Lõuna-Itaalia - Apuulia- missuguses linnas võtta majutus?

Plaan minna juuni lõpus Lõuna-Itaaliasse 10-ks päevaks Apuuliat avastama. Reeglina oleme selliste reiside puhul rentinud auto ning ööbinud pooled ööd ühes piirkonnas ja pooled teises. Kas keegi oskab soovitada missugune linn oleks mõistlik endale nn. baaslaagriks võtta? Kuna tegemist on perereisiga ning kaasas ka lapsed ( 8.a. ja 9.a.), siis ideaalne oleks muidugi peatuda kuskil mere ääres ning sealt siis vastavalt soovile väljasõite teha. Samas väga üksikut kohta ei tahaks, võiks ikkagi olla pisut suurem linnake kus oleks tore õhtuti tänavatel jalutada ning kohalikke söögikohtasid avastada. Kui keegi on sealkandis reisinud, siis võib soovitusi majutuse ja peatumiskohtade osas jagada.

Linna asemel ööbi mõnes vanas kindlusmõisas -masserias. Neid on seal väga palju ja enamus neist pakub hea hinna eest suurepärast kvaliteeti koos võimalusega piiluda kohalikku maaelu. Ületab linnaööbimise mitmekordselt. Soovitusena näiteks see: http://www.masseriapittore.it/ Suhtlevad vabalt ka inglise keeles.

Päris soovitud teemale mu vastus ei vasta, kuid kuna ka muid soovitusi siin pole, panen meie oktoobrikuise Apuulia reisi kirjelduse siia. Ehk leiab keegi siit inspiratsiooni.
Meie olime 9 ööd ja 2 perega, kuid lahendasime asja ringreisina ja ööbisime kokku 5 kohas. Seda selleks, et muidu tundus nagu liialt palju edasi-tagasi sõitmist, kuna vahemaad väga väiksed ei olnud. Majutuse otsisime booking.com kaudu ja vastavalt sellele, mida sobiva hinna ja asukohaga saada oli. Kardan, et samu kohti teile sobival ajal ehk pole, kuid panen siiski lingid siia. Üheski majutuses pettuma ei pidanud, kuid valisime ikkagi ka põhjalikult.
Saabusime Ryanairiga Brindisi lennujaama, mis oli üks pisike lennujaamake, kus valitses lõunaamalik kaos ja ükskõiksus turvakontrooli osas.

3 esimest ööd veetsime mere ääres http://www.booking.com/Share-bCKxUj majakeses. Koht oli privaatne, lukustatud tänav, meri kohe aia taga, kuigi rand polnud suurem asi, siis ujuda ja päevitada sai. Asulat kui niisugust seal ei olnud ja liikuma pääses ainult autoga. Pererahva esindaja võttis meid vastu saabudes ja rohkem temaga kontakti meil polnud. Sõitsime enamuse seal lähedal asuvaid linnakesi läbi (Alberobello, Locorotondo,Ostuni, Martina Franca, Cisternino, Monopoli, Polignano A Mare), kõik väärisid külastamist. Maastik on üldiselt tasane, lihtsalt sisemaa pool tõused platoole. Linnad asuvad küngastel. Teed on ääristatud kiviaedadega ja põllud on täis iidvanu oliivipuid.

Edasi sõitsime mööda rannikut põhja suunas. Bari jätsime vahele. Õhtuks sättisime end siia hotelli http://www.booking.com/Share-C3hsF0 . Hotell igati normaalne, mereni natuke jalutada, rõdult meri paistis. Viestes endas oli vanalinn, kus sai õhtul jalutatud ja pimedas oktoobriõhtus mõjus üpriski müstiliselt. Ümbruses peaks olema mitmeid liivarandu ja rannakesi kaljude vahel. Kuna meil rannailm puudus, siis need jäid külastamata. Küll aga sõitsime läbi poolsaarel asetseva Gargano National Parki ja Foresta Umbra mis oli ilus, kurviline tõusude-langustega teekond. Kui muidu oli meie teekond üpris tasasel maal, siis siin käisime ka mägedes asuvas San Giovanni Rotondos ja Santuario di San Michele Arcangelo kirikus, mida jälle soovitan, kuigi meil läks seal oktoobris päris külmaks ilm, nii umbes +10C.

Edasi sõitsime lõuna suunas tagasi, sisemaal asuvasse Matterasse, kus võtsime öömaja kohe ajaloolises keskmes, koobashotellis. http://www.booking.com/Share-Lxj69E . Maksis küll päris palju, kuid oli lahe kogemus. Autole koha leidmisega oli küll tegemist ja see tuli kaugele jätta. Kohvritega tuli pikalt mööda treppe ronida, et hotellitoani jõuda, kuid see oli ka kogemus. Meie toast avanes ka vaade koobaslinnale, kahjuks igal toal seda polnud. Igal juhul oli Matteras käik seda sõitu väärt ja me saime pikkalt mööda uuemat ja vanemat vanalinna kolada.

Matterast edasi sõitsime kontsa tippu, kuhu võtsime 3 ööks villa puhkamiseks. Kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega villad olidki just kontsas. Samas oli sealt kauge pikemaid sõite ette võtta. Meie villat enam boking.comis pole, kuid ettekujutuse saab siit https://www.perledipuglia.it/it/Antica-Pajara.html . , kusjuures me maksime oktoobris selle eest vaid 100eur öö (7 inimest). Teel külastasime veel seda kohta http://www.zoosafari.it, meeldis. Aga südasuvel võib liiga rahvarohke olla, meie olime sel päeval pea ainsad ja saime rahulikult autoga selle läbi sõita. Elamusi oli nii lastele kui täiskasvanuile. Tahtsime veel ka Grotte di Castellana külastada, kuid aega jäi puudu.
Kontsas olles puhkasime, väga seal vaatamisväärsusi pole, mõned väiksed linnakesed, mis ka läbi käisime (Gallipoli, Leuca), kuid tee mööda rannikut on ilus. Maastik on seal kiviklibune, kõrbenud, kasvavad vaid oliivipuud ja kaktused :). Suvel võivad need väikesed mereäärsed teed väga umbes olla. Meie oma villast avanes väga ilus kõrgelt vaade merele ja ujuma minekuks tuli veidi mäest alla ronida. Rand on üldiselt kaljune, mööda ranna serva läks jalutusrada, kaljudelt redelid merre minemiseks. Meie jalutasime seal veidi ühe kaljudesse sopistunud lahekeseni, kust sai ka liivaselt pinnalt merre minna. Käisime seal samas ka väikest grotti (grotta Zinzulusa) külastamas, päris ilus oli ja ei võtnud palju aega see külastus. Villas oli kõik puhkamiseks vajalik olemas, aias erinevad tasapinnad, päevitustoolid, mitu grillimise kohta, bassein. Oktoobri kuu miinuseks oli see, et koos päikesega läks õhtul ka ilm varakult jahedaks ja ka ümberkaudsed väikesed asulad olid õhtul pimedas välja surnud. Ilma autota eriti liikuma ka ei pääsenud, sest see kitsas käänuline sõidutee ei olnud just jalutamiseks väga sobilik.

Tagasilend toimus uuesti Brindisist ja viimase ööbimise võtsimegi sinna. Otse linna, et oleks võimalikult lühike sõit hommikul lennujaama. http://www.booking.com/hotel/it/l-approdo-brindisi.html See oli meie kõige viletsam majutus, aga õnneks kajastus see ka hinnas ja täitis oma ülesannet hommikusel lühikesel teekonnal lennujaama. Hommikusöök oli küll välja reklaamitud, kuid reaalsuses kajastus see jogurtitopsis ja maisihelvestes. Aga ei kahetse ka seda majutust, sest õhtul sai sealt veel vanalinnas jalutamas käidud ja õhtune vanalinn meeldis väga.
Viimasel päeval sõitsime Brindisisse rannikut pidi, külastasime Otrantot ja Grotta della Poesiat ja veel Lecce linna. Jälle kõik kohad olid peatumist väärt.

Nende soovidega palju valikut pole, Otranto. Olemas sümpaatne vanalinn, linnarand (väga kena), õhtune melu, restoranid jne.

Savelletri, Monopoli, Polignano al Mare. Rannast küll mõned kilomeetrid eemal on Apuulia üks ilusamaid vanalinnu Ostuni.