863302/IndonesiaKalimantan22013

Ehk on abi:
http://valdek3.travellerspoint.com/
http://nagi.ee/photos/valdek/14621881/in-set/56309/#start

Plaanin sel aastal teha tuuri Bosnia- Hertsegoviinas ja auto võtan jälle Dubrovnikust, Peugeot Clubist.
Olen pesukotiklubi autorenti kasutanud juba 3 korda, aastaid tagasi küll. Ringsõiduks nii Horvaatias kui ka Montenegros ja ka Albaanias. Oli odavaim Dubrovnikus, kuid ikkagi heal tasemel. Kui minu tellitud 207 oli väljas, andis aste parema auto ilma pappi juurde küsimata.
Kirjutasin neile sel talvel (boss on Ivica Barkalaja), töötavad ikka ja on ka laienenud. Autopark suurem ja ka teenuseid juures. Vana on lahe, hea huumoriga ja otsekohene, äri teeb ausalt ning lihtsalt.
Vist 2009 oli mu tütrel vaja loodusravimit, mida Eestist ei leia, küll aga Horvaatiast. Ivica ostis selle pikema jututa ära ja pani teele.
Soovitan samuti soojalt.

Birma toitude õlirohkus ei kehti vähemalt Shani ja Katchini kubermangude mägirajoonide külades. Nendes öömajades ja söögikohtades, kuhu teejuhid oma trekingukliente veavad, on kõik väga maitsev ja mitmekesine ning õli vähem. Ka Kyaukme's ja Hsipaw's ei mäleta õlirohkust, see rohkem tasase maa teema.

Kui sul on viisa juba passis olemas, siis saad Ranongis Birmasse sisse, võid olla riigis viisa lõppemiseni ja väljuda suvalise international piiripunkti kaudu.meie sisenesime Yangonis lennujaamas ja ka välja pidime lendama, kuid asjaolude muutudes loobusime tagasilennu piletist ja ületasime piiri lõunaotsas, Ranongis.
Tachilekki pole uurinud. Aga minu arust oli see info nende välminni lehel üleval või oli ta seal lingitud.

Kirjutasin just äsja Surinist siin- http://trip.ee/content/palun-infot-birmamyanmar-lõunaosa-kohta.html

Ise ķüsin, ise vastan

Birma lőunaossa saab välismaalane nüüd sőita ka maad mööda. Piirang oli peal varem alates Daweist. Kuid mitte igal pool ei tea bussijaamade piletimüüjad seda veel.
Meie ostsime Mawlamyine'st bussipiletid Myeiki (Daweis ümberistumine) probleemideta. Kui edasi lõunasse Kawthaungi soitsime, siis üks reisisell, kes tuli Myeiki Kawthaungist (lõunast), teatas, et temale siiski ei müüdud sealt bussipiletit, pidi tulema laevaga. Ei viitsinud sebida, võtsime ka laeva.

Myeiki arhipelaag on endiselt välismaalastele avatud vaid erilubadega. Kuid moned kohalikud hotellid orgunnivad selliseid 1-3 päevaseid ägedaid saartetrippe, suutes kohalikelt ametnikelt altkäemksu eest vastava permiti kohe kätte saada. Money talks!

Kahjuks siiski mitte alati. Meie hotellist sai 1 grupp enne meid sellise 3 päevase tripi, kuiď meile, vahetult pärast nende tagasisaabumist, mingil põhjusel luba ei antud. Kuid saared tasuvad katsetamist, pehmelt öeldes ropult ilusad.
Hetkel oli saartel olukord veel selline, nagu LP kirjutas- sadade saarte kohta on vaid 1 majutusasutus ühel, Thahtay Kyun saarel. See on luksuslik. Kõiges. Küsida saab Andaman Club'ist.

Rannad lõunarannikul?
LP poolt lubatud lõpmatu jada tühje paradiisirandu rannikul on minu arust osaliselt müüt. Enamasti väidetavalt mangroovivõsa. Neid liivarandu muidugi on, küladega ja ilma, kuid nende juures EI OLE veel majutusasutusi. Seega telk/sääsevõrguga hammok või külavanema kodu. Sellised hammokid leiab Myeiki militaarkama poest a'7$
Põhjapoolseid, Dawei randu oskab ehk kommida mu reisikaaslane Levo, mina sinna ei jõudnud, me panime lõuna poole.

Kawtaungi kandis plaanisime ankurdada end nädalakeseks palmide alla, sest laevaga Myeikist lõunasse sõites oli liivarandu rannikul näha palju, kuid voilaa ...
... välismaalastel on Kawthoungis, erinevalt nüüdseks ülejäänud Birmast, keelatuď rentida motosid nendega Kawthoungi linna piiridest välja soitmiseks. Ja ei saanudki, keegi ei rentinud ...

Kuid kohalike väitel, mingil suhteliselt lähedasel rannal pidid siiski olema mingi(d) bangalo(d) ja ka mingi söögikoht, kuiď kindlasti mitte rohkem. Seega, (moto)taksoga, palun väga.
Muuseas, väga põnev on kolada kawthaungi templimäe taguses veepealses (vaiadel) sadamaslummis.

Sellega sai Birmast kõrini (3 nädalat oldud ka juba) ja tõmbasime üle piirijõe Ranongi, Lõuna-Taisse, kus pole mingeid kuradi selliseid piiranguid, võid minna kuhu tahes ja millega tahes.
Näiteks saab kohe sealtsamast nii valmistrippe kui ka vaid laevapileteid sama Myeki (Merqui) arhipelaagi lõunapoolsemaile-Surin'i saartele (need kuuluvad Taile). Me votsime Kuraburist vaid laevapiletid, kõige pakettikuuluva saime kohapealt odavamalt kätte.

Surini saared on imeilusad (rahvuspark), kuid Surini kuulsad snorgelduspaigad on praegu minevik (sukeldumiskohtade kohta ei uurinud), korallid on kõikides spottides 90% surnud, süüďi väidetavalt üleüldine merevee soojenemine (El Nino) mõned aastad tagasi. Pole seda tavalist värviküllust, enamus valgest hallini, veitsa pruuni ja õige natuke ka kirevust. Kuid kalu on (siiski vähem, kui elus koralliriffidel), ka kilpkonni, oma esimese meremao nägin ka ära ja on näha,et uued korallid on juba kasvama hakanud.

Ning soovitan Surini külastuse sättida nädala sisse ja mitte kohalike pühadele, siis on rahvast palju vähem. Elamine telkides (võtke tagumine telklaager, kenam ja vaiksem), magamisvarustus renditav, süüa saab "surini dollarite" ;D eest, ja hästi.

Võrreldes minu eelmise reisiga Birmasse 2006, on transport, majutus ja söök PALJU kallimaks läinud. Usutavasti pohjuseks see, et viimastel aastatel on ettevõtlus veidi vabamaks muutunud. Kuid konkurentsi turismisektoris siiski veel pole.
Aga rikkaks soovitakse saada ikka ratsa ... välismaalastele on peaaegu igal pool hoopis teised hinnad, kui kohalikele.