Barcelona-Milaano

Plaan sügisel rattaga Barcelonast Milanosse(Malpensa) sõita. Kui miskit ekstreemset ei juhtu..
On keegi midagi taolist ette võtnud?
Malpensasse jõuan oktoobri keskel. Kes käinud, milline ilm seal kandis sel ajal on? Hispaanias veel normaalne suvi, kuid Põhja-Itaalias vist kisub märjaks ja külmaks.

Lõpuks sain blogi valmis: http://brutusa.blogspot.com/
koitn, anna siis teada, kui kuhugi midagi riputad!

Hispaania/Andorra osa on siis üleval. See oligi reisi põnevaim osa, kus sai ikka kõvasti pingutatud. Eriti põnev oli just algus. Olin esimestel päevadel korduvalt dilemma ees, kuid leidsin ikkagi väljapääsu.
Kuidas Sul Brutus Barcelonast väljapääs õnnestus? Ma ei saanud kuidagi mägedest üle, viitasid ka polnud. Kolm korda vähemalt sõitsin kõrgele üles mäkke ja sama targalt alla tagasi!
Vahva oli ka Aigüestortes ja metsikud Püreneed, kus puudusid korralikud teed ja inimasustus.
Edasine matk jätkus mööda Vahemere kallast. Peab ka piltidest veel valiku tegema...
Tagantjärele on raske otsustada, kas mööda rannikut sõit oli õige otsus. Vähemalt soojem ja mugavam. Mägedes oli ju öösel ja hommikuti vaid mõned kraadid üle nulli.
Samas ühendasid paljusid asustatud punkte Prantsusmaal vaid magistraalid ja liiklus on lõunamaades ikka kordades hullem kui Eestis.
Jäin küll ilma Prantsuse alpide ilust, kuid see-eest sain viinamarjadest isu peaaegu täis, suuri põlde oli lõuna-Prantsusmaa teede ääred täis. Viinamarjad enamus juhtudel koristatud, kuid mõned kobarad ikka jäetud.
Itaaliasse jõudsin üle Tende kuru, mis oli ka omamoodi põnev.
Lõpuks olin sihtpunktis, ehk Malpensas mitu päeva varem kohal. Need kulutasin lähimate järvede - Varese, Como, Lugano, Maggiore jt ümber tiirutamisele.
Lõpuks tekkis isegi kerge reisiväsimus, kuid muljed on endiselt laes ja nõuavad seedimist.
Nüüd on pikema reisikogemuse maik suus ja miks mitte põrutada juba Ameerikasse.:)
http://picasaweb.google.com/koitnn

Lahe! Tundub, et reisi algus oli meil sarnane. Barcelonast väljasaamine oli veidi keerukas küll. Mul oli 50 tuh. kaart kaasas, aga mõnes kohas pidi ikkagi sisetunde järgi sõitma. Mul läks küll õnneks, ei pidanud tühja sõitma. Aigüestorteses oleksid võinud natuke jalgsi ronida. Mu meelest vingeimaid kohti sel matkal. Äge oli ka tee Andorra poole, ma läksin küll põhja poolt üle piiri, aga maastik tundus sarnane olevat. September oli kindlasti soodsam kliima poolest. Kui ma koju jõudsin, kuulsin, et Itaalia põhjaosas oli juba 40 kraadi sooja. Vedas, et sellest pääsesin.
Mul 3-4 aasta pärast ka unistus Lõuna-Ameerikast.
Ootaks Lõuna-Prantsusmaa viinamarjadest ka pilte.