On raamatuid, mis on võrreldamatult paremad kui nende järgi valminud filmid. Ja on filme, mis on paremad kui raamatud. Ja järgnevat ei oskagi ise kuhugi liigitada, sest Jon Krakaueri "Into the Wild", mida ma seni pole lugenud, on jõudnud samanimelisena kinolinadele Sean Penni käe all. Käisin eile kinos seda vaatamas, ja ei saa seda filmi kuidagi peast välja. Film on rännulustist, eneseotsimisest ja üksindusest. Ja et ma pean tunnistama, et ma ei teadnud mitte midagi raamatu süzeest (Christopher McCandlessi elul põhinev lugu, kuidas ta jättis pere ja suburbanliku elu, põletas oma dokumendid ja annetas kõik oma raha Oxfamile ja rändas 2 aastat mööda usat ringi, lõpuks suundudes Alaskasse), siis kurb lõpp oli kergelt shokeeriv, kuigi samas teistsugust lõppu oleks olnud raske ette kujutada. See oli ka järjekorde film, mis ülistab Ameerika avatud maastikke ja majesteetlikke vaateid, Mehhiko piirist läbi kanjonite ja viljapõldude Alaskani välja. Ilus ja kaugeltki mitte igav film, ja kinost välja astudes oli tunne, et on asju, mida peaks elus muutma (kuigi mitte McCandlessi eeskujul :). Muusika on Pearl Jami Eddie Vedderi oma, tundub juba praegu puhas klassika. http://youtube.com/watch?v=hZaxrhtgltI