Siin foorumis vaid üks teema sellest tehtud ja sellelegi polnud keegi vastanud. Ehk läheb nüüd paremini ja proovin selle kohta küsida ja natuke põhjalikumalt.Kas pileti saab osta otse Lerapetra sadamast ning nagu aru sain on pileti hind 25 eurot. Ma eeldan, et see on edasi-tagasi mitte üheotsaga tegu?Kui praam väljub kell 11 päeval, siis millal see tagasi tuleb saarelt?Kas on üldse väärt koht külastamiseks (Chrissi saar)? Kas on mingeid soovitusi ka "salasoppide" kohta, sest eeldan ,et suurem osa turiste viskab ennast põhiranda maha ja veedab seal päeva, aga kas on võimalik saarelt leida ka mõni vaiksem ja võib-olla ent veelgi ilusam kohake?
Siit loen, et jah, 25€, väljub Lerapetralt, tund sõidab ja kestab kogu värk 6H ja ikka edasi-tagasi. Guugeldasin ka teisi firmasid, ühel veel oli 25€ ja lisandus mingi kohalik tax 1€ sulas.
Chrissi saar väärib kindlasti külastamist, laevakesed lähevad hommikul 10st ma ei mäleta enam kas 11ni vist, pileteid saab osta nt sealtsamast Ierapetra sadamast suvaliste söögikohtade eest, teil ei jää piletimüüjad märkamatuks. Ca 22-25 eurot on täiskasvanu ja kuni 13-aastasele oli pilet poole odavam, edasi-tagasi. Peale mahute kindlasti - seal mitu laeva kai ääres inimesi peale võtmas, aga 9:30 võiks Ierapetra sadamas kohal olla - jõuate pileti osta ja peale minna. Kohapeal saate täpsemat infot.Tagasi hakkavad laevad tulema 16-st. Sama laevakesega millega tulete, sama peale peate ka tagasi tulema. Laeva peal antakse teile täpsed instruktsioonid, mis kell kai ääres tagasi peate olema.Ierapetra sadam - autoga sõidate linna sisse, tänavasildid juhatavad teid sadamasse, ärge laske ennast häirida tasulistest parklatest enne sadamat, sõitke sadamasse välja, leiate sealt tasuta parkimiskoha kindlasti.Enne 1.maid ja väga suure lainetusega reise ei toimu - pilet kehtib siis järgmisel päeval kui reis toimub. Chrissi saarel on viimastel aastatel ka paar ajutist söögiputkat olemas (üks sadamas, teine põhirannas). Laeval saab ka näkse, õlut (a la 3 eur 0,33l) ja vett kaasa osta. Rannatoolid/päikesevarjud on Chrissil tasulised, aga keegi ei keela neid mitte kasutada. Aega on piisavalt, et jalutada üldisest rahvamassist kõrvale ning leida oma vaikne nurgake saare mõnes teises küljes - peaasi, et te pärast õigel ajal Chrissi kai peal tagasi olete.Seda kohalikku maksu, ehk siis Chrissi saare naturaalse looduse säilitamise heaks kogutavat 1 eurot küsitakse minu mäletamist mööda laeva sisenedes.
Teine alternatiiv on Makry Gialose sadamast (Ierapetrast ida poole) võtta laevatripp Koufonisi saarele. See on ka omamoodi huvitav ja sõit kuidagi lõbusam (maksumus sama). Turiste on vähem, piraadilaeva stiilis, vahepeal tehakse mere peal peatus kus soovijad saavad otse laevalt lasuursinisesse merre hüpata, sõidetakse laevaga peaaegu ühe kaljukoopa sisse, muusika üürgab, meeleolu rõõmus, Koufonisile otse randuda ei saa, pisikese mootorpaadiga viiakse inimesed laevalt randa ja pärast tuuakse tagasi. Saarel ollakse vähem aega, Kariibimere saarte tunnet nagu Chrissil ei teki, aga kui Chrissil on juba korra või paar käidud, siis vahelduseks Koufonisil ära käia pole üldse mitte paha mõte. Koufonisi hallikas liiv ja mererand ei ole võrreldav Chrisiga, aga see on jällegi teistmoodi kogemus. Koufonisil pigem tekib tunne, et kui see ainuke laev meile nüüd järgi ei tule, et kas me siis jäämegi ööseks siia üksikule ja pimeduse saabudes ähvardalt süngele saarele :) Tagasi sõites nägime laevalt delfiiniparvesid ja üldse kogu see üritus oli kuidagi mitte nii konveieri peal värk - lastele võib see üritus ägedam tunduda - mingi piraadikostüümis tegelane laeva peal jne.
Chrissi saare pluss on tuhkpeen hele-helekollane liiv, merikarbid (vanasti oli kogu rand pisikesi merikarpe täis), kõige soojem merevesi, mis sealkandis saada on, puhas ja lasuursinine meri ning Aafrika mandrilt voogav kuumalaine. Snorgeldades midagi eriti sealt ei leia, mõned üksikud hõbedakarva kalakesed on.Kui mingid aastad tagasi ei olnud seal prügikaste ja söögikohti, siis nüüd on see siiski keskkonnateadlikult organiseeritud üritus. Isegi üks dušš ja nagu ütlesin kaks ajutist söögikohtagi on olemas. Siiani elab seal nö rastapatsidega hipisid - telgid on 300-aastaste seedripuude vahel näha - tegelikult sinna ööseks jääda ei lubata - seetõttu ongi nii, et laeva sisenedes loetakse näod jälle nö üle. Kui laevad tulevad, siis hipid kaovad oma telkidesse ära või asutavad ennast kai äärde käsitööd müüma. Praegu meenus, mõned aastad tagasi nägin kuidas üks üleni paljas ja suurde habemesse kasvanud naturalist rannast kiiruga jalga lasi kui nägi et turistide mass hanerajas põhiranna poole tuleb :)
Olen seal saarel kaks korda käinud(3aastat tagasi ja aasta tagasi). 3aastat tagasi tõesti seal oli 2 söögikohta, aga eelmine aasta polnud enam mitte ainsamatki kohta kust vett või midagi osta.