Itaalia "saapa varbaosas" olen viibinud Tropea linnakeses, kena armas kohake, rannad paremal ja vasemal, künkal mõnus vanalinn oma restoranide ja poodidega. Sadamast saab sõita laevaga vulkaanilistele saartele Stromboli, Lipari, Vulcano. Viimane oli oma nime väärt, õhus oli spetsiifiline väävlilõhn ja sealses meres supeldes tuli maa alt sooja vett juurde, meri soojem kui mujal.

Pizzos olen olnud, aga üldiselt oli igav. Väljasõidud Sitsiiliasse, Strombolile jne teevad ehk asja tõesti huvitavamaks.

Sõida rohkem sisemaale, rannikust eemale mägedesse Calabria küladesse, väikelinnad San Luca, Plati, Castelvolturno, Giugliano, need on ühe omapärase struktuuri ja organisatsiooni N´drangheta (maffia) pesitsuspaigad, kindluskülad, sünnipaigad....seal saad kordumatu emotsiooni tõsiste itaallaste igapäevasest elust, Sellel reggionel on oma unikaalne identiteet. Seal on omavahel läbi imbunud traditsioonid, ranged rituaalid, kirjutamata seadused reeglid,religioos. Kui tavapärases Itaalia kultuuris on perekond keskse tähtsusega siis selles regioonis maffiamaal on naised ainuotsustajad võimu elu surma üle, juhtimine on rangelt naiste käes ja pärandatakse suguvõsa klannilt klannile, (clanna di madrina). Üks range tava on ka see, et linnapildis isegi suvepäeval 40 kraadi on naised musta riietatud, mis on neile leina värv aga samas rõhutab kättemaksu tapetud mehe poja venna eest, see on Calabria.... duro e pecuilare aga alati igatsust tekitav ja tagasi kutsuv.