Kohalike sellide "igapäevased hilbud" on Armani teksad ja Dolce&Gabbana t-särk. :P Toda pikka särki ehk abayat kannavad beduiinid, ja mujal Egiptuses nö. maakad. Odavama kauba tänavatel peamiselt äärelinnades ikka ripub neid poeuste kohal mitmel pool.
See abaya on vist hoopis naiste kleit: http://www.flickr.com/search/?q=abaya&w=all
Mina mõtlesin just toda maakate ja penskarite "öösärki": http://www.flickr.com/search/?q=galabeya&w=all
Ja nood palvesokid on vist pärsia khuff'id: http://images.google.fi/images?q=khuff&ie=UTF-8&oe=utf-8&rls=com.ubuntu:en-US:unofficial&client=firefox-a&um=1&sa=N&tab=wi
Kuidas neid "äärelinnu" leida?
Jajahhh, Nile Delta, D&G ongi seal lemmikbränd. Igaks juhuks siiski soovitan enne D&G, Adidase, Gucci või kasvõi Armani jne "toodangu" ostmist ntx t-särkide kraelipikute pealt vaadata, et tegu oleks vähemalt Fruit Of The Loom'i või Jerzee's asjadega, muidu võid mingi absoluutselt tundmatu saastaga täielikkku orki lennata. Eelnimetatud särgid kestavad vähemalt rohkem kui ühe pesu (sädelev D&G või Gucci aplikatsioon muidugi üldiselt mitte). Turismikeskustest ära osta mingeid riideid. Ka need abayad ja muu stuff on äärmiselt tõenäoliselt Made in China.
Ostsin lapsele "D&G" t-särgi, pärast paari pesu oli sätendav kiri läinud ja alles selline naljakalt läikiv punakaspruun pind :P
Tänan tähelepanu eest, aga ma ei palunud siiski abi Abidas'e otsimisel, kuigi ma mõistan, et ei tasu teisi inimesi nende eelistuste pärast hukka mõista.
Kuskilt peavad ju need tolmuninad oma "kalapead" ja "huhvid" saama. Loomulikult ma ei tõtta neid Hufu püramiidi eest otsima. Suht savu kah, mis kirjad neil peal on ja kaua kestavad. Parem kui üldse poleks.
Eks ma panen siis ise kunagi siia kirja, kui neid kusagil näen. Lihtsalt need tunduvad päris mugavad olema kõrbes jalutamiseks. (Noh need nahksokid on hea sandaalidesse pista, et igasugu ogalised ei torgiks ja see öösärk on kah mõnusalt õhuline. Mu ühel Egipti sõbral oli Koreas.)
Türgis läks kah viimane kord nii kiireks, et ei viitsinud selle kraami peale aega kulutada.
Vabandust ;) Kairo turul kindlasti on, kohalikele naistele mõeldud riideid küll nägin, meesteriided ei vaadanud. Kindlat kohta küll ei oska soovitada, et saada päris meesteriided pead ilmselt mõnda kõrvaltänavasse keerama, need sätendustega turistidele rohkem. Kuidas neid hõlste üldse kutsutakse? Galabeja, thobe või thobi? Igatahes kutsusid nad osasid naiste omasid ka galabejadeks. Mõni targem võiks selles osas valgustada.
Neid valgeid, halle, musti, hõlste, millega kõrbes liigutakse, on võmalik soetada kõigist hästivarustatud Egiptuse linnadest. Kairost selle nn "öösärgi" soetamine ei tohiks olla üldse mingi probleem. Pea- asi, et kehakaal korras ja tegemist pole ülekaalulise meesterahvaga. Viimasel juhul tuleb teha eritellimus tehasesse uue rüü tarvis.
Ma sain aru küll, et ma kontekstist pisut välja läksin, kuid...kõige hullem ongi see, et ei ole Abidas, Adiads, Cuggi või D+G, vaid täpselt nii, nagu olema peab. Nii, et silmad lahti.
Eks ma keerutan siis kõrvaltänavais. Ei usu, et ma suisa eri pean tellima. Kuldset sügist teile ja head ööd.
No ma niisama tegin ka asja. Andeks! :) Õigus on sul küll, teemaalgataja, et on galabeya see hõlst, ma ei tea kust mul see arusaam oli jäänud et galabeya on naiste ja abaya meeste särk. On ikka mõlemile galabeya. Nimetuste mõningased erinevused tulevad sellest, et araabiamaid on mitmeid, ja igas oma nime või ka tegumoe versioon kasutusel. Need khufud näiteks ma kardan on poolsotsialistliku Egipti jaoks liiga peen kaup, ilmselt ülelahe Saudi vms kraam. Või mine sa tea.
Merca, kus on "Kairo turg"??? :) Kairos on ilmselt 700 turgu ja kaubatänavat. Pean abikaasalt üle küsima, kuhu kõige kindlam suunduda oleks, kuigi alati võib ju ka öelda taksojuhile: "aiza galabeya" ehk et tahan galabeyat ja siis veel korduvalt kinnitada et "no tourist galabeya" (et ta ei viiks Khan el Khalilile :) ja põhjalikult sõrmede ja varvaste abil üle selgitada, milleks seda vaja on, et ta ka õhinasse satuks ja hakkaks kaasa mõtlema. Ramsese rongijaama ehk põhirongijaama lähistel üsna kesklinnas nt on mingid odavkaubatänavad, aga kardetavalt Made in China. Shubra on üks linnaosa, kus lihtrahva kraami müügil. Ostes kindlasti küsida, et kas on "al kutun" ehk puuvill või on "ketään" ehk linane, mis kõrbesse ehk parim (jahedam kui puuvill), aga vaata et poleks polüester vms, mis on kõige levinum. :)
Terve Kairo on üks suur turg. Tegelikult mõtlesin, et kui enamus turiste käib Khan el Khalilil, siis sealt mõnda kõrvaltänavasse keerates peaks sattuma kohalike kaubatänavatele.
Elad sa Nile Delta Kairos?
No ma ei tea veel Egiptuse kohta, aga Türgis ja Pakistanis on nad küll suvaliste vanameeste jalas. Tegelikult on põhjus selles, et külma ilmaga ei taha vanemad inimesed jalgu märjaks teha, et mitte haigeks jääda ja siis nad panevad need uhvud jalga ja tõmbavad märja käega üle enne kui mõšeesse astuvad. Egiptus võib olla nii kuum, et neid ei lähe vaja, aga Siinai ja mõni kõrbemägisem koht peaks ikka vahest külmaks ka minema. Palun küsi abikaasalt, kas ta teab neist midagi!
Ma elan nagu nimigi ütleb Niiluse Deltas. Sellel teemal ma intrigeerin aeg-ajalt siin http://innovatsioon.wordpress.com/
Egiptus pole midagi kuum, siin Vahemere pool on talveöödel nullilähedased temperatuurid ja Aafrikapoolses kõrbes ilmselt on amplituudid veel suuremad. Aga Siinai tänu punasele merele ja kaitsvatele mägedele - alt Etioopiast ja araabia poolsaarelt tuleb sooja õhku, on just soojemavõitu. Ega kuurortid asjata sinna tekkinud :). Mägedes võib-olla veidi teisiti, aga muidu kui meri on soe, siis seal ääres on ikka püsivalt soe.
Meenus et Khan el Khalili lähistel on selline kaubatänav nagu El Muski, mis peaks olema selline 99 999 asja ostmise tänav mitteturistidele ka. Kairo on tõesti nagu suur turg, aga seal on siiski omad peened territoriaalsed jaotused, kus on lausa Hiina odavkaup kastides, kus on kohalik igapäevane kaup, kus on just nagu eksklusiivsema kohaliku kauba tänavad, kus on veel kallima ja importkauba tänavad jne jne. Kohe Egiptuse Muuseumi juurest teisel pool Tahriri nt algab üks "eksklusiivne" kaubatänav Talaat el Harb (umbes Kairo Viru tn), kus kohe algusepoole on ka üks pisike "eksklusiivne" kaubamaja. Ja kui seal midagi pole (on ainult D&G?), siis sealt raudteejaama (ehk ühtlasi Niiluse) poole hoides on veel massiliselt rõivakaubandustänavaid, kus on selliseid 30LE eest meeste triiksärke jne, küllap ka on galabeyasid, kuna see on siiski endiselt armastatumaid tubaseid rõivaid. Need uhvad on äkki tõesti Khalili kaup hoopis, see on nagu moslemi kvartalite keskel ka just, et vähemalt nende järgi pärimine seal võiks mõningast abistavat entusiasimi ;) tekitada (abikaas siin paraku on kristlane ehk kopt).
Igaks juhuks, et Talaat el Harbi väljaku ääres (ca 200 m tänava algusest) on ka üks raamatupood, harv nähtus siinmail väljaspool 5* hotelle, kust nt saab Kairo kaarte osta, kui neid pole saanud mujalt. Mul on üks selline, kuhu on tähtsamad hooned välja joonistatud, mis on üpris abistav. Ka saab sealt paarikümne £E eest araabia keele õpikuid. Nendega on ainult see häda et osad on nt Indoneesias kirjutatud, ja sõnavara ja häälduspilt hoopis teine, nii et kontrolli, kus on välja antud. Üks kollaste kaantega on päris hea, kus on tähestik, veidi grammatikat, numbreid jne. ja transkriptsioon on tegelikule hääldusele suht lähedane :). Kuid seegi on New Dehli üllitis ehk siis klassikaline ehk "kirjakeel". Muidug na saavad sellest ka aru, nt beduiinid Siinail, kes on tegelikult oma kombestikult üpris peen rahvas ja üldsegi mitte matsid :P, vähemasti räägivadki pigem seda klassikalist, või siis mingit segu. Igatahes hääldavad nad mõningaid sõnu araabiapäraselt - nt galabeya ja gamiil (ilus) asemel zhelabeja ja zhamiil. Teine suurem hääldusvahe on "q" hääldamine, nt araabia portuqaani (apelsin või ka: oranzh, ehk üks orange kõik) hääldavad egiptlased portu'aani (vahepeal on hingamismärk). Sharmis saab võtta kuuajalise "tänavakeele" ehk siis Egiptuse araabia keele kursuse u 350£E eest, millega põhimõtteliselt saab alused kätte - õpib nii kirjutama kui lugema, ja edasine on oma teha. St kursusi on neil kokku 9 astet ehk 9 kuud, aga nt teine on juba rohkem lihtsalt seltskondlik kõnepraktika õpetaja kaasabil. Mind üsna üllatas et oli tegelikult nii lihtne, aga et ma olen esiteks laisk ja teiseks beebindusega hõivatud, siis pole nagu ulatuslikust lobisemisest otseselt asja saanud.
Ma ei tea kas moded lubavad siin nii järsku teemat muuta, aga tegelikult ma olengi üsna keelehuviline ja seda Quran'il põhinevat kirjakeelt isegi õppinud ja üks eesmärke oligi pisut kõnekeelt harjutada, mis mõistagi on üsna erinev. (Pakuks, et nagu Eesti ja Soome keele vahe vast.) Eks ma püüan araabiakeelseid kaarte kah otsida, aga äkki sa oskad uurida, kust saaks kohalike vähemuskeelte kohta mingeid raamatuid või helisalvestisi: lääne oaaside berberite Siwi, Punase mere lõunaranna Be(d)ja, nuubia, saidi arabia, kopti, vanaegiptuse jne. Tahaksin enne tagasilendu midagi muretseda. Kas sa egiptuse araabia (- inglise vm) taskusõnastikke kah oled näinud, mida reisile kaasa saaks võtta?
Abikaas ka just kinnitas et EL Muski on hea koht galabeyasid osta.
Vähemuskeeled.. on sul ka sügavad huvid :). Kopti keelt õpetatakse üldiselt kirikute juures kindlasti, võimalik et nemad annavad midagi välja (araabia keele baasil :). Internetis võib olla, kui otsida, kuna on palju välisegiptlastest koptide inglisekeelseid kogukondi, eriti nt Austraalias on peaaegu et koptide rahvusvaheline publitseerimiskeskus.
Kairo Ülikool... see on Giza kandis ehk poolel teel kesklinnas püramiidide juurde. Vt ka siit http://www.touregypt.net/featurestories/zamalekl.htm (AUC bookstore)
zamalek on siis see saar niiluse keskel kohe kesklinnas. AUC ise on Tahriri serval, vast neil on sealgi raamatupood.