Tulime nädal tagasi Dominikaanist. Meie reis algas Floridaga, kus olime 10 päeva ning jätkus Dominikaaniga, kus olime samuti 10 päeva. Ööbimised olid meil booking.com ja bookit.com kaudu broneeritud ning üks sisemaine lend ka ostetud. Autot otsustasime mitte rentida, sest liiklus pidi olema hull ( ja on ka, sest reegleid ei ole) ja turist pidi igal juhul süüdi jääma kui on mingi intsident. Maandusime lennukiga Punta Canasse ja sealt sõitsime kohe Bayahibesse ( 2h) plaaniga ära käia Saona saarel, aga kuna reisi toimumise päeval oli tormine ilm, siis jäi kahjuks reis ära. Bayahibest käisime kohaliku transpordiga La Romanaga tutvumas ning sealt veel Cueva De Las Maravilla koobastes. Sööke meil ööbimise hinnas ei olnud, aga sellega ei olnud ka probleeme, sest küla oli väike ning rannikuäär häid söögikohti täis. Bayahibe kandis liigeldes võiks osata elementaarseid hispaaniakeelseid väljendeid. Toitlustuskohtades ei pruugi olla ingliskeelseid menüüsid ning siis oleks hea, kui teaks enam vähem dominikaani toitude nimesid (rahvustoidud), et siis teaks mida tellid :). Ühistransporti (busse) kasutasime ka saare teise otsa jõudmiseks. Et Puerto Platasse jõuda, selleks pidime sõitma mikrobussiga La Romanasse, sealt bussiga Santo Domingosse (pealinna) ning sealt Puerto Platasse. Sõit kestis kolmveerand päeva, aga oli seda väärt, sest nägime elu maismaal ja läbisime palju külasid ja mitmeid linnu. Santo Domingos oli aega natuke ka bussijaama lähedal asuvatel tänavatel ringi kullerdada, aga ei midagi erilist selles linnas pole. Puerto Platas oli meil broneeritud Riu Merengue nimeline resort kõik hinnas. Seal hakkas tõeline puhkus. 2 päeva peesitasime niisama ja jõime ning sõime ja ühel päeval tegime tutvust Puerto Plata linnaga ( köisraudtee, turg, kindlus, poed, sigaritöökoda, botaanikaaed). Kahjuks ei saanud rummitehasesse, sest nädalavahetusel see ei tööta. Enne kojusõitu oli meil tarvis saada tagasi Punta Cana lähedale, aga sinna minemine on suhteliselt keeruline toiming ning otsustasime vähendada oma vaevasid ning sõita Santiagost siselennuga. See oli natuke kole, sest väike lennuk raputas korralikult tormise ilma tõttu õhus ning me ei imestanud, miks enne lendu võeti meie lähedaste kontaktid juhuks, kui midagi juhtub. Korra hakkas lennukis isegi häirenupp tööle, mille siis piloodid kiiresti välja lülitasid....prrr. Aga kõik läks siiski õnnelikult ja viimased paar päeva olime kõik-hinnas resordis Caribe Club Princess. Elu oli ilus :), käisime ka Bavaro linna peal ringi kullerdamas ja siis oli pikk kojusõit ees ( Punta Cana - Miami - Chicago - Helsinki - Tallinn). American Airlines ei ole just parim lennukompanii pikkadeks lendudeks. Joogi ja söögi pakkumisega on nad kitsid. Dominkaani rahvas on iseenesest tore va kaupmehed. Need viskavad ikka lõpuks niimoodi üle, et tahaks äiata. Kui oled euroopast, siis oled automaatselt rikas ja tihtilugu ka venelane. Hinna kauplemisel tuleb see kohe pooleks lüüa ja siis juhtub ka, et oled veel petta saanud. Kauplema on nad väga visad ja põhjendused tihtilugu absurdsed nagu ostja oleks kuu pealt kukkunud. Osta suurt sealt pole. Proovitud sai nende oma maa jooki - mamajuanat, mille retsept piirkonniti erineb. Ürtide ja mingi taime koorte peale pannakse mesi, rumm ja sangria vein. Sigareid väänavad nad ise kokku ja seal ka küsitakse esialgu ikka imehinda nende eest, aga kui ütled, et Eestis saab odavamalt miks peaks Dominikaanist kallimalt ostma, siis nad ei oska ise ka enam vastu vaielda. Neil on ka paar Dominikaanile omapärast kivi, millest ehteid tehakse. Hinna osas pakuvad nad kõvasti üle. Näiteks arvati, et hõbedast kaelakett ja käekett sinise merevaiguga (mis iseenesest on väga kihvt asi) eest tuleks välja käia 1200 dollarit... mis meie, eurooplaste jaoks ei ole üldse suur summa ning kui sula pole, siis saab ka krediitkaardiga maksta...ei viinud kaupmeest paraku sihile :). Toit on seal maitsev, loodus ilus, rannad jumalikud.... tasub käia.