Kas sellest Hispaania reisist mingit online marsruuti ei ole kuskilt näha? Teine küsimus oleks Hispaanias telkimise kohta. On telkimiskohti kerge leida ja kas kedagi häirib ka, ära ajama ei tulda? Muidu tundub väga vinge reis. Eelnevalt pidi vist päris tugev väntamise ja sadulas istumise põhi all olema?

Kahjuks ei ole selle teekonna kohta internetis midagi märkimisväärset, vaid mõned üksikud pildid. Olen küll plaaninud asjaga tegeleda aga ilmselt läheb veel aega. Võin siin loetleda läbimise järjekorras teele jäänud linnu, mille järgi saab aimu teekonna kulgemise suundadest: Malaga, Marbella, Gibraltar, Tarifa, Gadiz, Chipiona, Sevilla, Cordoba, Granada, Ubeda, Valdepenas, Ciudad Real, Toledo, Avila, Salamanca, Zamora, Valladolid, Soria, Tarazona, Zaragoza, Lerida, Manresa, Monserrat klooster, Granollers, Gerona, Escala, Palamos, Mataro, Barcelona. Kui nüüd näpuga kaardil järge ajada peaks mingi pildi saama. Telkimisega mingit probleemi ei olnud. Ühel korral nägi põllu omanik, et end sisse seadsime ja tuli ütlema, et me võime tema põllul ööbida küll. Kord tuli oliiviistanduse omanik hommikul traktoriga puude vahesid puhastama ja ootas naeratades kuni me oma telgi kokku korjasime ja siis alles sõitis traktoriga üle. Rohkem keegi meie ööbimist ei märganud. Ööbisime enamasti maanteedele üsna ligidal ja telgi püstitasime alles hämaras. Ööbimispaiga valikul ei lähtunud mugavusest vaid meie mõistes turvalisusest aga mugavalt tundsime end siiski enamikes valitud paikades. Arvan, et selline loteriimajutus on parim. Vaja on vaid pisut leidlikus ja koht on olemas. Ühel korral leidsime näiteks oma telgile paiga ehitataval kiirteel liivakuhja varjus, mis eraldas meid käigus olevast maanteest. Liivapadi oli ka telgi all ja tegi küljealuse väga mugavaks. Sageli panime oma telgi värskelt koristatud viljapõllule, kuhu niipea kellelgi asja pole jne. Mis füüsilisse ettevalmistusse puutub, siis midagi erilist selleks ei ole teinud aga püüan jõudumööda end aastaringselt aktiivsemalt liigutada olgu siis joostes, ratast sõites, uisutades või suusatades. Kuna olin esimest korda rattaga nii mägises piirkonnas, siis eelnevalt pisut pelgasin, et sõit osutub väga raskeks. Nüüd tagant järgi võib tõdeda, et polnudki midagi hullu. Tuleb lihtsalt valida sobiv tempo ja siis veab alati välja. Muide vahel võib tunduda 30 km mägedes raskem kui 100 km, sest 30 sõidad ainult mäest ülesse aga saja sisse jääb ikka mõni laskumine (nt. 70 ja rohkem km/h), mis oma adrenaliinilaksuga kõik raskused varjutab.

Brutus, kus te priimusele gaasi saite. Kas spordipood või vajalik kaubamaja oli kergesti leitav?

Alustasin blogiga: http://brutusa.blogspot.com/ Tasapisi täiendan. Mul oli kaasas Campingazi põleti. Kuna Barcelonas liikusin pühapäeval, siis poed kõik kinni, seega ei oska kommenteerida saadavust Barcelonas. Gaasi sain alles neljandal päeval Solsonas mingist imelikust poest. Spordipoodides just seda sorti balloone polnud. Prantsusmaal probleemi polnud, ostsin juba enne ballooni tühjakssaamist uue ja üldse nägin neid üsna sageli spordipoodides ja vahel ka bensiinijaamades.

Mul sai ka nädalavahetusel reis otsa, õigemini juba 9ndal, reedel. Nüüd hea Brutuse reisiga võrrelda :) Mul tuli ajaliselt veidi lühem..28 päeva, esimene ja viimane päev maha arvata siis 26 täispäeva. Samas veidi sportlikum, sest kokku sõitsin 2499,5 km. Üks km enne ljaama läks kumm katki ja lohistasin ratta kuidagi kohale. Annaksin ka kõrge hinde kogu üritusele, kuigi lõpus, eriti viimastel päevadel tekkis juba reisiväsimus. Nüüd palju tegemata asju vaja ära teha. Pildimaterjal nõuab ka veidi kohendamist ning muljed selginemist, siis ehk pikemalt.

Lõpuks sain blogi valmis: http://brutusa.blogspot.com/ koitn, anna siis teada, kui kuhugi midagi riputad!

Hispaania/Andorra osa on siis üleval. See oligi reisi põnevaim osa, kus sai ikka kõvasti pingutatud. Eriti põnev oli just algus. Olin esimestel päevadel korduvalt dilemma ees, kuid leidsin ikkagi väljapääsu. Kuidas Sul Brutus Barcelonast väljapääs õnnestus? Ma ei saanud kuidagi mägedest üle, viitasid ka polnud. Kolm korda vähemalt sõitsin kõrgele üles mäkke ja sama targalt alla tagasi! Vahva oli ka Aigüestortes ja metsikud Püreneed, kus puudusid korralikud teed ja inimasustus. Edasine matk jätkus mööda Vahemere kallast. Peab ka piltidest veel valiku tegema... Tagantjärele on raske otsustada, kas mööda rannikut sõit oli õige otsus. Vähemalt soojem ja mugavam. Mägedes oli ju öösel ja hommikuti vaid mõned kraadid üle nulli. Samas ühendasid paljusid asustatud punkte Prantsusmaal vaid magistraalid ja liiklus on lõunamaades ikka kordades hullem kui Eestis. Jäin küll ilma Prantsuse alpide ilust, kuid see-eest sain viinamarjadest isu peaaegu täis, suuri põlde oli lõuna-Prantsusmaa teede ääred täis. Viinamarjad enamus juhtudel koristatud, kuid mõned kobarad ikka jäetud. Itaaliasse jõudsin üle Tende kuru, mis oli ka omamoodi põnev. Lõpuks olin sihtpunktis, ehk Malpensas mitu päeva varem kohal. Need kulutasin lähimate järvede - Varese, Como, Lugano, Maggiore jt ümber tiirutamisele. Lõpuks tekkis isegi kerge reisiväsimus, kuid muljed on endiselt laes ja nõuavad seedimist. Nüüd on pikema reisikogemuse maik suus ja miks mitte põrutada juba Ameerikasse.:) http://picasaweb.google.com/koitnn

Lahe! Tundub, et reisi algus oli meil sarnane. Barcelonast väljasaamine oli veidi keerukas küll. Mul oli 50 tuh. kaart kaasas, aga mõnes kohas pidi ikkagi sisetunde järgi sõitma. Mul läks küll õnneks, ei pidanud tühja sõitma. Aigüestorteses oleksid võinud natuke jalgsi ronida. Mu meelest vingeimaid kohti sel matkal. Äge oli ka tee Andorra poole, ma läksin küll põhja poolt üle piiri, aga maastik tundus sarnane olevat. September oli kindlasti soodsam kliima poolest. Kui ma koju jõudsin, kuulsin, et Itaalia põhjaosas oli juba 40 kraadi sooja. Vedas, et sellest pääsesin. Mul 3-4 aasta pärast ka unistus Lõuna-Ameerikast. Ootaks Lõuna-Prantsusmaa viinamarjadest ka pilte.