Keenia lummuses

Sa oled kindlasti klõpsutanud korduvalt telepulti National Geographicu või History peale ja näinud seal põnevaid kaadreid Aafrika savannidest, kus peavad jahti lõvid sebradele või hüäänikari lõvidele,liiguvad suured gnuudekarjad ühelt alalt teisele,käib loomade olelusvõitlus oma elu eest. Kõike seda on huvitav jälgida.Aga tead mis, see pole ikka päris SEE. Sul tuleb võtta seljakott, ise kohale minna, binokkel ja fotokas kaasas,oma silmaga vaadata,oma kõrvaga kuulata ja oma ninaga hingata seda aafrika hõngu. Tunda seda atmosfääri! Ja veel - tunda musta mandri ja musta inimese soojust. See rebib su välja meie harjumuspärasest külmast asjalikust tormamisest ja annab võimaluse aru saada inimeseks olemise teisest poolest, mis sulle muidu võib teadmata jääda,kui sa sellesse olekusse ei sukeldu. Usu mind!Meie kahekesi - ema ja tütar otsustasime alustada Nairobist,mis on huvitavatele loomavaatlemispaikadele kõige lähemal startimiseks Masai Marasse,Nakurusse, Samburusse ja Amboselisse. Kui sul juhtub olema hea giid-autojuht, kes oskab sind tiirutada õigetel radadel ja anda sulle oskuslikku informatsiooni, nagu meil oli seekord sõbralik inglise keelt valdav mustanahaline Patrick Maweu, saad terveks eluks tugeva laengu omapärast emotsionaalset elamust.Nairobist Masai Marasse sõitsime matatul (ülestõstetava katusega mikrobuss) viis tundi . Ei jäänud nägemata punastes hõlstides pika tokiga lehma, kitse või lambakarjused, kes ilustasid oma olekuga ühetoonilist savannimaastikku.Matatus oli meil rahvusvaheline lõbus seltskond: abielupaar Hispaaniast,daam Surinamist, sportlik härra Pakistanist, neiu Kanadast ja meie kaks Eestist.Ööbisime telklaagris, mis asub keset savanni ja on kiskjate kaitseks ümbritsetud okaspõõsastest taraga.Telkides saab mugavalt öö veeta ja lahtises katusealuses maitsta kokkade pakutud suppe,praevorstikesi, pannkooke moosiga, puuvilju, teed, kohvi või kakaod.Elekter on õhtul kella 7-st kella 9-ni.Siis saabub pilkane pimedus, saatjaks lindude salapärased häälitsused või hüäänide kauged karjed.Meie game-drive ehk teise sõnaga safari toimus vara hommikul ja pealelõunal,sest keskpäeva palavuses loomad on peidus. Uudistamist oli palju - kui tore on oma peenikestel jalgadel kummaliselt liikuv sõbraliku näoga kaelkirjak või tõsist aukartust äratav elevant oma raskepärases stoilisuses londiga poega kantseldades.Sebrad, gnuud ja impalad olid kõige sagedasemateks vaatlusalusteks.Lõvi aga ei lase end ka siis häirida,kui temast matatuga meetrikauguselt mööda sõita.Pika peatuse tegime põõsa juures,kus toimus lõvi lõunasöök äsjatabatud sebrast. Eemal passisid raisakotkad oodates momenti, mil saaks lõvi poolt mahajäetud jäänuste kallal kisklema hakata. Lõvihärra paaritub oma prouaga seitse korda päevas terve nädala jooksul. Toiming on kiire ja ei kesta minutitki. Kuna oli september sattusime parajasti loomade suurmigratsiooni aega. Nägime tohutuid masse gnuusid ja sebrasid marssimas,kõik ühes suunas paremate söödamaade ihaluses. Õnnestus külastada masaide küla,näha nende meestetantsu,mis seisneb ringis jalutamises ja suurtes hüpetes sinna vahele. Meie mehed proovisid ka, aga jäid hüpetega jänni! Onnikesed on ehitatud savist ja lehmasõnnikust,sees on kolm ruumi, ilma akendeta.Majade ehitajateks on naised, see polevat meeste töö.Kõige tähtsam loom ongi lehm, kellelt saab vajalikku ehitusmaterjali ja kõige olulisem - naise võtmiseks tuleb maksta 24 lehma.Võrdluseks 1 lehm=12 kitse, 1 kaamel=2,5 lehma, 1 lehm= 35-40000 Ksh (Keenia shillingit).Mees võib omada neli naist, kui tal on nii palju lehmi välja panna. Suure elamuse saime Nakuru järve ääres, kus nägime lausa lindude paradiisi marabudest, pelikanidest ja flamingodest. Viimaseid on nii palju, et järv on nendest lausa roosa.Samburus kohtasime kikujusid,üht levinumat hõimu Keenias. Nad näevad väga uhked välja - kannavad huvitavaid pärlitest punutud kõvu ümmargusi kraesid. Siin tuli ületada ekvaator ja selle tähistamiseks anti välja vastav tunnistus, mille võib kodus seinale riputada. Samburu telklaager asus otse jõe ääres. See oli nimega EwasoNgiro River. Oleks heameelega sinna ujuma läinud, aga krokodillidega võistelda ei tekkinud erilist entusiasmi.Küll aga oli huvitav jälgida, mis toimus teisel kaldal. Seal oli mõnikord mingi väike kisma, või tulid loomad jooma,eriti armsad olid väikesed dikdikkid, kes on truud loomakesed ja liiguvad alati paaris.Amboseli laager on hoopis teises kandis -peaaegu Kilimanjaro jalamil. Seal on roheline järv, õigemini soo, kuhu nõrgub vesi Kilimanjaro sulavast jääst. Selle järve rohelises pudrus suplevad poolest kehast ninasarvikud ja elevandid. Siin oli ka kõige enam elevantide 6-8 liikmelisi rühmi liikvel ja kohtasime lõpuks ka gepardit.Ühelgi väjasõidul ei tekkinud iialgi mingit tüdimust. Isegi vaadeldes ühtesid ja samu loomi korduvalt võis alati avastada nende käitumises või olemuses midagi uut. Loodus on kordumatu ja kingib üllatusi. Kõik see soojendab südant. Oleme väga tänulikud oma giidile,kelle abiga saime rikkaid kogemusi 10 päeva jooksul. Hea,et on olemas internet, et meie kontaktid jätkuvad ja pole võimatu, et kavandame veel huvitavaid ringsõite Keenias

Küsin palju selline safari u maksab ja kust leidsite giidi?

0
0

Kas Sinu reisipilte ka kusagil näha saab?

0
0

Raits the reisumees !See reis maksis Tallinnast kuni tagasi Tallinna Eesti kroonides ca 20 000 nägu - kõik seal sees (lennureisid,safarid,ööbimised,toitlustus). Giidi võin soojalt soovitada, kui on huvi sõita. Pea ühendust!

Peeter!Pildid on olemas, aga kvaliteet niruvõitu.

0
0

Kas oleks võimalik selle reisi kohta rohkem infot ja giidi kontaktid saada, kuna plaanime sõbrannaga veebruaris Nairobi minna. Ehk on ta nõus ka meid abistama marsruudi kokkupanekul.

0
0

Väga huvitav lugemine .. :) Millega siit läksite? Saan aru, et orgunnisite kõik ise, ei käinud reisibürooga?

0
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased