Kordan üle juba varasemalt öeldut, et Santiago palverändurite teel pole vaja mingit giidi ega eraldi teejuhti. Seda "teenust" pakuvad sulle kaasrändurid heameelega. Ärge raisake raha.

Lisan eelnevale samuti, et vähemalt nii kallist teenust sinna nö. tõlkimiseks küll vaja ei ole. Uskumatu kuidas osatakse raha küsida.

Viimasel korral sattusin korduvalt kokku kanada vanaprouade grupiga. Hulgi ostes piletid, hotellid odavamad, pagasivedu organiseeritud, päevas 15 km kõndimist, vahepeal veeti bussiga - miks mitte, tundus et nad ei orienteerunud ka hästi, aga nägid ilma ja said looduses liikuda. Jahmatav, et meil küsitakse 200 eurot, aga kõik asjad, sõit, magamine, toit ja kindlustus tuleb nagunii endal maksta. Olen näinud ka 70-80-aastaseid üksi-kaksi rändajaid kepi najal ja mul on neist väga hea meel olnud, nad on kätte saanud rännu tuuma kogu mitmekesisuses. Mõnu on selles, et oled oma peremees, saad täiesti oma tempoga liikuda, saad väga erinevate inimestega kokku, juhtub huvitavaid asju, millest grupis ilma jääd. Esimesel korral olin kaardita ja ühtki sõna hispaania keelt ei osanud, tee on tähistatud, kõik on abivalmis, muljeid meeletult!

Sellel n.n. grupijuhil on tõesti nahhaalsust.Tegime 4 naisega läbi suurepärasu Camino matka Portost Santiagosse,10 päeva,250 km, odavaim viis matkata Euroopas, rada tähistatud,teejuht-raamatuke kaasas,nüüd võiks täiesti üksi minna,eksimine võimatu,inimesed armsad,eriti Portugalis.Toitu-vett kaasas ei ole vaja vedada,(nii oli vähemalt Portugalis-Hispaanisas).,aga pean tunnistama,et üks meist pidi olema osav lennukipiletite püüdja.Tema tundis ka palverännaku süsteemi(algus,passid,kombed jne),aga raha ta küll selle eest ei võtnud. Isegi sept lõpp oli väga palav päeval.Kui keegi algataks sama asja juulis, siis võrduks see enesetapuga.

Värskelt (oma esimeselt) caminolt tagasi, siia mõned tähelepanekud omalt poolt:

• Paljud kohatud inimesed jätsid oma nutifonid koju, vbl ka neti dieedi eesmärgiga, kuid et wifi on kohvikutes ja alberguedes väga levinud, on telefonist palju praktilist abi. Ise muutsin plaane ilmast, enesetundest sõltuvalt ning info majutuste jm osas oli väga abiks. Kaarti ega raamatut ei olnud, netist olin mingid kommentaarid välja printinud asukohtade, vahemaade kohta.
• Uusi alberguesid lisandub iga aastaga, nii võib 5a tagasi välja antud raamat olla suht vananenud infoga, eelistage parem otsingul netiavarusi. Enda kogemus prantsuse teel oli, et mida uuem albergue, seda lahkem-mõnusam, kuna nad on väga motiveeritud ja soovivad ennast "kaardile". Munitsipaal-majutused on ilmselt kehtivad ja neid vist eriti ei lisandu, nii et kui on soov väga odavalt ööbida, tasub nende asukohad eraldi välja otsida.
• Distantsile on hea enne pilk peale visata- mõnedes kohtades jaguneb tee, saad valida mägisema (ehk ilusama/raskema) või laugema variandi vahel. Minul raamatut ei olnud, alati oli keegi caminol, kes sellest teada andis- nii sain enda jaoks alati väga sobiva variandi ega pidanud kuskil liikluse kõrval marssima. Kasutuses olnud raamatutest tundus kõige asjalikum inglise k John Brierley raamat (2015.a.).
• Apteegi vajadused mõtle enne läbi, seal suht kallis ja apteek ei pruugi kohe vajadusel lähedal olla, pluss lõuna ajal on nad sageli kinni.
• Peregrino-menu on igas mõttes hea valik, kui otsustad väljas süüa. Koosneb siis eelroast (supp või salat, praad, magustoit, kohv ja sageli õlu/vein) hind 9-10€ Kuna kogus on päris suur, otsustasin vahel ainult salati+supi kasuks, kuid rahaliselt on see sama kallis, niiet parem teha üks tugev söök päevas.
• Kellel vähegi huvi või soov hisp keele õppimiseks, on camino ideaalne paik suhelda, praktiseerida.
• Ja minge kindlasti üksi:)