Meil on vàike taksikoer alati kaasas olnud, pool Euroopat temaga làbi reisitud. Mis kogemusi sa tàpsemalt soovid, kuhu plaanis minna on?
Loomaarsti soovitused:
- Kindlasti teha korda koera reisidokumendid (mikrokiip, europass, marutaudi vaktsiin on miinimumnõuded) ja kontrollida läbitavate riikide nõudeid lemmikloomaga riiki sisenemise koha pealt. Tõenäosus, et keegi passi kontrollib, on tõepoolest väike, kuid kui seda tehakse ja passi pole, on tagajärjed ebameeldivad.
- Kindlasti manustage enne minekut koerale turjaletilgutatavat kirbu- ja puugirohtu, sest mida rohkem lõuna poole, seda suurem on oht puugi seest saada ka eluohtlikke nakkushaigusi
- Autos peaks koer olema tema enda turvalisuse tagamiseks kinnitatud (istmel turvavööga, pagasnikus puuris)
- Regulaarselt tuleb teha peatusi, et koer saaks end jahutada, juua ja kergendada. Konditsioneeriga autos ei maksa külma õhuga liiga lahkeks minna, muidu olete pärast kõik nohused ;)
Sihtpunkt on meil Itaalia. Oleme mõelnud iga nelja tunni järel pooletunnised pausid teha, et koer (ja ise ka:)) joosta-juua saaks. Kas sellised pausid on piisavad? Süstid, kiibid, passid kõik olemas, tehtud. Kas enne peaks veel ussirohukuuri koerale tegema? Kui koeral peaks paha hakkama, st. oksele hakkab, mida siis teha? Kas oleks enne sõitma asumist vaja vastavad rohud igaksjuhuks sisse võtta?
Kas koer on harjunud autosõiduga? Kui ta sõitu ei talu, siis on see reis talle kindlasti väga raske, kui aga harjunud sõitma, siis miks ta peaks oksendama? Kui koer kipub sõidu ajal oksendama ja ta ikka kindlasti kaasa soovitakse võtta, soovitan suhelda arstiga ja arutada ravimitega abistamist. Ussikuuri võib teha ikka enne minekut paar päeva ja ka pärast tagasijõudmist (2 kuuri vahele võiks jääda 2 nädalat). Arvan, et sellised pausid on üsna head, aga eks kõige rohkem näitab sõit ise. Kui ikka koer väga lõõtsutab ja on ärev, siis tuleb vajadusel ka varem paus teha või vastupidi - kui magab rahulikult, siis sõita :)
Toredat reisi :)
Loomad on tegelikult väga erinevad (nagu lapsedki!). Meie pere pisike "Pauka" näiteks ei kannata ka paarikilomeetrist sõitu. Süüa ei tohi talle anda mitte kunagi ennem reisi, sest vastasel juhul ei kannata selle autoga enam iseendal sõita :)
Suurel "Paukal" on autosõidust täiesti ükskõik. Keerab ennast tagaistmele kerasse ja magab kui auto sõidab. Kui aga auto seisma jääb, siis alles teeb oma silmad lahti. Päris Itaalia reisi pole temaga küll ette võtnud, aga pikemaid sõite on olnud piisavalt. Seepärast tuleb meil alati väikesele kutsale puhkuse tarvis hooldaja leida, aga suure "Pauka" võib alati rahumeelega autoreisile kaasa võtta.
Enne sòitu pole kùll vaja midagi sisse vòtta, pigem oleks vaja koera autosòiduga harjutada. Kòiksugu preparaadid, vòivad looma pigem àrevusse ajada ning jàrgmine kord on suur srtess nii midagi sisse vòtta kui autosse istuda! Kui ussikuur on juba tehtud siis uut vaja pole aga Itaalias on meil sùdameussi oht ( filaria) ning mere ààres vòi Lòuna pool on ka lahmanioosi oht, mille vastu mùùakse spets sààsevastaseid kaelarihmu. Itaalias on teoreetiliselt kohustuslik hoida koerad autos turvaliselt, kas spets turvavòòga kinni, puuris vòi vòre taga, praktikas peab olema eriti kits politseinik, et lahtise looma pàrast probleemi teha.
Peatusi ei pea isegi iga nelja tunni tagant tegema kui koer on sòiduga harjunud. Meie kuts magab terved pàevad kodus maha, samamoodi magab ka autos ja kui vaja vàlja saada siis hakkab nihelema, ringi taaruma vòi kidisema. Tavaliselt viriseb laps tunduvalt enne.
Itaalias on Pòhjas enamus randades koertel keeld, juunist edasi suvel vòib tekkida jamasid koeraga randa minemiseks, kirikusse ka koeri teoreetiliselt ei lubata aga kui saab sùlle vòi kui on kotikoer siis saab alati sisse vòtta. Ning tuleb hoida meeles, et Itaalias on juba nùùd nii soe, et auto kuumeneb pàikse kàes tapamasinaks autosse jàetud koera jaoks!
Sòògikohtades oleneb kohast ja oleneb koerast, amstaffiga ei lasta kuhugi sisse ja emad tòmbavad hùsteeriliselt lapsi koera eest àra aga vàikse ja nunnu taksikoeraga kàin ma igal pool ja saan kiita ja koer pai.
Suukaudsed ussirohud südameussi vastu ei kaitse, nende toime ei kesta ka pikemalt kui ühest otsast sisse, teisest välja liikumisele kuluv aeg. Seega 2 2-nädalase vahega kuuri ei jookse kindlasti üle külje maha. Sääskede-moskiitode vastu (kes levitavad leišmanioosi) on oluliselt tervislikum, ohutum ja efektiivsem spot-on preparaat - Eestis näiteks Advantix (kirp, puuk, sääsk, liivakärbes). Autos looma kinnitamine pole vajalik mitte politsei vaid looma enda pärast. Keegi ei taha järsul pidurdamisel lennata, ammugi siis koer. Kahtlemata autosõiduga harjutamine on parem kui ükskõik milline preparaat, kuid vahel võib jääda veidi aega puudu või siis loom ei harjugi. Selleks on olemas nö merehaiguse tabletid koertele, kuid eks neidki soovitatakse kasutada siis, kui teisiti ei saa.
Suured tänud vastamast, sain palju targemaks.Meie sõiduni on kaks kuud aega, hakkame nüüdsest palju autosõitu harjutama.
niisama - mida mõnu saab koer reisimisest? Olen käinud reisil, kus ka oli kaasas koer... temast oli küll rohkem tüli kui midagi muud. Oksendas ka pidevalt... Koerast oli lõpmata kahju, kui ta oleks olnud minu koer - oleksin talle kellegi jalutama otsinud või maale sugulaste juurde seniks viinud...:) Kui on näitusele minek, siis teine lugu, aga reisima...